{"id":1199,"date":"2022-06-19T14:29:45","date_gmt":"2022-06-19T14:29:45","guid":{"rendered":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/?p=1199"},"modified":"2022-06-19T14:29:45","modified_gmt":"2022-06-19T14:29:45","slug":"kuine-kursus-teemal","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/?p=1199","title":{"rendered":"Kuine kursus teemal"},"content":{"rendered":"\n<p>Olin umbes n\u00e4dal varem heategevuslikul \u00fcritusel ligikaudu kahesaja tunnistaja ees oma&nbsp;<em>\u0161ahaada<\/em>&nbsp;\u00f6elnud ning r\u00e4tiku kandmisega algust teinud, kui ramadaan saabus. Sain \u00fchel augustikuu hilis\u00f5htul s\u00f5numi: \u201eThe moon has been sighted and Ramadan has begun. Ramadan mubarak!\u201c Olin sellest \u00f5nnistatud kuust varem teistelt \u00f5dedelt pikalt ja laialt imelisi lugusid kuulnud ja seda ka ise pikisilmi oodanud, kuid n\u00fc\u00fcd kui see hetk p\u00e4riselt k\u00e4es, olin veidike hirmul. Ma polnud ju kunagi varem mingitest paastudest osa v\u00f5tnud ja ei uskunud, et mu keha pikkadele tundidele ilma piisagi vee ja toidupalakeseta vastu peab.<\/p>\n\n\n\n<p>J\u00e4rginud \u00f5petusi, soovitusi ja n\u00e4pun\u00e4iteid teistelt moslemitelt, olin varunud oma kappi paki mahlaseid datleid. Ikka et paast igal \u00f5htul meie armastatud Prohveti (\u0635\u0644\u0649 \u0627\ufdf2 \u0639\u0644\u064a\u0647 \u0648\u0633\u0644\u0645) kombel l\u00f5petada. Samuti sain \u00fchelt lahkelt \u00f5elt&nbsp;<em>miswak<\/em>i hammaste puhastamiseks ja hinge\u00f5hu v\u00e4rskendamiseks. Ramadaani ajal osutus see t\u00f5esti praktiliseks. Veendusin ka, et kapis oleks piisavalt teed (mu armastatud lagritsa-kaneeli teed), punaseid l\u00e4\u00e4tsi ja riisi, k\u00fclmkapis piima, mune, kartulit ja sibulat. Mu t\u00fc\u00fcpiline toiduvaru.<\/p>\n\n\n\n<p>\u00c4rkasin oma esimese paastumise p\u00e4evaks enne p\u00e4ikeset\u00f5usu \u00fcles. Olin eelmisel \u00f5htul suure portsjoni&nbsp;<em>curry<\/em>t (teatud \u00fclipopulaarne india toit; \u00f5line ja \u00e4\u00e4rmiselt toitev) sisse s\u00f6\u00f6nud ja k\u00f5ht oli seda ikka veel tublisti t\u00e4is. Olin kartnud, et kui ma end eelnevalt kurguni t\u00e4is ei pugi, siis n\u00f5rken ma n\u00e4ljast poole j\u00e4rgmise p\u00e4eva peal. Nii et traditsiooniline&nbsp;<em>suhuur<\/em>&nbsp;enne paastu algust j\u00e4i mul tol hommikul minu m\u00e4letamistm\u00f6\u00f6da kaunis kasinaks. Palvetasin oma&nbsp;<em>fa\u017er<\/em>i palve ja keerasin uuesti voodisse kerra, lootes, et see&nbsp;<em>curry<\/em>&nbsp;mu k\u00f5hust p\u00e4eva jooksul ei kao ja mu elu esimene paast kergelt m\u00f6\u00f6dub.<\/p>\n\n\n\n<p>Kuid juba m\u00f5ne paastup\u00e4eva m\u00f6\u00f6dudes mu meel rahunes. Aegamisi hakkasid mu v\u00e4rske moslemi silmad avanema mind \u00fcmbritseva \u00f5hkkonna suhtes. See oli p\u00fchalik ja rahulik. Paanika ja n\u00e4rves\u00f6\u00f6v kiirus olid kas sootuks kadunud v\u00f5i olid nad mingisuguse uue, meeldivalt rahustava vormi v\u00f5tnud. Elades tol ajal piirkonnas, kus 99% elanikest olid p\u00f5hiliselt Indiast ja Pakistanist p\u00e4rit islamiusulised, sain uue moslemina uudishimulikult iga p\u00e4ev nende k\u00e4itumist ja \u00fcldist olekut vaadelda. M\u00e4rkasin midagi, mis mind siiralt h\u00e4mmastas: ka nemad polnud ju pikkasid tunde midagi s\u00f6\u00f6nud ega joonud, kuid nad n\u00e4isid mingit s\u00f5nuleseletamatut \u00f5ndsust t\u00e4is olevat. See m\u00f5jus mu veidi \u00e4revil meelele kui palderjanitablett. L\u00f5petasin oma sihilikult suured s\u00f6\u00f6mised p\u00e4rast paastu l\u00f5ppu senises kartuses, et mu k\u00f5ht j\u00e4rgmisel p\u00e4eval kole t\u00fchjaks l\u00e4heb. M\u00f5istsin, et paastumine ramadaani ajal on tegelikult sootuks lihtsam kui ma taibanud olin. Reaalsuses polnudki vaja hiigelsuuri toiduportse, et end p\u00e4ikese t\u00f5usust selle loojumiseni jalul hoida. Energia saadi kusagilt mujalt. Lasin oma hirmudest lahti ja lihtsalt andusin. Alles siis hakkasin kogema selle p\u00fcha kuu t\u00f5elist vaimu.<\/p>\n\n\n\n<p>P\u00fc\u00fcdsin terve ramadaani jooksul v\u00f5imalikult v\u00e4he magada, v\u00f5ttes motoks: ramadaani\u00f6\u00f6d ei ole suikumiseks! M\u00e4letan selgesti, kuidas \u00fche neist hinnalistest \u00f6\u00f6dest umbes kella 6-ni hommikul Koraani lugesin. Tegemist oli k\u00fcll Koraani inglise keelse t\u00f5lkega, aga lootsin, et Allah on sellegagi rahul. Oma kolmanda korruse aknast j\u00e4lgisin aeg-ajalt, kuidas koidik l\u00e4henes ning linnuke linnukese j\u00e4rel meie \u00fchist Loojat \u00fclistama hakkas. M\u00f5tisklesin t\u00fckk aega selle \u00fcle, kuidas need linnukesed elavad oma elu t\u00e4ielikus harmoonias Looja sooviga, kuid meie, inimesed\u2026 Meile on antud vaba tahe ja kui s\u00f5nakuulmatult ja isep\u00e4isetena me oma vabas tahtes Jumala tahte vastu m\u00e4ssame.<\/p>\n\n\n\n<p>Oma esimesel ramadaanil leidsin p\u00fcsiva koha meie moslemikogukonnas. M\u00f5tlen tagasi ja taipan, et mu&nbsp;<em>\u0161ahaada<\/em>&nbsp;\u00fctlemine ja siis koheselt algav ramadaan oli Jumala poolt t\u00e4iuslikult planeeritud. Kohtusin selle kuu jooksul tohutu hulga uute inimestega. Pidin oma lugu islamisseastumisest lugematuid kordi erinevale uudishimulikule publikule ette&nbsp;kandma. Et mul endal igavaks ei l\u00e4heks, sokutasin iga kord juurde midagi v\u00e4rsket ja meelik\u00f6itvat. Olin vahel oma loost ise sama haaratud kui kuulajad. Muidugi tuli mitmeid kordi vastata muretsevate \u00f5dede k\u00fcsimusele, et ega ma ometi \u00f5htul paastu \u00fcksinda l\u00f5petama pea; kas mul ikka on piisavalt s\u00fc\u00fca; kas ma sooviks \u00f5htul \u00fche, teise v\u00f5i kolmanda perega oma paastu l\u00f5petada jne, jne. Paistis, et \u00f5ed olid teinud endale s\u00fcdameasjaks minu kui uue moslemi esimene ramadaan unustamatuks m\u00e4lestuseks muuta.&nbsp;<em>Alhamdulillah<\/em>, see l\u00e4ks neil korda. Nende toetus oli tugev ja tundsin, et olen endale t\u00f5esti hiigelsuure pere saanud.<\/p>\n\n\n\n<p>Tol ramadaanil juhtus palju ilusat. K\u00f5ige muu seas tunnistasid mu silmad j\u00e4rjekordse noore naise islamisse astumist \u00fchel heategevuslikul \u00f5htus\u00f6\u00f6gil. K\u00fcll seda oli p\u00f5nev k\u00f5rvalt vaadata! Ta rohelistest silmadest voolasid \u00f5nnepisarad nagu Niagra kosed. Paljud tunnistajad, kes tema \u00fcmber kogunenud olid (tema soovil vaid naissoost rahvas) nutsid samuti h\u00e4benematult. Me k\u00f5ik kallistasime selle \u00f5htu kangelannat, \u00f5nnitlesime teda ja andsime igal moel teada, et ta ei ole enam \u00fcksi \u2013 ta on n\u00fc\u00fcd meie \u00f5de ja v\u00f5ib meilt igal hetkel h\u00e4benemata \u00fcksk\u00f5ik mida paluda.<\/p>\n\n\n\n<p>R\u00e4\u00e4kisin veidike hiljem ta 13-aastase pojaga, kes ema toetuseks kaasa tulnud oli. Poiss oli kaunis h\u00e4belik, kuid kibelesin uurima, mida ta ema valikust arvas. Ta \u00fctles vaid, et tal on oma ema \u00fcle hea meel, sest too olevat nii rahulikuks muutunud, aga ta ise ei ole kindel, kas ta&nbsp;midagi sama teeks. Jumalal olid aga plaanid tehtud. M\u00f5ni n\u00e4dal hiljem oli seesama arglik noor poiss oma emale teatanud, et tema tahab samuti moslemiks saada,&nbsp;<em>alhamdulillah<\/em>! Talle oli muljet avaldanud see \u00fchtsus, mida ta tol \u00f5htus\u00f6\u00f6gil moslemite seas n\u00e4gi, kui lahkesti tema ema koheldi ning kui s\u00f5bralikud k\u00f5ik ta vastu olid hoolimata sellest, et poisi nahav\u00e4rv oli jamaika juurte t\u00f5ttu palju tumedam kui teistel. Tseremoonia, kui seda lihtsat kogunemist nii nimetada v\u00f5ib, toimus Birminghami suurimas mo\u0161ees \u2013 Central Mosque\u2019is.&nbsp;<em>Alhamdulillah<\/em>, olin taas nende valitute seas, kelle silmapaar tunnistas juba teise uue liikme astumist meie \u00fclemaailmsesse&nbsp;<em>umma<\/em>sse. Selle tseremoonia l\u00f5pus sain mina lisaks kahele teisele \u00f5ele ja meie v\u00e4rskele&nbsp;<em>umma<\/em>liikmele imaamilt kirjaliku tunnistuse, mis mind ametlikult moslemiks kuulutab. Hoian seda kui reliikviat.<\/p>\n\n\n\n<p>Ramadaani l\u00f5pp t\u00f5i mind l\u00f5puks ometi kokku ka mu tolleaegsete naabritega. Olin kaua aega kibelenud nende uksele koputama, et end heade islamikommete kohaselt tutvustada, kuid julgust nappis. Kartsin, et ehk ei v\u00f5ta nad mind kui t\u00e4ielikku algajat moslemiplikat eriti innukalt vastu ja hoidsin end tagasi. Aga juhtub see, mis juhtuma peab. Ja juhtub t\u00e4iesti ootamatult. Seekord juhtus mu v\u00e4lisukse ees.<\/p>\n\n\n\n<p>Olin just koju j\u00f5udmas. K\u00f5ndisin ja koukisin oma p\u00f5hjatu koti p\u00f5hjast v\u00f5tit. T\u00f5stsin siis pilgu ja enn\u00e4e \u2013 naabriproua oma abikaasaga samal ajal oma ukse ees. V\u00f5tsin julguse kokku, naeratasin prouale ja lasin kuuldavale oma entusiastliku: \u201eAssalamu aleikum.\u201c<\/p>\n\n\n\n<p>Proua naeratas ning vastas malbelt: \u201eWaleikum salam.\u201c Oma moslemilikus lahkuses k\u00fcsis temagi, kas mul tolle\u00f5htuseks&nbsp;<em>iftaar<\/em>iks s\u00fc\u00fca on. Teadsin, et keedan kokku oma tavalise h\u00f5rgutise \u2013 punased l\u00e4\u00e4tsed ja riis. Vastasin: \u201e<em>Alhamdulillah<\/em>, on k\u00fcll.\u201c Aga see lahke pakistaniproua ei j\u00e4tnud jonni. Lubas, et saadab \u00f5htul enne paastu l\u00f5petamise aega oma t\u00fctre s\u00f6\u00f6giga minu v\u00e4lisukse taha. \u00c4rgu ma muretsegu, nad teevad niikuinii alati ilmatu koguse, j\u00e4tkub minulegi! Teadsin, et islami etiketi kohaselt pole kena kellegi lahkusest keelduda, nii et n\u00f5ustusin. Diil oli tehtud ja s\u00f5prus s\u00f5lmitud. Toit, mille ta t\u00fctar minuni hiljem toimetas, oli otse loomulikult h\u00f5rgutav. Ma peaaegu et maitsesin armastust selle sees.<\/p>\n\n\n\n<p>Sellelt lahkelt pakistaniperelt sain maitsvaid roogi veel mitmel korral. Tasusin selle enamasti puuviljade ja erinevate maiustustega, sest arusaadavatel p\u00f5hjustel ei julgenud ma oma keedul\u00e4\u00e4tsi neile aasialastest superkokkadele pakkuda. Jumal \u00f5nnistagu neid k\u00f5iki selles majas!<\/p>\n\n\n\n<p>Mu esimesest ramadaanist on j\u00e4rel \u00fcksnes meeldivad m\u00e4lestused. Ta tugevdas mu usku nii Jumalasse kui ka endasse. See oli justkui kuuajane kursus teemal \u201eKuidas olla hea moslem\u201c. \u00d5ppisin oma pilku langetama, keelt valitsema ja ihasid-isusid kontrollima. Ma \u00f5ppisin andma ja kandma hoolt teiste eest enne iseennast. Sest just seda k\u00f5ike n\u00e4gin oma silmaga enda ees aset leidmas! Kui vennalikult moslemid omavahel toitu jagasid. Nad tegid kindlaks, et iga s\u00f6\u00f6ja oma osa saaks ja kellelgi millestki puudu poleks. Mind puudutas tohutult see, kuidas nad alati teised esikohale asetasid ja alles siis enda peale m\u00f5tlesid.&nbsp;Ja kui isetult nad annetasid hiigelsummasid meie puudustkannatavatele \u00f5dedele-vendadele Afganistanis, Pakistanis, Indias, Palestiinas, Sudaanis ja mujal maailmas. Iga moslem siin rikkas l\u00e4\u00e4nes andis heldelt oma osa, et nendegi ramadaani r\u00f5\u00f5mu tuua. Tahame, et nad teaksid, et me oleme oma m\u00f5tetes nendega. Sest nende kurbus on meie kurbus. Nende valu on meie valu. Nende r\u00f5\u00f5m on meie r\u00f5\u00f5m.<\/p>\n\n\n\n<p>M\u00e4rkasin, et see kuu l\u00e4hendab meie moslemi&nbsp;<em>umma<\/em>t k\u00f5ige ilusamal moel. Seda oli silmaga n\u00e4ha, k\u00f5rvaga kuulda ja s\u00fcdames tunda. Peaksime sellist \u00fchtsust s\u00e4ilitama aastaringselt, mitte vaid \u00fche l\u00fchikese kuu aastas. Mulle sai selgeks, et minu jaoks pole mitte midagi v\u00e4\u00e4rtuslikumat kui olla sama usku, mida k\u00f5ik need ilusad ja suure s\u00fcdamega inimesed nii siin Inglismaal kui seal kaugel Afganistanis, Pakistanis, Sudaanis ja igal pool mujal on.<\/p>\n\n\n\n<p>Ootan kannatamatult oma teist ramadaani. Olgu see \u00f5nnistatud terve meie\u00a0<em>umma<\/em>\u00a0jaoks. Aamen.<\/p>\n\n\n\n<p>Kati<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Olin umbes n\u00e4dal varem heategevuslikul \u00fcritusel ligikaudu kahesaja tunnistaja ees oma&nbsp;\u0161ahaada&nbsp;\u00f6elnud ning r\u00e4tiku kandmisega algust teinud, kui ramadaan saabus. Sain \u00fchel augustikuu hilis\u00f5htul s\u00f5numi: \u201eThe moon has been sighted and Ramadan has begun. Ramadan mubarak!\u201c Olin sellest \u00f5nnistatud kuust varem teistelt \u00f5dedelt pikalt ja laialt imelisi lugusid kuulnud ja seda ka ise pikisilmi oodanud, kuid [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[45],"tags":[],"class_list":["post-1199","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-minu-esimene-ramadaan"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1199","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1199"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1199\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1200,"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1199\/revisions\/1200"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1199"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1199"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1199"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}