{"id":1214,"date":"2022-06-19T14:42:38","date_gmt":"2022-06-19T14:42:38","guid":{"rendered":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/?p=1214"},"modified":"2022-06-19T14:42:38","modified_gmt":"2022-06-19T14:42:38","slug":"ramadaani-suura-koraanis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/?p=1214","title":{"rendered":"Ramadaani suura Koraanis"},"content":{"rendered":"\n

97. SUURA \u2013\u00a0\u0627\u0644\u0642\u062f\u0631\u00a0–\u00a0\u00c4L-QADR<\/em>\u2013 SAATUS\u00a0(5 \u00e4j\u00e4t)<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n

<\/td>Jumala, k\u00f5ige Armulisema, Halastavama nimel.<\/td>bismill\u00e4\u00e4hi r-ra<\/em>\u1e25<\/em>m\u00e4\u00e4ni r-ra<\/em>\u1e25<\/em>iim.<\/em><\/td>\u0628\u0650\u0633\u0652\u0645\u0650 \u0627\u0644\u0644\u0647\u0650 \u0627\u0644\u0631\u064e\u0651\u062d\u0652\u0645\u0646\u0650 \u0627\u0644\u0631\u064e\u0651\u062d\u0650\u064a\u0645\u0650<\/td><\/tr>
1<\/strong><\/td>T\u00f5esti, Me saatsime selle alla Saatuse \u00d6\u00f6l.<\/td>inn\u00e4 \u00e4nz\u00e4ln\u00e4\u00e4hu fii leilati l-qadr.<\/em><\/td>\u0625\u0650\u0646\u064e\u0651\u0627 \u0623\u064e\u0646\u0632\u064e\u0644\u0652\u0646\u064e\u0627\u0647\u064f \u0641\u0650\u064a \u0644\u064e\u064a\u0652\u0644\u064e\u0629\u0650 \u0627\u0644\u0652\u0642\u064e\u062f\u0652\u0631\u0650<\/td><\/tr>
2<\/strong><\/td>Ja mis \u00fctleks sulle, mis on Saatuse \u00d6\u00f6?<\/td>wa m\u00e4\u00e4 \u00e4draaka m\u00e4\u00e4 leilatu l-qadr.<\/em><\/td>\u0648\u064e\u0645\u064e\u0627 \u0623\u064e\u062f\u0652\u0631\u064e\u0627\u0643\u064e \u0645\u064e\u0627 \u0644\u064e\u064a\u0652\u0644\u064e\u0629\u064f \u0627\u0644\u0652\u0642\u064e\u062f\u0652\u0631\u0650<\/td><\/tr>
3<\/strong><\/td>Saatuse \u00d6\u00f6 on parem kui tuhat kuud.<\/td>leilatu l-qadri <\/em>\u1e2b<\/em>airum-min \u00e4lfi \u0161ahr.<\/em><\/td>\u0644\u064e\u064a\u0652\u0644\u064e\u0629\u064f \u0627\u0644\u0652\u0642\u064e\u062f\u0652\u0631\u0650 \u062e\u064e\u064a\u0652\u0631\u064c \u0645\u0650\u0651\u0646\u0652 \u0623\u064e\u0644\u0652\u0641\u0650 \u0634\u064e\u0647\u0652\u0631\u064d<\/td><\/tr>
4<\/strong><\/td>Inglid ja Vaim laskuvad sel \u00f6\u00f6l oma Isanda loal maale k\u00f5igis asjus.<\/td>t\u00e4n\u00e4zz\u00e4lu l-m\u00e4l\u00e4\u00e4\u2019ik\u00e4tu wa r-ruu<\/em>\u1e25<\/em>u fiih\u00e4 bi-\u2019i<\/em>\u1e0f<\/em>ni rabbihim-min kulli \u00e4mr.<\/em><\/td>\u062a\u064e\u0646\u064e\u0632\u064e\u0651\u0644\u064f \u0627\u0644\u0652\u0645\u064e\u0644\u0627\u0626\u0650\u0643\u064e\u0629\u064f \u0648\u064e\u0627\u0644\u0631\u064f\u0651\u0648\u062d\u064f \u0641\u0650\u064a\u0647\u064e\u0627 \u0628\u0650\u0625\u0650\u0630\u0652\u0646\u0650 \u0631\u064e\u0628\u0650\u0651\u0647\u0650\u0645 \u0645\u0650\u0651\u0646 \u0643\u064f\u0644\u0650\u0651 \u0623\u064e\u0645\u0652\u0631\u064d<\/td><\/tr>
5<\/strong><\/td>(Sellel \u00f6\u00f6l kestab)<\/em> rahu koidiku saabumiseni.<\/td>s\u00e4l\u00e4\u00e4mun hii\u00e4 <\/em>\u1e25<\/em>\u00e4tt\u00e4 ma<\/em>\u1e6d<\/em>la<\/em>\u201b<\/em>i l-f\u00e4\u017er<\/em><\/td>\u0633\u064e\u0644\u0627\u0645\u064c \u0647\u0650\u064a\u064e \u062d\u064e\u062a\u064e\u0651\u0649 \u0645\u064e\u0637\u0652\u0644\u064e\u0639\u0650 \u0627\u0644\u0652\u0641\u064e\u062c\u0652\u0631\u0650<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

(M\u00e4rkmeid peetud audioloengust.)<\/em><\/p>\n\n\n\n

K\u00f5igepealt veidi sellest, kuidas on omavahel seotud see suura ja eelnev suura<\/strong> Koraanis ehk suurat Ul-Alaq:<\/p>\n\n\n\n

1) Eelnev suura r\u00e4\u00e4kis alguses meile sellest, kuidas Koraani ilmutus alguse sai: iqra bismi rabbik alladhi khalaqa ..<\/em>. K\u00e4esolev suura aga r\u00e4\u00e4gib meile, millal see alguse sai: inna anzalnaahu fii lailatil qadr <\/em>\u2013 \u201eT\u00f5esti, Me saatsime selle alla Saatuse \u00d6\u00f6l.\u201c<\/p>\n\n\n\n

2) M\u00f5lemad suurad r\u00e4\u00e4givad teadmistest: \u2019allama bil-qalam<\/em> (96:4) \u2013 \u201e\u00f5petab (kirja)sule abil\u201c; wa maa adraaka maa lailatil qadr<\/em> (97:2) \u2013 \u201eJa mis \u00fctleks sulle, mis on Saatuse \u00d6\u00f6?\u201c.<\/p>\n\n\n\n

3) Al-Alaqi viimane v\u00e4rss on was\u017eud waqtarib<\/em> \u2013 \u201ekummarda ja l\u00e4hene (Jumalale)\u201c, ja millal saame Jumalale k\u00f5ige l\u00e4hemale, millal meie soovid palves t\u00e4idetakse \u2013 ehk ikka leilatu l-qadr<\/em>il!<\/p>\n\n\n\n

4) Al-Alaqi esimene v\u00e4rss annab k\u00e4su iqra!<\/em> \u2013 \u00f5pi, loe, retsiteeri! Mida? \u2013 Koraani. Ja millal see Koraan alla tuli? \u2013 leilatu l-qadr<\/em>il.<\/p>\n\n\n\n

Millal on leilatu l-qadr<\/em>?<\/strong> Minimaalne, mida iga moslem selle teema kohta teab, on hadiith<\/em>i, mis \u00fctleb, et see on ramadaani viimase k\u00fcmne \u00f6\u00f6 paaritute \u00f6\u00f6de seas; seega viis v\u00f5imalikku \u00f6\u00f6d.<\/p>\n\n\n\n

Aisha (\u0627\ufdf2 \u0639\u0646\u0647\u0627\u0631\u0636\u064a) jutustas: Jumala S\u00f5numitooja (\u0635\u0644\u0649 \u0627\ufdf2 \u0639\u0644\u064a\u0647 \u0648\u0633\u0644\u0645) \u00fctles: \u201eOtsige Saatuse \u00d6\u00f6d ramadaanikuu k\u00fcmne viimase \u00f6\u00f6 paaritute \u00f6\u00f6de hulgast.\u201d (Al-Bukhari 3\/ 2017) (NB! Islamis arvestatakse kuup\u00e4evi p\u00e4ikeseloojangust p\u00e4ikeseloojanguni, seega eelneb (mitte ei j\u00e4rgne) paaritu kuup\u00e4evaga \u00f6\u00f6 paaritu kuup\u00e4evaga p\u00e4evale!)<\/p>\n\n\n\n

Ibn Omar (\u0631\u0636\u064a \u0627\ufdf2 \u0639\u0646\u0647) jutustas: \u201eM\u00f5nedele meestele Prohveti (\u0635\u0644\u0649 \u0627\ufdf2 \u0639\u0644\u064a\u0647 \u0648\u0633\u0644\u0645) kaaslaste hulgast ilmutati unes, et saatuse \u00f6\u00f6 on ramadaani seitsme viimase \u00f6\u00f6 hulgas. Jumala S\u00f5numitooja (\u0635\u0644\u0649 \u0627\ufdf2 \u0639\u0644\u064a\u0647 \u0648\u0633\u0644\u0645) \u00fctles: \u201ePaistab, et teie unen\u00e4od on \u00fchel n\u00f5ul, et see on viimase seitsme \u00f6\u00f6 sees ja kes tahab seda otsida, see otsigu seitsme viimase \u00f6\u00f6 seast.\u201c\u201c (Al-Bukhari)<\/p>\n\n\n\n

Kokku on umbes 40 erinevat arvamust ja p\u00f5hjendust selle kohta, millal on leilatu l-qadr<\/em>. Ibn Abbasi teooria kohaselt algselt ta arvas, et see on 23. ramadaani \u00f6\u00f6, hiljem \u00fctles, et 27. ramadaani \u00f6\u00f6. K\u00f5ige rohkem arvamusi on, et on 27. \u00f6\u00f6, aga see iseenesest ei t\u00e4henda, et see peabki olema see \u00f5ige vastus. Aga \u00fctleme, et k\u00f5ige rohkem on h\u00e4\u00e4li 27. ramadaanikuu \u00f6\u00f6 poolt. Kuidas Ibn Abbas (\u0631\u0636\u064a \u0627\ufdf2 \u0639\u0646\u0647) p\u00f5hjendas Omarile (\u0631\u0636\u064a \u0627\ufdf2 \u0639\u0646\u0647), miks leilatu l-qadr<\/em> peaks olema ramadaani 27. \u00f6\u00f6? Leilatu l-qadr<\/em> ise on kokku araabia keeles 9 t\u00e4hte, selles Koraani suuras on seda mainitud 3 korda, seega 9×3=27. See on numbritega m\u00e4ngimine ja peaksime selle suhtes v\u00e4ga ettevaatlikud alati olema, aga paraku seekord tegid seda lausa Prohveti (\u0635\u0644\u0649 \u0627\ufdf2 \u0639\u0644\u064a\u0647 \u0648\u0633\u0644\u0645) kaaslased ise. Veel v\u00e4ga huvitav \u2013 leilatu l-qadr<\/em> v\u00f5ib olla ramadaani 5 \u00f6\u00f6d, sest 10 viimase \u00f6\u00f6 paaritute \u00f6\u00f6de seas peaks see olema ja samas selles suuras, millest me teiega t\u00e4na r\u00e4\u00e4gime, on 5 v\u00e4rssi. Ibn Abbas (raa) \u00fctles veel, et selles suuras on 30 s\u00f5na, nagu p\u00e4evi kuus, aga 27. s\u00f5na on hii\u00e4<\/em>, mis vihjab leilatu l-qadr<\/em>ile.<\/p>\n\n\n\n

Aga see selleks. Allahu alim<\/em>, me ei tea tegelikult kindlalt, milline \u00f6\u00f6 see on ja k\u00f5ige parem oleks otsida seda 10 viimase paaritu \u00f6\u00f6 seast, aga lihtsalt andsime siinkohal v\u00e4ikese \u00fclevaate sellest, mis argumente on kasutatud leilatu l-qadr<\/em>i paika panemiseks.<\/p>\n\n\n\n

Samas peaks ikkagi mainima, et t\u00e4nap\u00e4eval meil on v\u00e4ga raske nagunii paika panna, millal on leilatu l-qadr<\/em> ja v\u00f5iks lausa \u00f6elda, et peaksime seda otsima ramadaani 11 viimase \u00f6\u00f6, mitte lihtsalt paaritute \u00f6\u00f6de hulgast. Miks? Sest t\u00e4nap\u00e4eval moslemid on v\u00e4ga segaduses selles osas, millal ikkagi ramadaan algab. Vahel on koguni nii, et samas riigis \u00fcks mo\u0161ee alustab \u00fchel p\u00e4eval, teine teisel p\u00e4eval. Katsume selgitada natuke selle probleemi tausta …<\/p>\n\n\n\n

P\u00f5him\u00f5tteliselt \u201ev\u00f5istlevad\u201c omavahel kolm arvamust, millal ramadaan algab:<\/strong><\/p>\n\n\n\n

1) ja 2) Islamikalendri j\u00e4rgi k\u00e4ib kuu vahetus noorkuu ilmumisega. Koraanis on kirjas: \u201eRamadaan on kuu, mil saadeti alla Koraan, juhiks inimkonnale, selgeks juhiks ja vahetegijaks. Ja kes on tunnistajaks kuule (kuu ilmumisele)<\/em>, paastugu see (kuu)<\/em><\/u>…\u201c<\/strong> (2:185). Seega on Prohvet (\u0635\u0644\u0649 \u0627\ufdf2 \u0639\u0644\u064a\u0647 \u0648\u0633\u0644\u0645) \u00f5petanud, et kui \u00fcks inimene n\u00e4eb noorkuud, siis hakkab kogu kogukond tema tunnistuse j\u00e4rgi paastuma. Selle \u00f5petuse kohaselt m\u00e4\u00e4ratakse ramadaani algust esimese ja teise arvamuse kohaselt. Erinevus nende kahe vahel seisneb selles, et \u00fched on seisukohal, et kogukond, kes \u00fche tunnistaja j\u00e4rgi paastuma hakkab, ei saa olla terve islamimaailm vaid iga riik peaks ramadaani algust j\u00e4lgima oma territooriumil ja kui \u00fches riigis on kuu n\u00e4ha, aga teises veel ei ole, siis \u00fched alustavad \u00fchel p\u00e4eval ja teised j\u00e4rgmisel. Teise arvamuse kohaselt peaksid moslemid \u00fcle maailma alustama samal p\u00e4eval, sest t\u00e4nap\u00e4eval on olemas massikommunikatsiooni vahendid, mille abil on v\u00f5imalik k\u00f5igile teada anda, kui kusagil, \u00fcksk\u00f5ik millises islamimaailma riigis, on kuud n\u00e4htud. M\u00f5lemal nendest kahest arvamusest on omad argumendid ja seega on raske t\u00e4nap\u00e4eval otsustada, kumb neist on \u00f5ige \u2013 Allahu alim<\/em>!<\/p>\n\n\n\n

3) Kolmas arvamus, mille j\u00e4rgi ka Eestis ramadaani algus ja l\u00f5pp paika pannakse, on oma argumentatsioonilt k\u00f5ige n\u00f5rgem, kuid siiski T\u00fcrgi j\u00e4rgi kasutuses pea k\u00f5igis Ida-Euroopa maades ja selle kohaselt m\u00e4\u00e4ratakse ramadaanide algused juba aastaid kalendris ette nii, et v\u00f5imaluse korral j\u00e4etakse eid <\/em>n\u00e4dalavahetusele, et inimestel oleks v\u00f5imalik sellest osa v\u00f5tta (islamimaailmast v\u00e4ljaspool ju eid<\/em>i puhul vaba p\u00e4eva ei anta). Kuigi see variant on v\u00e4ga mugav, ei ole sellel kahjuks islamlikult mingit t\u00f5siseltv\u00f5etavat alust.<\/p>\n\n\n\n

On mitmeid hadiith<\/em>e selle kohta, et Jumal ilmutas Muhammedile (\u0635\u0644\u0649 \u0627\ufdf2 \u0639\u0644\u064a\u0647 \u0648\u0633\u0644\u0645) unes t\u00e4pse leilatu l-qadr<\/em>i \u00f6\u00f6, kuid kui ta kodust v\u00e4lja tuli, siis ta kaaslased tegid midagi, mis teda pahandas ja seet\u00f5ttu ta unustas leilat ul-qadri t\u00e4pse asukoha ramadaanis. Me v\u00f5iks n\u00fc\u00fcd m\u00f5elda kahte asja: 1) miks ometi Prohveti (\u0635\u0644\u0649 \u0627\ufdf2 \u0639\u0644\u064a\u0647 \u0648\u0633\u0644\u0645) kaaslased teda pahandasid, kas nad siis ei oleks v\u00f5inud end ilusti \u00fclal pidada, et me teaksime n\u00fc\u00fcd, millal see t\u00e4htis \u00f6\u00f6 on; 2) miks Jumal talle seda uuesti ei ilmutanud? Moslemid esitavad v\u00e4ga tihti neid kahte k\u00fcsimust, ilma samal ajal sellele m\u00f5tlemata, et v\u00f5ib-olla on see, et me ei tea, millal on leilatu l-qadr<\/em> meile just \u00f5nnistuseks<\/strong>! K\u00f5igepealt loomulikult see igavene laiskuse k\u00fcsimus. Nagunii on nii, et moslemid hakkavad ramadaani alguses suure hurraaga paastuma ja tarawih<\/em>il k\u00e4ima jne, aga paari p\u00e4eva p\u00e4rast on juba mo\u0161eed t\u00fchjemad; tagasi hakkab rohkem rahvast tulema 10 viimaseks \u00f6\u00f6ks, 27. \u00f6\u00f6l on mo\u0161ee puup\u00fcsti t\u00e4is ja siis ongi k\u00f5ik. Kujutage ette, mis siis toimuks, kui me kindlalt teaksime, milline neist \u00f6\u00f6dest on leilatu l-qadr<\/em>? Enamik moslemeid keskenduks ainult sellele \u00f6\u00f6le ja k\u00f5ik \u00fclej\u00e4\u00e4nud ramadaani \u00f6\u00f6d, milles ometi on nii palju \u00f5nnistust, j\u00e4etaks lihtsalt k\u00f5rvale.<\/p>\n\n\n\n

Kuid see ei ole iseenesest veel k\u00f5ige hullem, mis juhtuda v\u00f5ib ja selle illustreerimiseks jutustaksin teile \u00fche hadiith<\/em>i. Kord l\u00e4ks Prohvet (\u0635\u0644\u0649 \u0627\ufdf2 \u0639\u0644\u064a\u0647 \u0648\u0633\u0644\u0645) koos Aliga (\u0631\u0636\u064a \u0627\ufdf2 \u0639\u0646\u0647) mo\u0161eesse, sest palveaeg oli k\u00e4es. Nad leidsid mo\u0161eest \u00fche beduiini, kes seal magas. Prohvet (\u0635\u0644\u0649 \u0627\ufdf2 \u0639\u0644\u064a\u0647 \u0648\u0633\u0644\u0645) palus Alid (\u0631\u0636\u064a \u0627\ufdf2 \u0639\u0646\u0647), et too beduiini palveks \u00e4rataks. Ali (\u0631\u0636\u064a \u0627\ufdf2 \u0639\u0646\u0647) tegi seda, kuid hakkas m\u00f5tlema, et miks Prohvet (\u0635\u0644\u0649 \u0627\ufdf2 \u0639\u0644\u064a\u0647 \u0648\u0633\u0644\u0645) ometi ise ei l\u00e4inud beduniini \u00e4ratama \u2013 kui suur \u00f5nnistus peitub selles, kui kutsud kellegi palvetama ja Prohvet (\u0635\u0644\u0649 \u0627\ufdf2 \u0639\u0644\u064a\u0647 \u0648\u0633\u0644\u0645) oli ju alati nende seas esimene selliseid tegusid sooritama. Niisiis Ali (\u0631\u0636\u064a \u0627\ufdf2 \u0639\u0646\u0647) k\u00fcsis Prohveti (\u0635\u0644\u0649 \u0627\ufdf2 \u0639\u0644\u064a\u0647 \u0648\u0633\u0644\u0645) k\u00e4est selgitust. Prohvet (\u0635\u0644\u0649 \u0627\ufdf2 \u0639\u0644\u064a\u0647 \u0648\u0633\u0644\u0645) aga \u00fctles: \u201eM\u00f5tle, kui ma oleks l\u00e4inud teda \u00e4ratama ja ta oleks mind t\u00f5rjunud ja edasi maganud.\u201c St, Prohvet (\u0635\u0644\u0649 \u0627\ufdf2 \u0639\u0644\u064a\u0647 \u0648\u0633\u0644\u0645) ei m\u00f5elnud mitte enda vaid tolle mehe peale \u2013 kui suur oleks olnud tema patt, kui ta oleks Prohveti (\u0635\u0644\u0649 \u0627\ufdf2 \u0639\u0644\u064a\u0647 \u0648\u0633\u0644\u0645) enda \u00e4ra l\u00fckanud ja edasi maganud? Aliga (\u0631\u0636\u064a \u0627\ufdf2 \u0639\u0646\u0647) ei olnud sugugi nii hullusti. Nii et, ehk Allah ei tahagi, et me teaksime t\u00e4pselt, millal on leilatu l-qadr<\/em>, sest need, kes on jumalakartlikud, otsivad seda ikka, kuid kujutage ette, kui suurt pattu teeksid need ekstra laisad, kes \u2013 teades, mis \u00f6\u00f6l t\u00e4pselt on leilatu l-qadr<\/em> \u2013 ikkagi selles Jumalat ei teeniks?<\/p>\n\n\n\n

1. v\u00e4rss:<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\u201eT\u00f5esti, Me saatsime\u201c<\/strong> … miks \u00fctleb Allah enda kohta \u201eMeie\u201c ja mitte \u201eMina\u201c? L\u00e4bi Koraani on kasutatud Allahi kohta nelja ases\u00f5na \u2013 anaa<\/em> (mina), nahnu<\/em> (meie), anta<\/em> (sina), huwa<\/em> (tema). Neist vaid 1 on mitmuses \u2013 nahnu<\/em>. K\u00f5ik teised on ainsuses. Need, kes muretsevad selle p\u00e4rast, et miks on \u201eMeie\u201c, st et Jumalat on mitu? Ei, sest muidu oleks huwa<\/em> k\u00f5rval kasutatud ka hum<\/em> (nemad), aga pole. Seega nahnu<\/em> ei ole mitte mitmuse v\u00e4ljendamiseks vaid v\u00f5imu m\u00e4rk. Nagu paljudes teisteski keeltes, nii ka semiidi keeltes kasutatakse s\u00f5na \u201emeie\u201c v\u00f5imu v\u00e4ljendamiseks. Kui kuningas endast r\u00e4\u00e4gib, siis ta ei \u00fctle \u201emina\u201c teen seda, teist ja kolmandat, vaid ta \u00fctleb \u201emeie otsustasime\u201c, \u201emeie tahame\u201c jne. Seega seda nimetatakse majesteetlikkuse meieks. Kui aga Jumalast on juttu kolmandas isikus, siis seda ei kasutata. Araabia keeles ei kasutata ka viisakus-teiet, seega moslemid ei p\u00f6\u00f6rdu kunagi Jumala kui \u201eteie\u201c poole, ikka \u201esina\u201c.  Ja Jumal kasutab enda kohta \u201emeie\u201c, kui ta r\u00e4\u00e4gib majesteetlikusest, v\u00e4gevatest tegemistest: n\u00e4iteks loomine, vee taevast alla saatmine jne.<\/p>\n\n\n\n

Kahel juhul on kindlasti Koraanis kasutatud \u201emina\u201c: kui Jumal on \u00e4\u00e4rmiselt vihane v\u00f5i kui Ta on \u00e4\u00e4rmiselt lahke. Kui Jumal andestab, st ta v\u00f5tab \u00e4ra su halvad teod ja annab vastu head teod, siis ta \u00fctleb atubu<\/em> \u2013 mina v\u00f5tan \u00e4ra. V\u00f5i n\u00e4iteks lugu Koraanis, kui Jeesuse (\u0639\u0644\u064a\u0647 \u0627\u0644\u0633\u0644\u0627\u0645) k\u00e4est paluti imena taevast alla saadetud lauda \u2013 Koraanis suura Ma\u2019ida (5). Jeesus (\u0639\u0644\u064a\u0647 \u0627\u0644\u0633\u0644\u0627\u0645) oli viimane Banu Israilile ehk juutidele saadetud s\u00f5numitooja. Juudid olid selles osas muidugi \u00fcletamatud \u2013 nad k\u00fcsisid k\u00f5ikide oma prohvetite k\u00e4est imesid n\u00e4ha ja imedest hoolimata nad ikka ja j\u00e4lle p\u00f6\u00f6rdusid \u00e4ra. Aga Jeesus (\u0639\u0644\u064a\u0647 \u0627\u0644\u0633\u0644\u0627\u0645) oli nende viimane s\u00f5numitooja ja nad palusid temaltki imet. Jeesus (\u0639\u0644\u064a\u0647 \u0627\u0644\u0633\u0644\u0627\u0645) \u00fctles k\u00f5igepealt \u2013 ittaqu llaah!<\/em> \u2013 \u201eKartke Jumalat!\u201c Mida te \u00f5ige m\u00f5tlete? Aga muidugi Jumal saatis selle ime ja siis Ta \u00fctles, et kui te peale seda veel kahtlete, siis Mina karistan teid. Ja selle karistuse tegi veelgi hirmsamaks see, et Jumal kasutas siin mina-vormi. Neile, kes on Koraanis kasutatud \u201emeie\u201c koha pealt segaduses ja v\u00e4idavad, et see t\u00e4hendab, et Jumalat on mitu, veel \u00fcks oluline vastuargument \u2013 kui t\u00e4helepanelikult Koraani lugeda, siis on n\u00e4ha, et iga kord, kui Jumal kasutab Koraanis s\u00f5na nahnu<\/em>, siis Ta kohe kindlasti kasutab j\u00e4rgnevalt ka s\u00f5na Allah v\u00f5i Rabb, mis on m\u00f5lemad ainsuses, seega mingit segadust tekkida ei saa.<\/p>\n\n\n\n

\u00dcks v\u00e4ga huvitav k\u00fcsimus, mida v\u00f5iks pidada sarnaseks meie kultuuriruumis levinud k\u00fcsimusele \u201emis oli enne, kas kana v\u00f5i muna\u201c … Et kas leilatu l-qadr<\/em>il saadeti Koraan alla, kuna see oli saatuse \u00f6\u00f6 juba enne v\u00f5i sai sellest Koraani alla saatmise \u00f6\u00f6st leilatu l-qadr<\/em> selle Koraani saatmise t\u00f5ttu<\/strong>? See vastus j\u00e4\u00e4b lahtiseks, aga k\u00f5ige neutraalsem oleks vast v\u00e4ita, et see \u00f6\u00f6 oli juba enne eriline, aga Koraani saatmine tegi selle veel erilisemaks, sest suura ju algab m\u00f5ttega \u201esaatsime selle alla saatuse \u00f6\u00f6l\u201c, seega nagu oleks see saatuse \u00f6\u00f6 juba enne olnud.<\/p>\n\n\n\n

N\u00fc\u00fcd j\u00e4rgmine k\u00fcsimus \u2013 inna anzalnaaHU fii leilati l-qadr<\/em> \u2013 t\u00f5esti, Me saatsime SELLE <\/strong>alla Saatuse \u00d6\u00f6l. Mis on see \u201esee\u201c? Loomulikult Koraan. Aga tavaliselt on ju nii, et enne, kui millegi kohta ases\u00f5na kasutada, peaks seda asja selle konkreetse s\u00f5naga t\u00e4histama. N\u00e4iteks kui l\u00e4hed poodi ja mees \u00fctleb, et kuule, osta siis seda ka, siis v\u00f5ib eeldada, et ta enne juba mainis, mis see \u201eseda\u201c on, mida ka ostma peaks. Miks on siin \u2013 kohe esimeses v\u00e4rsis \u2013 mainitud \u201esee\u201c ilma varema seletuseta? Ja kust me teame siis, et see on Koraan? Vastus v\u00e4ga lihtne: inimesed saavad aru, millest r\u00e4\u00e4gitakse, kui selle nime pole enne mainitud vaid \u00fchel juhul \u2013 kui see asi on neile saanud kinnisideeks ja nad seostavad seda k\u00f5igega. See suura tuli alla olukorras, kus oli kahte t\u00fc\u00fcpi inimesi seda kuulamas: 1) moslemid, kelle jaoks Koraan, Jumala s\u00f5num, oligi kinnisidee ja nad loomulikult m\u00f5istsid, mida see \u201esee\u201c t\u00e4histas ja 2) mitte-moslemid, kes vihkasid Koraani ja vihkasid seda lausa nii v\u00e4ga, et see oli muutunud neilegi kinnisideeks ja nad seostasid seda k\u00f5igega. Seega arusaadav oli see hu<\/em> kasutus siin m\u00f5lemale poolele.<\/p>\n\n\n\n

Vaatleme t\u00e4psemalt ka s\u00f5na anzalna<\/em>, mille oleme t\u00f5lkinud \u201esaatsime alla\u201c<\/strong>. Koraanis on Koraani alla saatmise kohta kasutatud sama t\u00fcvega kahte erinevat t\u00fc\u00fcpi verbi, mida me m\u00f5lemat kahjuks peame eesti keelde t\u00f5lkima \u201ealla saatma\u201c, sest meie keeles nagu enamikes teisteski keeltes ei ole kahjuks v\u00f5imalust vahet neil kahel teha nii nagu araabia keeles.<\/p>\n\n\n\n

Algvorm oleks sellel verbil, mida siin kasutatud on, nazala<\/em> (I vorm), samas kui see teine verb oleks nazzala<\/em> (II vorm). Esimene t\u00e4hendab alla saatma, \u00fcks kord ja k\u00f5ik. Teine aga t\u00e4hendab korduvalt alla saatma. V\u00f5tame m\u00f5ne teise verbi, n\u00e4iteks: \u2019alama<\/em> (I vorm) t\u00e4hendab informeerima: annad info edasi \u00fcks kord ja ongi k\u00f5ik, kuid samas \u2019allama<\/em> (II vorm) t\u00e4hendab \u00f5petama ja see ei ole mitte \u00fchekordne tegevus vaid pigem pikaajaline protsess: \u00f5petajal on aega vaja, et asja selgitada ja \u00f5pilasel on aega vaja, et see \u00e4ra seedida ja omistada.<\/p>\n\n\n\n

Me k\u00f5ik teame, et Koraan ei kukkunud mitte Muhammedile (\u0635\u0644\u0649 \u0627\ufdf2 \u0639\u0644\u064a\u0647 \u0648\u0633\u0644\u0645) valmis raamatuna p\u00e4he vaid see tuli suura-suura haaval, v\u00e4rss-v\u00e4rsi haaval 23 aasta jooksul ilmutusena. Seega, miks on siin kasutatud \u00fchekordset tegevust v\u00e4ljendavat verbi? Peamise arvamuse kohaselt saatis Jumal leilatu l-qadr<\/em>il Koraani alla k\u00f5ige madalamasse taevasse, kust siis omakorda ingel Gabriel Muhammedile (\u0635\u0644\u0649 \u0627\ufdf2 \u0639\u0644\u064a\u0647 \u0648\u0633\u0644\u0645) 23 aasta jooksul kild killu haaval, vasvatalt olukorrale ja vajadusele, edasi andis. Sellise selgituse leiame ka Koraani 17. peat\u00fckist (et saadetakse jupi kaupa, vastavalt olukorrale).<\/p>\n\n\n\n

Koraanis on kirjas: \u201eT\u00f5esti, Me saatsime selle alla \u00f5nnistatud \u00f6\u00f6l …\u201d<\/strong> (44:3).<\/p>\n\n\n\n

Ibn Abbas (\u0627\ufdf2 \u0639\u0646\u0647\u0631\u0636\u064a) jutustas: \u201eJumal saatis Koraani Kaitstud Kirjatahvlil (\u201eAga see on auv\u00e4\u00e4rne Koraan, kaitstud kirjatahvlil.\u201c 85:21-22) \u00fchekorraga alla V\u00f5imu Kotta (b\u00e4itu l-<\/em>\u201b<\/em>izz\u00e4<\/em>), mis on selle maailma taevas. Seej\u00e4rel tuli see osadena Jumala S\u00f5numitooja (\u0635\u0644\u0649 \u0627\ufdf2 \u0639\u0644\u064a\u0647 \u0648\u0633\u0644\u0645) juurde alla, vastavalt s\u00fcndmustele, mis 23 aasta jooksul aset leidsid.\u201c (At-Tabari 24:531, 532, Al-Qurtubi 20:130)<\/p>\n\n\n\n

Mida meie sellest \u00f5pime? Koraan ei ole midagi, mille v\u00f5iksime lihtsalt k\u00e4tte v\u00f5tta ja l\u00e4bi lugeda nagu juturaamatu v\u00f5i ajalehe artikli. Ei, selle \u00fcle peab m\u00f5tisklema, selle kohta tuleb lugeda lisamaterjali, et m\u00f5ista nende v\u00e4rsside saabumise konteksti. Kui kaua v\u00f5ttis Prohveti (\u0635\u0644\u0649 \u0627\ufdf2 \u0639\u0644\u064a\u0647 \u0648\u0633\u0644\u0645) kaaslastel aega, et terve Koraan l\u00e4bi v\u00f5tta? 23 aastat! T\u00e4pselt nii kaua kestis Koraani ilmutamine. Kas saame siis meie eeldada, et v\u00e4rsked moslemid, kes just m\u00f5ni p\u00e4ev v\u00f5i isegi m\u00f5ni kuu v\u00f5i aasta tagasi oma \u0161ahaada<\/em> \u00fctlesid, kohe k\u00f5ike islami kohta teaksid? Kas v\u00f5ime nende peale vihastada ja neid s\u00f5idelda, et nad ei t\u00e4ida seda teist ja kolmandat k\u00e4sku islamis? Ei! Loomulikult teine asi on see, et inimene teab, mida teha ei tohi ja teeb ikka v\u00f5i teab, mida tegema peab, aga ei tee v\u00f5i siis kui ta on lihtsalt laisk ja ei viitsi \u00f5ppida, aga me peame siiski leppima asjaoluga, et islam ei ole midagi, mille v\u00f5ime selgeks saada \u00fcle\u00f6\u00f6! \u00d5ppimine on eluaegne protsess! Seega sabr<\/em>, meile k\u00f5igile!<\/p>\n\n\n\n

Mis on leilatu l-qadr<\/em>?<\/strong> Leila on \u201e\u00f6\u00f6\u201c, selle koha pealt mingeid vastuolusid pole. Aga mis on qadr<\/em>? Inglise keelde t\u00f5lgitakse leilatu l-qadr<\/em> tihti \u201ethe night of power\u201c. Mida aga t\u00e4hendab s\u00f5na qadr<\/em>. Sellel on mitu \u00fcksteisega \u00fchenduses olevat t\u00e4hendust:<\/p>\n\n\n\n

1) arvestus, estimatsioon, hinnang \u2013 selles m\u00f5ttes, et Jumalal on maailma jaoks plaan paika pandud algusest l\u00f5puni, Ta teab isegi, mis valikuid teevad need inimesed, kes veel s\u00fcndinud pole, aga leilatu l-qadr<\/em> on see \u00f6\u00f6, mil Ta annab inglitele teada, mis juhtub j\u00e4rgneval aastal … Ta jagab infot n\u00f6 jupi kaupa. Sellest tulenevalt siis ka Ta enda \u00fcks nimedest, mis on samat\u00fcveline \u2013 Al-Qadiir: keegi, kes arvestab, m\u00e4\u00e4rab, hindab. Ja sellest tulenevalt siis ka veel \u00fcks t\u00e4hendus sellele s\u00f5nale: saatus.<\/p>\n\n\n\n

2) au, auv\u00e4\u00e4rsus, v\u00e4\u00e4rikus;<\/p>\n\n\n\n

3) seotud hindamise, v\u00e4\u00e4rtustamisega \u2013 kuna Jumal v\u00e4\u00e4rtustab v\u00e4ga moslemite teenimist sel \u00f6\u00f6l, sest ta annab selle eest 1000 aasta eest tasu;<\/p>\n\n\n\n

4) pitsitus, sissesoonimine \u2013 nii palju ingleid tuleb alla Maa peale, et ruumi j\u00e4\u00e4b v\u00e4heks.<\/p>\n\n\n\n

2. v\u00e4rss:<\/strong><\/p>\n\n\n\n

wa maa adraaka<\/em> \u2013 ja mis \u00fctleks, mis vihjaks sulle, mis annaks sulle pisimagi idee<\/strong> … Allah tahaks meile justkui \u00f6elda: \u201eKas te \u00fcldse saate aru, mida see t\u00e4hendab?\u201c Kui Allah kasutab Koraanis sellest verbist oleviku v\u00f5i tuleviku vormi, siis ta j\u00e4tab sellele vastamata, aga kui kasutab minevikku, siis j\u00e4rgneb selgitus.<\/p>\n\n\n\n

Milleks sellist konstruktsiooni kasutada? Selleks, et n\u00e4idata, kui oluline see teema on ja et kuulajate t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata sellele, mis j\u00e4rgneb. Koraanis on seda v\u00f5tet kasutatud mitmete kohtade peal (n\u00e4iteks suurad 97, 101, 104) ja see t\u00e4hendab, et j\u00e4rgneb midagi v\u00e4ga olulist.<\/p>\n\n\n\n

Teiste kohtade peal, kui Allah kasutab adraaka<\/em>t, siis j\u00e4rgmises v\u00e4rsis, kus ta selgitab, ta ei korda seda s\u00f5na, mille kohta ta selgitust jagab, aga siin \u2013 maa adraaka ma lailat ul-qadr, leilat ul-qadri …<\/em> ei ole mitte ainult ideeline kordus, et t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata vaid lausa s\u00f5naline \u2013 2x k\u00f5rvuti leilatu l-qadr<\/em> \u2013 ainus koht Koraanis, seega see koht siin on olulisem kui k\u00f5ik teised kohad, kus on sedalaadi kordust kasutatud. Ja millest teistes kohtades juttu: Jumala loomingust, p\u00f5rgutulest, mis on samuti v\u00e4ga olulised teemad, aga leilatu l-qadr<\/em> on j\u00e4relikult Jumala jaoks olulisem, sest see on \u00f5nnistuseks usklikele.<\/p>\n\n\n\n

3. v\u00e4rss:<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Abu Huraira (\u0627\ufdf2 \u0639\u0646\u0647\u0631\u0636\u064a) jutustas : Jumala S\u00f5numitooja (\u0635\u0644\u0649 \u0627\ufdf2 \u0639\u0644\u064a\u0647 \u0648\u0633\u0644\u0645) \u00fctles: \u201eKes seisab (palves) <\/em>Saatuse \u00d6\u00f6l uskudes ning oodates tasu (Jumalalt)<\/em>, sellele antakse ta eelnevad patud andeks.\u201c (Fath Al-Bari 4:294, Muslim 1:523)<\/p>\n\n\n\n

Mida t\u00e4hendab, et saatuse \u00f6\u00f6 on parem kui tuhat kuud?<\/strong> \u00d5petlased on selgitanud, et selle all tuleb m\u00f5ista, et teod, mida tehakse leilatu l-qadr<\/em>il on v\u00e4\u00e4rtuslikumad kui need, mida tehakse 1000 kuu jooksul, mis teeb umbes 83 aastat, mis muide on rohkem kui enamikes riikides inimeste keskmine eluiga. SubhaanAllah<\/em>, Jumal pakub meile igal aastal korra \u00f6\u00f6, mis on nii v\u00f5imas, et sellel \u00f6\u00f6l Jumalat teenides saame tasu rohkem kui terve eluea! Kas siis t\u00f5esti ei tasu meil selle otsimisele p\u00fchendada 10 viimast ramadaanikuu \u00f6\u00f6d v\u00f5i isegi terve ramadaanikuu?<\/p>\n\n\n\n

Teised \u00f5petajad on selgitanud, et see t\u00e4hendab, et selle \u00f6\u00f6 khair<\/em> (hea) v\u00f5i baraka<\/em> (\u00f5nnistus) on suurem kui 1000 kuu oma; et kui olete kellegagi riius, n\u00e4iteks pole oma vennaga 10 aastat r\u00e4\u00e4kinud, siis parim aeg talle helistamiseks oleks leilatu l-qadr<\/em>il.<\/p>\n\n\n\n

Kolmandaks on pakutud, et parem (ehk rohkem) kui 1000 kuud t\u00e4hendab k\u00f5ik aeg kokku, sest araablased on tihti kasutanud 1000 kuu v\u00e4ljendit kui midagi, mis t\u00e4hendab tegelikult kogu aeg kokku, igavikku. Seega selle v\u00e4ljendi taga peitub l\u00f5putuse idee.<\/p>\n\n\n\n

4. v\u00e4rss:<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Vaim ehk peaingel Gabriel<\/strong> on siin eraldi v\u00e4lja toodud kui oma grupi (st inglite) teada, tuntud ning v\u00e4ljapaistev esindaja. (Ibn Kathir, suura 97) P\u00fcha Vaim = ingel Gabriel.<\/p>\n\n\n\n

See ei ole ainus koht, kus Koraanis on mainitud ingleid ja seej\u00e4rel Gabrieli eraldi. Enamustes kohtades on inglid ja siis Gabriel; \u00fches kohas on vastupidi: ruuh wa l-malaa\u2019ikatu<\/em>. \u00d5petlased on t\u00e4heldanud, et see on seatud verbidega, mida samas lauses kasutatakse: liikumisverbide puhul on inglid enne ja konstantsust v\u00e4ljendavate verbi puhul on Gabriel ees.<\/p>\n\n\n\n

Miks see Gabrieli alla tulemine nii oluline on? See oleks justkui au andmine sellele \u00f6\u00f6le, mil ta esimest korda Muhammedile (\u0635\u0644\u0649 \u0627\ufdf2 \u0639\u0644\u064a\u0647 \u0648\u0633\u0644\u0645) tuli ilmutust tooma. Ja selle m\u00e4lestuseks tuleb ta alla igal aastal leilatu l-qadr<\/em>il uuesti koos teiste inglitega alla Maa peale.<\/p>\n\n\n\n

bi idhni rabbihim<\/em> \u2013 oma Isanda loal<\/strong>; sest on edastatud, et inglid tahavad kangesti maale tulla, et n\u00e4ha neid inimesi, kes sel \u00f6\u00f6l, mille eest on lubatud 1000 kuud, Jumalat teenivad, seda \u00f6\u00f6d otsivad, selles \u00f6\u00f6s palvetavad, Koraani loevad jne.<\/p>\n\n\n\n

min kulli amr<\/em> \u2013 min<\/em> t\u00f5lgitakse reeglina seest- v\u00f5i alal\u00fctleva k\u00e4\u00e4ndena, kuid klassikalises keeles on sellel mitmeid muidki t\u00e4hendusi, n\u00e4iteks millegi t\u00f5ttu, seega min kulli amr<\/em> \u2013 igasuguste k\u00e4skude, asjaajamiste t\u00f5ttu<\/strong>. Sellest on juttu ka suurat ad-Dukhaani (44) alguses. Nad toovad maale otsuse k\u00f5ige kohta, mis j\u00e4rgneval aastal juhtuma hakkab.<\/p>\n\n\n\n

5. v\u00e4rss:<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Osad interpreteerivad, et salaam<\/em> k\u00e4ib veel eelmise lause juurde: min kulli amrin salaam<\/em> \u2013 igas asjus on rahu. Aga veel arvamustest:<\/p>\n\n\n\n

1) sel \u00f6\u00f6l tulevad inglid ainult rahuga, kui muul ajal v\u00f5ib neil ka muid tegusid olla;<\/p>\n\n\n\n

2) osad \u00f5petlased arvavad, et sel \u00f6\u00f6l on saatanad kinni, aga see on n\u00f5rk arvamus, kuna saatanad on autentsete edastuste kohaselt ketis terve ramadaani aja;<\/p>\n\n\n\n

3) inglid saadavad rahu terve \u00f6\u00f6 neile, kes mo\u0161ees (v\u00f5i naiste puhul kodus) Jumalat teenivad. On v\u00e4ga palju hadiith<\/em>e, mis jutustavad leilatu l-qadr<\/em>i \u00f5nnistustest.<\/p>\n\n\n\n

Suura algas Koraani alla saatmisega, siis tulevad alla inglid ja siis rahu, ma\u0161aAllah<\/em> …<\/p>\n\n\n\n

Tegemist on Meka suuraga. V\u00e4ga huvitav on see, et see suura r\u00e4\u00e4gib leilatu l-qadr<\/em>ist, mis puudutab tegelikult pigem usklikke, kuigi Meka kuulajaskond on usklikud ja uskmatud. Usklikke puudutab, mis nad leilatu l-qadr<\/em>ist v\u00f5ita v\u00f5ivad, uskmatutel on t\u00e4itsa \u00fcksk\u00f5ik. Miks siis Meka ajal selline suura?<\/p>\n\n\n\n

Mekalased on kaupmeeste rahvas. Nad on juba ammu t\u00f5mmanud paralleeli Muhammedi (\u0635\u0644\u0649 \u0627\ufdf2 \u0639\u0644\u064a\u0647 \u0648\u0633\u0644\u0645) kutse ja kauplemise vahele: Muhammed (\u0635\u0644\u0649 \u0627\ufdf2 \u0639\u0644\u064a\u0647 \u0648\u0633\u0644\u0645) nagu p\u00fc\u00fcaks neile seda m\u00fc\u00fca, nemad aga on ostjad, seega tugevamalt positsioonil ja saavad sellega kaubelda. Mis sa meile veel pakud? Meile see ei sobi, me tahaks nii … a la <\/em>kui tahad, et ma selle auto \u00e4ra ostan, siis ma tahan tasuta hooldust k\u00fcmneks aastaks ja GPSi ja konditsioneeri ja …<\/p>\n\n\n\n

See suura on s\u00fcmboliks, et Muhammed (<\/strong>\u0635\u0644\u0649 \u0627\ufdf2 \u0639\u0644\u064a\u0647 \u0648\u0633\u0644\u0645<\/strong>) ei kauple usuga!<\/strong> Ta ei pea seda kellelegi kaela m\u00e4\u00e4rima, ta peab lihtsalt s\u00f5numi edastama ja kes tahab, see v\u00f5tab selle omaks ja kes ei taha, see ei v\u00f5ta. Seega Jumal saadab selle suura, et \u00f6elda \u2013 kas teate, millega \u00fcldse tegemist on? Mis see Koraan on? Kas teate, millal see alla tuli? See on t\u00f5esti v\u00e4gev asi, nii et \u00e4rge arvake, et sellega kaubeldakse! Kui tahate seda saada, siis v\u00f5tke ja saage \u00f5nnistatud ja kui ei, siis ei.<\/p>\n\n\n\n

See ei ole ainus koht, kus Jumal Koraanis Prohvetit (\u0635\u0644\u0649 \u0627\ufdf2 \u0639\u0644\u064a\u0647 \u0648\u0633\u0644\u0645) niimoodi lohutab. Mekalased peaks olema t\u00e4nulikud, et nad saavad kuulata midagi, mis on Jumalalt tulnud leilatu l-qadr<\/em>il; nemad peaksid Prohveti (\u0635\u0644\u0649 \u0627\ufdf2 \u0639\u0644\u064a\u0647 \u0648\u0633\u0644\u0645) juurde tulema.<\/p>\n\n\n\n

On mitmeid hadiithe selle kohta, et Jumal ilmutas Muhammedile (\u0635\u0644\u0649 \u0627\ufdf2 \u0639\u0644\u064a\u0647 \u0648\u0633\u0644\u0645) unes t\u00e4pse leilatu l-qadri \u00f6\u00f6, kuid kui ta kodust v\u00e4lja tuli, siis ta kaaslased tegid midagi, mis teda pahandas ja seet\u00f5ttu ta unustas leilat ul-qadri t\u00e4pse asukoha ramadaanis. Me v\u00f5iks n\u00fc\u00fcd m\u00f5elda kahte asja: 1) miks ometi Prohveti (\u0635\u0644\u0649 \u0627\ufdf2 \u0639\u0644\u064a\u0647 \u0648\u0633\u0644\u0645) kaaslased teda pahandasid, kas nad siis ei oleks v\u00f5inud end ilusti \u00fclal pidada, et me teaksime n\u00fc\u00fcd, millal see t\u00e4htis \u00f6\u00f6 on; 2) miks Jumal talle seda uuesti ei ilmutanud? Moslemid esitavad v\u00e4ga tihti neid kahte k\u00fcsimust, ilma samal ajal sellele m\u00f5tlemata, et v\u00f5ib-olla on see, et me ei tea, millal on leilatu l-qadr meile just \u00f5nnistuseks! K\u00f5igepealt loomulikult see igavene laiskuse k\u00fcsimus. Nagunii on nii, et moslemid hakkavad ramadaani alguses suure hurraaga paastuma ja tarawihil k\u00e4ima jne, aga paari p\u00e4eva p\u00e4rast on juba mo\u0161eed t\u00fchjemad; tagasi hakkab rohkem rahvast tulema 10 viimaseks \u00f6\u00f6ks, 27. \u00f6\u00f6l on mo\u0161ee puup\u00fcsti t\u00e4is ja siis ongi k\u00f5ik. Kujutage ette, mis siis toimuks, kui me kindlalt teaksime, milline neist \u00f6\u00f6dest on leilatu l-qadr? Enamik moslemeid keskenduks ainult sellele \u00f6\u00f6le ja k\u00f5ik \u00fclej\u00e4\u00e4nud ramadaani \u00f6\u00f6d, milles ometi on nii palju \u00f5nnistust, j\u00e4etaks lihtsalt k\u00f5rvale.<\/p>\n\n\n\n

Kuid see ei ole iseenesest veel k\u00f5ige hullem, mis juhtuda v\u00f5ib ja selle illustreerimiseks jutustaksin teile \u00fche hadiithi. Kord l\u00e4ks Prohvet (\u0635\u0644\u0649 \u0627\ufdf2 \u0639\u0644\u064a\u0647 \u0648\u0633\u0644\u0645) koos Aliga (\u0631\u0636\u064a \u0627\ufdf2 \u0639\u0646\u0647) mo\u0161eesse, sest palveaeg oli k\u00e4es. Nad leidsid mo\u0161eest \u00fche beduiini, kes seal magas. Prohvet (\u0635\u0644\u0649 \u0627\ufdf2 \u0639\u0644\u064a\u0647 \u0648\u0633\u0644\u0645) palus Alid (\u0631\u0636\u064a \u0627\ufdf2 \u0639\u0646\u0647), et too beduiini palveks \u00e4rataks. Ali (\u0631\u0636\u064a \u0627\ufdf2 \u0639\u0646\u0647) tegi seda, kuid hakkas m\u00f5tlema, et miks Prohvet (\u0635\u0644\u0649 \u0627\ufdf2 \u0639\u0644\u064a\u0647 \u0648\u0633\u0644\u0645) ometi ise ei l\u00e4inud beduniini \u00e4ratama \u2013 kui suur \u00f5nnistus peitub selles, kui kutsud kellegi palvetama ja Prohvet (\u0635\u0644\u0649 \u0627\ufdf2 \u0639\u0644\u064a\u0647 \u0648\u0633\u0644\u0645) oli ju alati nende seas esimene selliseid tegusid sooritama. Niisiis Ali (\u0631\u0636\u064a \u0627\ufdf2 \u0639\u0646\u0647) k\u00fcsis Prohveti (\u0635\u0644\u0649 \u0627\ufdf2 \u0639\u0644\u064a\u0647 \u0648\u0633\u0644\u0645) k\u00e4est selgitust. Prohvet (\u0635\u0644\u0649 \u0627\ufdf2 \u0639\u0644\u064a\u0647 \u0648\u0633\u0644\u0645) aga \u00fctles: \u201eM\u00f5tle, kui ma oleks l\u00e4inud teda \u00e4ratama ja ta oleks mind t\u00f5rjunud ja edasi maganud.\u201c St, Prohvet (\u0635\u0644\u0649 \u0627\ufdf2 \u0639\u0644\u064a\u0647 \u0648\u0633\u0644\u0645) ei m\u00f5elnud mitte enda vaid tolle mehe peale \u2013 kui suur oleks olnud tema patt, kui ta oleks Prohveti (\u0635\u0644\u0649 \u0627\ufdf2 \u0639\u0644\u064a\u0647 \u0648\u0633\u0644\u0645) enda \u00e4ra l\u00fckanud ja edasi maganud? Aliga (\u0631\u0636\u064a \u0627\ufdf2 \u0639\u0646\u0647) ei olnud sugugi nii hullusti. Nii et, ehk Allah ei tahagi, et me teaksime t\u00e4pselt, millal on leilatu l-qadr, sest need, kes on jumalakartlikud, otsivad seda ikka, kuid kujutage ette, kui suurt pattu teeksid need ekstra laisad, kes \u2013 teades, mis \u00f6\u00f6l t\u00e4pselt on leilatu l-qadr \u2013 ikkagi selles Jumalat ei teeniks?<\/p>\n\n\n\n

1. v\u00e4rss:<\/p>\n\n\n\n

\u201eT\u00f5esti, Me saatsime\u201c … miks \u00fctleb Allah enda kohta \u201eMeie\u201c ja mitte \u201eMina\u201c? L\u00e4bi Koraani on kasutatud Allahi kohta nelja ases\u00f5na \u2013 anaa (mina), nahnu (meie), anta (sina), huwa (tema). Neist vaid 1 on mitmuses \u2013 nahnu. K\u00f5ik teised on ainsuses. Need, kes muretsevad selle p\u00e4rast, et miks on \u201eMeie\u201c, st et Jumalat on mitu? Ei, sest muidu oleks huwa k\u00f5rval kasutatud ka hum (nemad), aga pole. Seega nahnu ei ole mitte mitmuse v\u00e4ljendamiseks vaid v\u00f5imu m\u00e4rk. Nagu paljudes teisteski keeltes, nii ka semiidi keeltes kasutatakse s\u00f5na \u201emeie\u201c v\u00f5imu v\u00e4ljendamiseks. Kui kuningas endast r\u00e4\u00e4gib, siis ta ei \u00fctle \u201emina\u201c teen seda, teist ja kolmandat, vaid ta \u00fctleb \u201emeie otsustasime\u201c, \u201emeie tahame\u201c jne. Seega seda nimetatakse majesteetlikkuse meieks. Kui aga Jumalast on juttu kolmandas isikus, siis seda ei kasutata. Araabia keeles ei kasutata ka viisakus-teiet, seega moslemid ei p\u00f6\u00f6rdu kunagi Jumala kui \u201eteie\u201c poole, ikka \u201esina\u201c. Ja Jumal kasutab enda kohta \u201emeie\u201c, kui ta r\u00e4\u00e4gib majesteetlikusest, v\u00e4gevatest tegemistest: n\u00e4iteks loomine, vee taevast alla saatmine jne.<\/p>\n\n\n\n

Kahel juhul on kindlasti Koraanis kasutatud \u201emina\u201c: kui Jumal on \u00e4\u00e4rmiselt vihane v\u00f5i kui Ta on \u00e4\u00e4rmiselt lahke. Kui Jumal andestab, st ta v\u00f5tab \u00e4ra su halvad teod ja annab vastu head teod, siis ta \u00fctleb atubu \u2013 mina v\u00f5tan \u00e4ra. V\u00f5i n\u00e4iteks lugu Koraanis, kui Jeesuse (\u0639\u0644\u064a\u0647 \u0627\u0644\u0633\u0644\u0627\u0645) k\u00e4est paluti imena taevast alla saadetud lauda \u2013 Koraanis suura Ma\u2019ida (5). Jeesus (\u0639\u0644\u064a\u0647 \u0627\u0644\u0633\u0644\u0627\u0645) oli viimane Banu Israilile ehk juutidele saadetud s\u00f5numitooja. Juudid olid selles osas muidugi \u00fcletamatud \u2013 nad k\u00fcsisid k\u00f5ikide oma prohvetite k\u00e4est imesid n\u00e4ha ja imedest hoolimata nad ikka ja j\u00e4lle p\u00f6\u00f6rdusid \u00e4ra. Aga Jeesus (\u0639\u0644\u064a\u0647 \u0627\u0644\u0633\u0644\u0627\u0645) oli nende viimane s\u00f5numitooja ja nad palusid temaltki imet. Jeesus (\u0639\u0644\u064a\u0647 \u0627\u0644\u0633\u0644\u0627\u0645) \u00fctles k\u00f5igepealt \u2013 ittaqu llaah! \u2013 \u201eKartke Jumalat!\u201c Mida te \u00f5ige m\u00f5tlete? Aga muidugi Jumal saatis selle ime ja siis Ta \u00fctles, et kui te peale seda veel kahtlete, siis Mina karistan teid. Ja selle karistuse tegi veelgi hirmsamaks see, et Jumal kasutas siin mina-vormi. Neile, kes on Koraanis kasutatud \u201emeie\u201c koha pealt segaduses ja v\u00e4idavad, et see t\u00e4hendab, et Jumalat on mitu, veel \u00fcks oluline vastuargument \u2013 kui t\u00e4helepanelikult Koraani lugeda, siis on n\u00e4ha, et iga kord, kui Jumal kasutab Koraanis s\u00f5na nahnu, siis Ta kohe kindlasti kasutab j\u00e4rgnevalt ka s\u00f5na Allah v\u00f5i Rabb, mis on m\u00f5lemad ainsuses, seega mingit segadust tekkida ei saa.<\/p>\n\n\n\n

\u00dcks v\u00e4ga huvitav k\u00fcsimus, mida v\u00f5iks pidada sarnaseks meie kultuuriruumis levinud k\u00fcsimusele \u201emis oli enne, kas kana v\u00f5i muna\u201c … Et kas leilatu l-qadril saadeti Koraan alla, kuna see oli saatuse \u00f6\u00f6 juba enne v\u00f5i sai sellest Koraani alla saatmise \u00f6\u00f6st leilatu l-qadr selle Koraani saatmise t\u00f5ttu? See vastus j\u00e4\u00e4b lahtiseks, aga k\u00f5ige neutraalsem oleks vast v\u00e4ita, et see \u00f6\u00f6 oli juba enne eriline, aga Koraani saatmine tegi selle veel erilisemaks, sest suura ju algab m\u00f5ttega \u201esaatsime selle alla saatuse \u00f6\u00f6l\u201c, seega nagu oleks see saatuse \u00f6\u00f6 juba enne olnud.<\/p>\n\n\n\n

N\u00fc\u00fcd j\u00e4rgmine k\u00fcsimus \u2013 inna anzalnaaHU fii leilati l-qadr \u2013 t\u00f5esti, Me saatsime SELLE alla Saatuse \u00d6\u00f6l. Mis on see \u201esee\u201c? Loomulikult Koraan. Aga tavaliselt on ju nii, et enne, kui millegi kohta ases\u00f5na kasutada, peaks seda asja selle konkreetse s\u00f5naga t\u00e4histama. N\u00e4iteks kui l\u00e4hed poodi ja mees \u00fctleb, et kuule, osta siis seda ka, siis v\u00f5ib eeldada, et ta enne juba mainis, mis see \u201eseda\u201c on, mida ka ostma peaks. Miks on siin \u2013 kohe esimeses v\u00e4rsis \u2013 mainitud \u201esee\u201c ilma varema seletuseta? Ja kust me teame siis, et see on Koraan? Vastus v\u00e4ga lihtne: inimesed saavad aru, millest r\u00e4\u00e4gitakse, kui selle nime pole enne mainitud vaid \u00fchel juhul \u2013 kui see asi on neile saanud kinnisideeks ja nad seostavad seda k\u00f5igega. See suura tuli alla olukorras, kus oli kahte t\u00fc\u00fcpi inimesi seda kuulamas: 1) moslemid, kelle jaoks Koraan, Jumala s\u00f5num, oligi kinnisidee ja nad loomulikult m\u00f5istsid, mida see \u201esee\u201c t\u00e4histas ja 2) mitte-moslemid, kes vihkasid Koraani ja vihkasid seda lausa nii v\u00e4ga, et see oli muutunud neilegi kinnisideeks ja nad seostasid seda k\u00f5igega. Seega arusaadav oli see hu kasutus siin m\u00f5lemale poolele.<\/p>\n\n\n\n

Vaatleme t\u00e4psemalt ka s\u00f5na anzalna, mille oleme t\u00f5lkinud \u201esaatsime alla\u201c. Koraanis on Koraani alla saatmise kohta kasutatud sama t\u00fcvega kahte erinevat t\u00fc\u00fcpi verbi, mida me m\u00f5lemat kahjuks peame eesti keelde t\u00f5lkima \u201ealla saatma\u201c, sest meie keeles nagu enamikes teisteski keeltes ei ole kahjuks v\u00f5imalust vahet neil kahel teha nii nagu araabia keeles.<\/p>\n\n\n\n

Algvorm oleks sellel verbil, mida siin kasutatud on, nazala (I vorm), samas kui see teine verb oleks nazzala (II vorm). Esimene t\u00e4hendab alla saatma, \u00fcks kord ja k\u00f5ik. Teine aga t\u00e4hendab korduvalt alla saatma. V\u00f5tame m\u00f5ne teise verbi, n\u00e4iteks: \u2019alama (I vorm) t\u00e4hendab informeerima: annad info edasi \u00fcks kord ja ongi k\u00f5ik, kuid samas \u2019allama (II vorm) t\u00e4hendab \u00f5petama ja see ei ole mitte \u00fchekordne tegevus vaid pigem pikaajaline protsess: \u00f5petajal on aega vaja, et asja selgitada ja \u00f5pilasel on aega vaja, et see \u00e4ra seedida ja omistada.<\/p>\n\n\n\n

Me k\u00f5ik teame, et Koraan ei kukkunud mitte Muhammedile (\u0635\u0644\u0649 \u0627\ufdf2 \u0639\u0644\u064a\u0647 \u0648\u0633\u0644\u0645) valmis raamatuna p\u00e4he vaid see tuli suura-suura haaval, v\u00e4rss-v\u00e4rsi haaval 23 aasta jooksul ilmutusena. Seega, miks on siin kasutatud \u00fchekordset tegevust v\u00e4ljendavat verbi? Peamise arvamuse kohaselt saatis Jumal leilatu l-qadril Koraani alla k\u00f5ige madalamasse taevasse, kust siis omakorda ingel Gabriel Muhammedile (\u0635\u0644\u0649 \u0627\ufdf2 \u0639\u0644\u064a\u0647 \u0648\u0633\u0644\u0645) 23 aasta jooksul kild killu haaval, vasvatalt olukorrale ja vajadusele, edasi andis. Sellise selgituse leiame ka Koraani 17. peat\u00fckist (et saadetakse jupi kaupa, vastavalt olukorrale).<\/p>\n\n\n\n

Koraanis on kirjas: \u201eT\u00f5esti, Me saatsime selle alla \u00f5nnistatud \u00f6\u00f6l …\u201d (44:3).<\/p>\n\n\n\n

Ibn Abbas (\u0627\ufdf2 \u0639\u0646\u0647\u0631\u0636\u064a) jutustas: \u201eJumal saatis Koraani Kaitstud Kirjatahvlil (\u201eAga see on auv\u00e4\u00e4rne Koraan, kaitstud kirjatahvlil.\u201c 85:21-22) \u00fchekorraga alla V\u00f5imu Kotta (b\u00e4itu l-\u201bizz\u00e4), mis on selle maailma taevas. Seej\u00e4rel tuli see osadena Jumala S\u00f5numitooja (\u0635\u0644\u0649 \u0627\ufdf2 \u0639\u0644\u064a\u0647 \u0648\u0633\u0644\u0645) juurde alla, vastavalt s\u00fcndmustele, mis 23 aasta jooksul aset leidsid.\u201c (At-Tabari 24:531, 532, Al-Qurtubi 20:130)<\/p>\n\n\n\n

Mida meie sellest \u00f5pime? Koraan ei ole midagi, mille v\u00f5iksime lihtsalt k\u00e4tte v\u00f5tta ja l\u00e4bi lugeda nagu juturaamatu v\u00f5i ajalehe artikli. Ei, selle \u00fcle peab m\u00f5tisklema, selle kohta tuleb lugeda lisamaterjali, et m\u00f5ista nende v\u00e4rsside saabumise konteksti. Kui kaua v\u00f5ttis Prohveti (\u0635\u0644\u0649 \u0627\ufdf2 \u0639\u0644\u064a\u0647 \u0648\u0633\u0644\u0645) kaaslastel aega, et terve Koraan l\u00e4bi v\u00f5tta? 23 aastat! T\u00e4pselt nii kaua kestis Koraani ilmutamine. Kas saame siis meie eeldada, et v\u00e4rsked moslemid, kes just m\u00f5ni p\u00e4ev v\u00f5i isegi m\u00f5ni kuu v\u00f5i aasta tagasi oma \u0161ahaada \u00fctlesid, kohe k\u00f5ike islami kohta teaksid? Kas v\u00f5ime nende peale vihastada ja neid s\u00f5idelda, et nad ei t\u00e4ida seda teist ja kolmandat k\u00e4sku islamis? Ei! Loomulikult teine asi on see, et inimene teab, mida teha ei tohi ja teeb ikka v\u00f5i teab, mida tegema peab, aga ei tee v\u00f5i siis kui ta on lihtsalt laisk ja ei viitsi \u00f5ppida, aga me peame siiski leppima asjaoluga, et islam ei ole midagi, mille v\u00f5ime selgeks saada \u00fcle\u00f6\u00f6! \u00d5ppimine on eluaegne protsess! Seega sabr, meile k\u00f5igile!<\/p>\n\n\n\n

Mis on leilatu l-qadr? Leila on \u201e\u00f6\u00f6\u201c, selle koha pealt mingeid vastuolusid pole. Aga mis on qadr? Inglise keelde t\u00f5lgitakse leilatu l-qadr tihti \u201ethe night of power\u201c. Mida aga t\u00e4hendab s\u00f5na qadr. Sellel on mitu \u00fcksteisega \u00fchenduses olevat t\u00e4hendust:<\/p>\n\n\n\n

1) arvestus, estimatsioon, hinnang \u2013 selles m\u00f5ttes, et Jumalal on maailma jaoks plaan paika pandud algusest l\u00f5puni, Ta teab isegi, mis valikuid teevad need inimesed, kes veel s\u00fcndinud pole, aga leilatu l-qadr on see \u00f6\u00f6, mil Ta annab inglitele teada, mis juhtub j\u00e4rgneval aastal … Ta jagab infot n\u00f6 jupi kaupa. Sellest tulenevalt siis ka Ta enda \u00fcks nimedest, mis on samat\u00fcveline \u2013 Al-Qadiir: keegi, kes arvestab, m\u00e4\u00e4rab, hindab. Ja sellest tulenevalt siis ka veel \u00fcks t\u00e4hendus sellele s\u00f5nale: saatus.<\/p>\n\n\n\n

2) au, auv\u00e4\u00e4rsus, v\u00e4\u00e4rikus;<\/p>\n\n\n\n

3) seotud hindamise, v\u00e4\u00e4rtustamisega \u2013 kuna Jumal v\u00e4\u00e4rtustab v\u00e4ga moslemite teenimist sel \u00f6\u00f6l, sest ta annab selle eest 1000 aasta eest tasu;<\/p>\n\n\n\n

4) pitsitus, sissesoonimine \u2013 nii palju ingleid tuleb alla Maa peale, et ruumi j\u00e4\u00e4b v\u00e4heks.<\/p>\n\n\n\n

2. v\u00e4rss:<\/p>\n\n\n\n

wa maa adraaka \u2013 ja mis \u00fctleks, mis vihjaks sulle, mis annaks sulle pisimagi idee … Allah tahaks meile justkui \u00f6elda: \u201eKas te \u00fcldse saate aru, mida see t\u00e4hendab?\u201c Kui Allah kasutab Koraanis sellest verbist oleviku v\u00f5i tuleviku vormi, siis ta j\u00e4tab sellele vastamata, aga kui kasutab minevikku, siis j\u00e4rgneb selgitus.<\/p>\n\n\n\n

Milleks sellist konstruktsiooni kasutada? Selleks, et n\u00e4idata, kui oluline see teema on ja et kuulajate t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata sellele, mis j\u00e4rgneb. Koraanis on seda v\u00f5tet kasutatud mitmete kohtade peal (n\u00e4iteks suurad 97, 101, 104) ja see t\u00e4hendab, et j\u00e4rgneb midagi v\u00e4ga olulist.<\/p>\n\n\n\n

Teiste kohtade peal, kui Allah kasutab adraakat, siis j\u00e4rgmises v\u00e4rsis, kus ta selgitab, ta ei korda seda s\u00f5na, mille kohta ta selgitust jagab, aga siin \u2013 maa adraaka ma lailat ul-qadr, leilat ul-qadri … ei ole mitte ainult ideeline kordus, et t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata vaid lausa s\u00f5naline \u2013 2x k\u00f5rvuti leilatu l-qadr \u2013 ainus koht Koraanis, seega see koht siin on olulisem kui k\u00f5ik teised kohad, kus on sedalaadi kordust kasutatud. Ja millest teistes kohtades juttu: Jumala loomingust, p\u00f5rgutulest, mis on samuti v\u00e4ga olulised teemad, aga leilatu l-qadr on j\u00e4relikult Jumala jaoks olulisem, sest see on \u00f5nnistuseks usklikele.<\/p>\n\n\n\n

3. v\u00e4rss:<\/p>\n\n\n\n

Abu Huraira (\u0627\ufdf2 \u0639\u0646\u0647\u0631\u0636\u064a) jutustas : Jumala S\u00f5numitooja (\u0635\u0644\u0649 \u0627\ufdf2 \u0639\u0644\u064a\u0647 \u0648\u0633\u0644\u0645) \u00fctles: \u201eKes seisab (palves) Saatuse \u00d6\u00f6l uskudes ning oodates tasu (Jumalalt), sellele antakse ta eelnevad patud andeks.\u201c (Fath Al-Bari 4:294, Muslim 1:523)<\/p>\n\n\n\n

Mida t\u00e4hendab, et saatuse \u00f6\u00f6 on parem kui tuhat kuud? \u00d5petlased on selgitanud, et selle all tuleb m\u00f5ista, et teod, mida tehakse leilatu l-qadril on v\u00e4\u00e4rtuslikumad kui need, mida tehakse 1000 kuu jooksul, mis teeb umbes 83 aastat, mis muide on rohkem kui enamikes riikides inimeste keskmine eluiga. SubhaanAllah, Jumal pakub meile igal aastal korra \u00f6\u00f6, mis on nii v\u00f5imas, et sellel \u00f6\u00f6l Jumalat teenides saame tasu rohkem kui terve eluea! Kas siis t\u00f5esti ei tasu meil selle otsimisele p\u00fchendada 10 viimast ramadaanikuu \u00f6\u00f6d v\u00f5i isegi terve ramadaanikuu?<\/p>\n\n\n\n

Teised \u00f5petajad on selgitanud, et see t\u00e4hendab, et selle \u00f6\u00f6 khair (hea) v\u00f5i baraka (\u00f5nnistus) on suurem kui 1000 kuu oma; et kui olete kellegagi riius, n\u00e4iteks pole oma vennaga 10 aastat r\u00e4\u00e4kinud, siis parim aeg talle helistamiseks oleks leilatu l-qadril.<\/p>\n\n\n\n

Kolmandaks on pakutud, et parem (ehk rohkem) kui 1000 kuud t\u00e4hendab k\u00f5ik aeg kokku, sest araablased on tihti kasutanud 1000 kuu v\u00e4ljendit kui midagi, mis t\u00e4hendab tegelikult kogu aeg kokku, igavikku. Seega selle v\u00e4ljendi taga peitub l\u00f5putuse idee.<\/p>\n\n\n\n

4. v\u00e4rss:<\/p>\n\n\n\n

Vaim ehk peaingel Gabriel on siin eraldi v\u00e4lja toodud kui oma grupi (st inglite) teada, tuntud ning v\u00e4ljapaistev esindaja. (Ibn Kathir, suura 97) P\u00fcha Vaim = ingel Gabriel.<\/p>\n\n\n\n

See ei ole ainus koht, kus Koraanis on mainitud ingleid ja seej\u00e4rel Gabrieli eraldi. Enamustes kohtades on inglid ja siis Gabriel; \u00fches kohas on vastupidi: ruuh wa l-malaa\u2019ikatu. \u00d5petlased on t\u00e4heldanud, et see on seatud verbidega, mida samas lauses kasutatakse: liikumisverbide puhul on inglid enne ja konstantsust v\u00e4ljendavate verbi puhul on Gabriel ees.<\/p>\n\n\n\n

Miks see Gabrieli alla tulemine nii oluline on? See oleks justkui au andmine sellele \u00f6\u00f6le, mil ta esimest korda Muhammedile (\u0635\u0644\u0649 \u0627\ufdf2 \u0639\u0644\u064a\u0647 \u0648\u0633\u0644\u0645) tuli ilmutust tooma. Ja selle m\u00e4lestuseks tuleb ta alla igal aastal leilatu l-qadril uuesti koos teiste inglitega alla Maa peale.<\/p>\n\n\n\n

bi idhni rabbihim \u2013 oma Isanda loal; sest on edastatud, et inglid tahavad kangesti maale tulla, et n\u00e4ha neid inimesi, kes sel \u00f6\u00f6l, mille eest on lubatud 1000 kuud, Jumalat teenivad, seda \u00f6\u00f6d otsivad, selles \u00f6\u00f6s palvetavad, Koraani loevad jne.<\/p>\n\n\n\n

min kulli amr \u2013 min t\u00f5lgitakse reeglina seest- v\u00f5i alal\u00fctleva k\u00e4\u00e4ndena, kuid klassikalises keeles on sellel mitmeid muidki t\u00e4hendusi, n\u00e4iteks millegi t\u00f5ttu, seega min kulli amr \u2013 igasuguste k\u00e4skude, asjaajamiste t\u00f5ttu. Sellest on juttu ka suurat ad-Dukhaani (44) alguses. Nad toovad maale otsuse k\u00f5ige kohta, mis j\u00e4rgneval aastal juhtuma hakkab.<\/p>\n\n\n\n

5. v\u00e4rss:<\/p>\n\n\n\n

Osad interpreteerivad, et salaam k\u00e4ib veel eelmise lause juurde: min kulli amrin salaam \u2013 igas asjus on rahu. Aga veel arvamustest:<\/p>\n\n\n\n

1) sel \u00f6\u00f6l tulevad inglid ainult rahuga, kui muul ajal v\u00f5ib neil ka muid tegusid olla;<\/p>\n\n\n\n

2) osad \u00f5petlased arvavad, et sel \u00f6\u00f6l on saatanad kinni, aga see on n\u00f5rk arvamus, kuna saatanad on autentsete edastuste kohaselt ketis terve ramadaani aja;<\/p>\n\n\n\n

3) inglid saadavad rahu terve \u00f6\u00f6 neile, kes mo\u0161ees (v\u00f5i naiste puhul kodus) Jumalat teenivad. On v\u00e4ga palju hadiithe, mis jutustavad leilatu l-qadri \u00f5nnistustest.<\/p>\n\n\n\n

Suura algas Koraani alla saatmisega, siis tulevad alla inglid ja siis rahu, ma\u0161aAllah …<\/p>\n\n\n\n

Tegemist on Meka suuraga. V\u00e4ga huvitav on see, et see suura r\u00e4\u00e4gib leilatu l-qadrist, mis puudutab tegelikult pigem usklikke, kuigi Meka kuulajaskond on usklikud ja uskmatud. Usklikke puudutab, mis nad leilatu l-qadrist v\u00f5ita v\u00f5ivad, uskmatutel on t\u00e4itsa \u00fcksk\u00f5ik. Miks siis Meka ajal selline suura?<\/p>\n\n\n\n

Mekalased on kaupmeeste rahvas. Nad on juba ammu t\u00f5mmanud paralleeli Muhammedi (\u0635\u0644\u0649 \u0627\ufdf2 \u0639\u0644\u064a\u0647 \u0648\u0633\u0644\u0645) kutse ja kauplemise vahele: Muhammed (\u0635\u0644\u0649 \u0627\ufdf2 \u0639\u0644\u064a\u0647 \u0648\u0633\u0644\u0645) nagu p\u00fc\u00fcaks neile seda m\u00fc\u00fca, nemad aga on ostjad, seega tugevamalt positsioonil ja saavad sellega kaubelda. Mis sa meile veel pakud? Meile see ei sobi, me tahaks nii … a la kui tahad, et ma selle auto \u00e4ra ostan, siis ma tahan tasuta hooldust k\u00fcmneks aastaks ja GPSi ja konditsioneeri ja …<\/p>\n\n\n\n

See suura on s\u00fcmboliks, et Muhammed (\u0635\u0644\u0649 \u0627\ufdf2 \u0639\u0644\u064a\u0647 \u0648\u0633\u0644\u0645) ei kauple usuga! Ta ei pea seda kellelegi kaela m\u00e4\u00e4rima, ta peab lihtsalt s\u00f5numi edastama ja kes tahab, see v\u00f5tab selle omaks ja kes ei taha, see ei v\u00f5ta. Seega Jumal saadab selle suura, et \u00f6elda \u2013 kas teate, millega \u00fcldse tegemist on? Mis see Koraan on? Kas teate, millal see alla tuli? See on t\u00f5esti v\u00e4gev asi, nii et \u00e4rge arvake, et sellega kaubeldakse! Kui tahate seda saada, siis v\u00f5tke ja saage \u00f5nnistatud ja kui ei, siis ei.<\/p>\n\n\n\n

See ei ole ainus koht, kus Jumal Koraanis Prohvetit (\u0635\u0644\u0649 \u0627\ufdf2 \u0639\u0644\u064a\u0647 \u0648\u0633\u0644\u0645) niimoodi lohutab. Mekalased peaks olema t\u00e4nulikud, et nad saavad kuulata midagi, mis on Jumalalt tulnud leilatu l-qadril; nemad peaksid Prohveti (\u0635\u0644\u0649 \u0627\ufdf2 \u0639\u0644\u064a\u0647 \u0648\u0633\u0644\u0645) juurde tulema.
\u0627\u0644\u0642\u062f\u0631 – \u00c4L-QADR\u2013 SAATUS (5 \u00e4j\u00e4t)<\/p>\n\n\n\n

Jumala, k\u00f5ige Armulisema, Halastavama nimel.<\/p>\n\n\n\n

bismill\u00e4\u00e4hi r-ra\u1e25m\u00e4\u00e4ni r-ra\u1e25iim.<\/p>\n\n\n\n

\u0628\u0650\u0633\u0652\u0645\u0650 \u0627\u0644\u0644\u0647\u0650 \u0627\u0644\u0631\u064e\u0651\u062d\u0652\u0645\u0646\u0650 \u0627\u0644\u0631\u064e\u0651\u062d\u0650\u064a\u0645\u0650
1<\/p>\n\n\n\n

T\u00f5esti, Me saatsime selle alla Saatuse \u00d6\u00f6l.<\/p>\n\n\n\n

inn\u00e4 \u00e4nz\u00e4ln\u00e4\u00e4hu fii leilati l-qadr.<\/p>\n\n\n\n

\u0625\u0650\u0646\u064e\u0651\u0627 \u0623\u064e\u0646\u0632\u064e\u0644\u0652\u0646\u064e\u0627\u0647\u064f \u0641\u0650\u064a \u0644\u064e\u064a\u0652\u0644\u064e\u0629\u0650 \u0627\u0644\u0652\u0642\u064e\u062f\u0652\u0631\u0650
2<\/p>\n\n\n\n

Ja mis \u00fctleks sulle, mis on Saatuse \u00d6\u00f6?<\/p>\n\n\n\n

wa m\u00e4\u00e4 \u00e4draaka m\u00e4\u00e4 leilatu l-qadr.<\/p>\n\n\n\n

\u0648\u064e\u0645\u064e\u0627 \u0623\u064e\u062f\u0652\u0631\u064e\u0627\u0643\u064e \u0645\u064e\u0627 \u0644\u064e\u064a\u0652\u0644\u064e\u0629\u064f \u0627\u0644\u0652\u0642\u064e\u062f\u0652\u0631\u0650
3<\/p>\n\n\n\n

Saatuse \u00d6\u00f6 on parem kui tuhat kuud.<\/p>\n\n\n\n

leilatu l-qadri \u1e2bairum-min \u00e4lfi \u0161ahr.<\/p>\n\n\n\n

\u0644\u064e\u064a\u0652\u0644\u064e\u0629\u064f \u0627\u0644\u0652\u0642\u064e\u062f\u0652\u0631\u0650 \u062e\u064e\u064a\u0652\u0631\u064c \u0645\u0650\u0651\u0646\u0652 \u0623\u064e\u0644\u0652\u0641\u0650 \u0634\u064e\u0647\u0652\u0631\u064d
4<\/p>\n\n\n\n

Inglid ja Vaim laskuvad sel \u00f6\u00f6l oma Isanda loal maale k\u00f5igis asjus.<\/p>\n\n\n\n

t\u00e4n\u00e4zz\u00e4lu l-m\u00e4l\u00e4\u00e4\u2019ik\u00e4tu wa r-ruu\u1e25u fiih\u00e4 bi-\u2019i\u1e0fni rabbihim-min kulli \u00e4mr.<\/p>\n\n\n\n

\u062a\u064e\u0646\u064e\u0632\u064e\u0651\u0644\u064f \u0627\u0644\u0652\u0645\u064e\u0644\u0627\u0626\u0650\u0643\u064e\u0629\u064f \u0648\u064e\u0627\u0644\u0631\u064f\u0651\u0648\u062d\u064f \u0641\u0650\u064a\u0647\u064e\u0627 \u0628\u0650\u0625\u0650\u0630\u0652\u0646\u0650 \u0631\u064e\u0628\u0650\u0651\u0647\u0650\u0645 \u0645\u0650\u0651\u0646 \u0643\u064f\u0644\u0650\u0651 \u0623\u064e\u0645\u0652\u0631\u064d
5<\/p>\n\n\n\n

(Sellel \u00f6\u00f6l kestab) rahu koidiku saabumiseni.<\/p>\n\n\n\n

s\u00e4l\u00e4\u00e4mun hii\u00e4 \u1e25\u00e4tt\u00e4 ma\u1e6dla\u201bi l-f\u00e4\u017er<\/p>\n\n\n\n

\u0633\u064e\u0644\u0627\u0645\u064c \u0647\u0650\u064a\u064e \u062d\u064e\u062a\u064e\u0651\u0649 \u0645\u064e\u0637\u0652\u0644\u064e\u0639\u0650 \u0627\u0644\u0652\u0641\u064e\u062c\u0652\u0631\u0650<\/p>\n\n\n\n

(M\u00e4rkmeid peetud audioloengust.)<\/p>\n\n\n\n

K\u00f5igepealt veidi sellest, kuidas on omavahel seotud see suura ja eelnev suura Koraanis ehk suurat Ul-Alaq:<\/p>\n\n\n\n

1) Eelnev suura r\u00e4\u00e4kis alguses meile sellest, kuidas Koraani ilmutus alguse sai: iqra bismi rabbik alladhi khalaqa … K\u00e4esolev suura aga r\u00e4\u00e4gib meile, millal see alguse sai: inna anzalnaahu fii lailatil qadr \u2013 \u201eT\u00f5esti, Me saatsime selle alla Saatuse \u00d6\u00f6l.\u201c<\/p>\n\n\n\n

2) M\u00f5lemad suurad r\u00e4\u00e4givad teadmistest: \u2019allama bil-qalam (96:4) \u2013 \u201e\u00f5petab (kirja)sule abil\u201c; wa maa adraaka maa lailatil qadr (97:2) \u2013 \u201eJa mis \u00fctleks sulle, mis on Saatuse \u00d6\u00f6?\u201c.<\/p>\n\n\n\n

3) Al-Alaqi viimane v\u00e4rss on was\u017eud waqtarib \u2013 \u201ekummarda ja l\u00e4hene (Jumalale)\u201c, ja millal saame Jumalale k\u00f5ige l\u00e4hemale, millal meie soovid palves t\u00e4idetakse \u2013 ehk ikka leilatu l-qadril!<\/p>\n\n\n\n

4) Al-Alaqi esimene <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

97. SUURA \u2013\u00a0\u0627\u0644\u0642\u062f\u0631\u00a0–\u00a0\u00c4L-QADR\u2013 SAATUS\u00a0(5 \u00e4j\u00e4t) Jumala, k\u00f5ige Armulisema, Halastavama nimel. bismill\u00e4\u00e4hi r-ra\u1e25m\u00e4\u00e4ni r-ra\u1e25iim. \u0628\u0650\u0633\u0652\u0645\u0650 \u0627\u0644\u0644\u0647\u0650 \u0627\u0644\u0631\u064e\u0651\u062d\u0652\u0645\u0646\u0650 \u0627\u0644\u0631\u064e\u0651\u062d\u0650\u064a\u0645\u0650 1 T\u00f5esti, Me saatsime selle alla Saatuse \u00d6\u00f6l. inn\u00e4 \u00e4nz\u00e4ln\u00e4\u00e4hu fii leilati l-qadr. \u0625\u0650\u0646\u064e\u0651\u0627 \u0623\u064e\u0646\u0632\u064e\u0644\u0652\u0646\u064e\u0627\u0647\u064f \u0641\u0650\u064a \u0644\u064e\u064a\u0652\u0644\u064e\u0629\u0650 \u0627\u0644\u0652\u0642\u064e\u062f\u0652\u0631\u0650 2 Ja mis \u00fctleks sulle, mis on Saatuse \u00d6\u00f6? wa m\u00e4\u00e4 \u00e4draaka m\u00e4\u00e4 leilatu l-qadr. \u0648\u064e\u0645\u064e\u0627 \u0623\u064e\u062f\u0652\u0631\u064e\u0627\u0643\u064e \u0645\u064e\u0627 \u0644\u064e\u064a\u0652\u0644\u064e\u0629\u064f \u0627\u0644\u0652\u0642\u064e\u062f\u0652\u0631\u0650 […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[35],"tags":[],"class_list":["post-1214","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-paast-saum"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1214","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1214"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1214\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1215,"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1214\/revisions\/1215"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1214"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1214"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1214"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}