{"id":1246,"date":"2022-06-19T15:24:31","date_gmt":"2022-06-19T15:24:31","guid":{"rendered":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/?p=1246"},"modified":"2022-06-19T15:24:31","modified_gmt":"2022-06-19T15:24:31","slug":"islami-varajane-ajalugu-570-633","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/?p=1246","title":{"rendered":"Islami varajane ajalugu: 570-633"},"content":{"rendered":"\n

570<\/strong><\/p>\n\n\n\n

MUHAMMEDI (saws) S\u00dcND<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Prohvet Muhammed (saws) s\u00fcndis Mekas, Ha\u0161imi klannis, mis kuulus Qurai\u0161i h\u00f5imu. Tema ema oli Amina Wahbi t\u00fctar. Isa Abdullah suri enne tema s\u00fcndi. Seega hoolitses tema eest ta isapoolne vanaisa Abdul Muttalib, kes oli umbes 70-aastane. 6-aastaselt kaotas Muhammed (saws) oma ema. Kui Muhammed (saws) oli 8-aastane, suri ka ta vanaisa ja ta usaldati onu Abu Talibi hoolde, kellest oli saanud uus klanni juht. Muhammed (saws) kasvaski \u00fcles oma onu kodus.<\/p>\n\n\n\n

B\u00dcTSANTSI JA P\u00c4RSIA IMPEERIUMID ARAABIA PIIRIL<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Peale imperaator Theodosius I surma 395. aastal, jagati Rooma impeerium tema poegade Honoriuse ja Arcadiuse vahel Ida- ja L\u00e4\u00e4ne-Roomaks. 476. aastal kukkus aga L\u00e4\u00e4ne-Rooma impeerium kokku ning Britannia, Gallia, Hispaania ja osa Itaaliast j\u00e4id barbarite k\u00e4tte. Impeeriumi idapoolne osa, millesse kuulusid rikkamas ja tsiviliseeritumad Kreeka, Egiptuse, S\u00fc\u00fcria ja V\u00e4ike-Aasia provintsid, mitte ainult ei saanud l\u00e4\u00e4ne osa kaotusest \u00fcle vaid olid alates impeeriumi l\u00f5henemisest iseseisvalt arenenud. Ida-Rooma impeeriumi ehk B\u00fctsantsi pealinnaks oli Konstantinoopol.<\/p>\n\n\n\n

Piirkonna teine suurv\u00f5im oli aga P\u00e4rsia impeerium. Nende kahe impeeriumi piir jooksis Kaukasusest Eufratese \u00fclemjooksuni (umbes t\u00e4nap\u00e4evase T\u00fcrgi ja S\u00fc\u00fcria ning Iraani ja Iraagi piiril), j\u00e4ttes puutumata Araabia poolsaare k\u00f5rbealad. P\u00e4rsia impeeriumi pealinnaks oli iidne Ctesiphoni linn (araabia keeles tuntud kui Medain) Tigrise j\u00f5el, umbes 30 km kagus kohast, kuhu 762. aastal ehitati Bagdad.<\/p>\n\n\n\n

B\u00fctsantsi aluseks olid rooma seadus, kreeka keel ja tsivilisatsioon ning kristlik usk ja moraalsed v\u00e4\u00e4rtused. Kirikul oli v\u00e4ga t\u00e4htis osa riigis, kuid sellest sai ka kristliku dogmaatika konflikti t\u00f5ttu riiki n\u00f5rgestav faktor. Kreeka keelest sai impeeriumi ametlik keel imperaator Herakliuse (valit 610-641) ajal; kristlusest aga riigiusk imperaator Theodosius I (valit 379-395) ajal. Impeeriumi esimene kristlasest valitseja Constantinus I (valit 306-337) oli juba kristlusele paljude erinevate sammudega teed sillutanud, nagu n\u00e4iteks Milano edikt 313. aastal, p\u00fchap\u00e4eva puhkep\u00e4evaks kuulutamine 321. aastal, Nikaia kirikukogu eestvedamine 325. aastal ja Konstantinoopoli (varem B\u00fctsantium) kui \u201ekristliku linna\u201c ja alatise pealinna asutamine 330. aastal. Vastupidiselt \u00fcldisele arvamusele ei olnud Constantinus I siiski see, kes kristluse ametlikuks riigiusuks kuulutas, vaid seda tegi hiljem Theodosius I. Constantinus I ise ristiti vahetult enne surma.<\/p>\n\n\n\n

MEKA KARAVANI KAUBATEEDE KESKMES<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kahe rivaalimpeeriumi, B\u00fctsantsi ja P\u00e4rsia, vahel kaua kestnud territoriaalsete v\u00f5itluste t\u00f5ttu oli P\u00e4rsia kaotanud otsetee Vahemere piirkonda. Tuli kasutada alternatiivi l\u00e4bi Araabia poolsaare, mis ei olnud k\u00fcll otsetee, kuid mida P\u00e4rsia sai ilma B\u00fctsantsi puutumata kasutada. Osa teest viis meretsi Adani sadamasse Jeemenis, osa maad m\u00f6\u00f6da poolsaare l\u00e4\u00e4nerannikul l\u00e4bi Meka Damaskusesse ja Gazasse. Tihe karavanikaubandus k\u00e4is Jeemeni ja S\u00fc\u00fcria ning Meka turgude vahel. Mekast sai kaubandustee keskpunkt, rikas kaubanduskeskus ja Araabia metropol. Mekas asus ka paganlik p\u00fchamu Kaaba, mis oli tuntud \u00fcle terve Araabia poolsaare ja meelitas kohale palju palver\u00e4ndureid. Seega m\u00e4ngis Kaaba tempel k\u00e4put\u00e4ie rikaste kaupmeeste poolt juhitud Meka majanduslikus \u00f5itsengus olulist rolli.<\/p>\n\n\n\n

MEKA ASUKOHT JA KLANNIJUHID<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Meka ise asus kitsas viljatus orus, mida \u00fcmbritsesid k\u00f5rged paljad k\u00fcnkad. Selle toiduvarud tulid 60 km kagusel asuva Taifi viljakatelt p\u00f5ldudelt. Meka peamiseks veevaruks oli Zamzami allikas ja m\u00f5ned kaevud v\u00e4ljaspool linna.<\/p>\n\n\n\n

K\u00f5rbe vabat \u00f5hku peeti Meka l\u00e4mmatavalt kuumast ja tolmusest \u00f5hust paremaks. Seet\u00f5ttu oli Mekas laialt levinud kombeks oma vasts\u00fcndinud lapsed naabruses asuva k\u00f5rbe h\u00f5imude naistele imetada anda. Muhammed (saws) veetis seega oma varajase lapsep\u00f5lve Mekast v\u00e4ljas Sa\u2019di h\u00f5imu \u00fche naise hoolitsuse all, minnes tagasi oma ema juurde alles ligi 5-aastaselt. Kaua ei saanud ta oma emaga koos elada, kuna too suri enne aasta m\u00f6\u00f6dumist, j\u00e4ttes poja t\u00e4isorvuks.<\/p>\n\n\n\n

Meka p\u00f5hielanikeks olid Qurai\u0161i h\u00f5imu liikmed. H\u00f5imu kuulusid teiste hulgas ka kaks eriti t\u00e4htsat klanni \u2013 Ha\u0161imi klann, mille eesotsas oli Abdul Muttalib, ja Umajja klann. Ha\u0161imi klanni \u00fclesandeks oli Kaaba korrashoidmine ja palver\u00e4nnaku korraldamine, samal ajal kui Umajja klann oli p\u00e4rinud s\u00f5japidamise ja kaitse \u00fclesande. Just t\u00e4nu sellele p\u00e4ritud \u00f5igusele juhtis Abu Sufian (raa), Umajja klanni pea, hiljem kogu Meka j\u00f5udusid lahingutes moslemite vastu. M\u00f5lemad klannid tegelesid ka kauplemisea, Umajja klann rohkem kui Ha\u0161imi klann.<\/p>\n\n\n\n

KRISTLASED JA JUUDID ARAABIAS<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Peale seda, kui kristlusest sai 381. aastal Rooma impeeriumi ametlik usk, hakkas see vaikselt kuid j\u00e4rjepidevalt ka Araabiasse imbuma, pakkudes nii v\u00e4ikestviisi konkurentsi Araabia paganismile. Kuid j\u00e4rgnevatel sajanditel ei j\u00e4\u00e4nud B\u00fctsantsi Ortodoksi Kirik \u00fchtseks vaid lagunes \u00fcksteise vastu vaenulikeks sektideks, mis erinesid oma inkarnatsiooni (Jumala l\u00e4bi Jeesuse inimeseks saamise) arusaamades. Nestoriaani kristlasi kiusati taga ja nad visati Rooma impeeriumist 5. sajandil sootuks v\u00e4lja. Need kreeka p\u00f5genikud v\u00f5eti P\u00e4rsias vastu kui B\u00fctsantsi ohvrid; B\u00fctsants oli aga p\u00e4rslaste vaenlane number \u00fcks. Nestoriaanlased korraldasid Eufrati m\u00f6\u00f6da ja P\u00e4rsia lahe p\u00f5hjarannikul suurejoonelise misjonikampaania ning suutsid nii paljud nende piirkondade araablased oma usku p\u00f6\u00f6rata. Isegi viimasest araabia Lakhmidide d\u00fcnastia valitsejast Numan IIIst (valit 580-605), kes valitses Kirde-Araabiat, sai nestoriaani kristlane. Ka Ghassani araabia h\u00f5im, kes elas Araabia loode\u00e4\u00e4rel S\u00fc\u00fcria k\u00f5rval, v\u00f5ttis 6. sajandi keskpaigaks kristluse omaks, kuid nemad uskusid monof\u00fcsiitlikku kristlusesse, mille p\u00f5hisuuna kirik oli ketserlikuks kuulutanud ja mille vastu olid ka nestoriaani kristlased.<\/p>\n\n\n\n

Nii P\u00e4rsia kui ka B\u00fctsantsi impeeriumil oli oma satelliitriik \u2013 P\u00e4rsial vastavalt Lakhm ja B\u00fctsantsil Ghassan \u2013 et end araabia beduiinide r\u00fcnnakute vastu kaitsta. Lakhmiididest ja ghassaanidest said impeeriumite vasallriigid vastavalt 300. ja 500. aastal. Need rivaalitsevad araabia h\u00f5imud ei olnud mitte ainult buffertsoonideks oma \u201eisandriikidele\u201c, vaid olid ka \u00fcksteise vastu igaveses k\u00f5rbes\u00f5jas.<\/p>\n\n\n\n

Kristlikke kogukondi v\u00f5is leida veel Jeemenist ja Najranist (Na\u017eranist). Lisaks kristlastele oli Araabia poolsaarel veel ka palju vanemaid juudikolooniaid, p\u00f5hiliselt Jeemenis ja Khaibaris. Ka Mekas oli kolm juudi klanni. Seega, samal ajal kui enamik araablasi kummardas iidoleid, olid judaism ja kristlus juba poolsaare \u00e4\u00e4realadele ning osadesse sisemaa kogukondadesse end sisse seadnud.<\/p>\n\n\n\n

ABESSIINIA (ETIOOPIA) KATSE KAABAT H\u00c4VITADA<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Jeemeni abessiinlasest ja kristlasest valitseja Abraha vallutas 570. aastal Hijazi (Hid\u017eaazi) plaaniga Kaaba h\u00e4vitada, kuid ei j\u00f5udnud Mekale l\u00e4hemale kui paar kilomeetrit. Ise suri ta koduteel Jeemeni pealinna Sanasse. Sellele juhtumile on vihjatud ka Koraani 105. suuras Elevant:<\/p>\n\n\n\n

1. <\/em>Kas sa ei n\u00e4e, mida tegi su Isand elevandi(armee) omanikega?<\/em><\/p>\n\n\n\n

2. <\/em>Kas Ta ei ajanud hukka nende vanden\u00f5u?<\/em><\/p>\n\n\n\n

3. <\/em>Ja ta saatis nende peale parvedes linde,<\/em><\/p>\n\n\n\n

4. kes neid k\u00fcpsetatud savist kividega loopisid.<\/em><\/p>\n\n\n\n

5. <\/em>Ta muutis nad aganate sarnasteks.<\/em><\/p>\n\n\n\n

Suura sai sellise pealkirja, kuna vallutajate armees oli ka elevant. Hijazi araablased avaldasid selle \u00fcle suurt imestust, kuna nad ei olnud kunagi taolist looma veel n\u00e4inud. See detail oli nende jaoks lausa nii oluline, et 570. aasta nimetati osades araabia kroonikates seet\u00f5ttu elevandiaastaks.<\/p>\n\n\n\n

Ibn Kathir kirjutab oma tafsiir<\/em>is juhtuna kohta j\u00e4rgmist: \u201e<\/em>Lugu juhtus Prohveti (saws) s\u00fcnniaastal. Abrahah Al-Ashram oli Etioopia kuninga poolt m\u00e4\u00e4ratud Jeemeni valitseja (Jeemen oli tol ajal Etioopia kuningriigi osa). Abrahah tahtis Sanasse ehitada samasuguse Jumala koja, kui oli Kaaba Mekas, et kogu Araabia poolsaare rahvas sinna palver\u00e4nnakule kutsuda ja nii ka kogu kaubandus ja rikkused sinna \u00fcle viia. Jumala koda (kirik) ehitatigi valmis ja sellele sai nimeks Al-Qullais. Kunagi varem ei olnud keegi veel sellist kirikut ehitanud. Sanasse tuli \u00fcks mees Meka Qurai\u0161i h\u00f5imust. Ta sattus raevu (n\u00e4hes koda, mille t\u00f5ttu Meka v\u00f5is oma t\u00e4htsuse kaotada) ning kergendas sinna oma h\u00e4da, m\u00e4\u00e4ris sellega koja seinad ning lahkus. Kui Abrahah Al-Ashram seda n\u00e4gi, ei suutnud ta oma viha valitseda ning kogus kokku armee, et Meka vallutada ning Kaaba h\u00e4vitada. Selles armees oli ka 13 elevanti. Armee asuski teele ning iga araabia h\u00f5im, kes selle teele j\u00e4i (p\u00fc\u00fcdis sellele vastu seista), sai purustatud ning rahvas tapetud, kuni j\u00f5uti juba p\u00e4ris Meka l\u00e4hedale. Seal peeti l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised Abrahah Al-Ashrami ja Meka juhi (Abdul-Muttalib bin Hashim, Prohveti (<\/em>saws<\/em>) vanaisa) vahel. J\u00f5uti kokkuleppele, et Abrahah peab tagastama Abdul-Muttalibi kaamelid ja seej\u00e4rel v\u00f5ib ta otsustada, mida Kaabaga teha. Abdul-Muttalib k\u00e4skis Meka meestel koos oma naiste ja lastega \u00fcmbritsevatesse m\u00e4gedesse minna, et nendega vallutajate k\u00e4e l\u00e4bi midagi ei juhtuks. Armee liikus aga Meka suunas, kuni j\u00f5uti Muhassiri oruni. Kui armee oli Meka suunas liikudes j\u00f5udnud juba poolde orgu, katsid selle \u00e4kki linnuparved. Parv parve j\u00e4rel pommitas armeed v\u00e4ikeste, vaevalt l\u00e4\u00e4tseseemnetest suuremate kivikestega. Iga kivi, mis s\u00f5durile langes, justkui sulatas liha ja rebis selle t\u00fckkideks. Kogu armee h\u00e4vis t\u00e4ielikult. Abrahah Al-Ashram p\u00f5genes, liha t\u00fckkideks rebenemas, kuni ta teel Jeemenisse suri. Selline oli v\u00f5it, mille Jumal saatis Meka rahvale ja selline oli Tema kaitse Oma Kojale (Kaabale Mekas).\u201c<\/em> (Tafsir Ibn Kathir, suura 105)<\/p>\n\n\n\n

Prohvet Muhammedi (saws) t\u00e4pne s\u00fcnnikuup\u00e4ev on teadmata. Ta olevat s\u00fcndinud 55 p\u00e4eva enne Abraha r\u00fcnnakut Mekale. Samas on ka \u00f6eldud, et ta s\u00fcndis ligi 100 km Sanast idas asuva Maribi tammi kolmanda purunemise aastal. Selle ja muu informatsiooni alusel arvatakse, et Prohvet Muhammed (saws) on s\u00fcndinud kas 570. v\u00f5i 571. aastal.<\/p>\n\n\n\n

574<\/strong><\/p>\n\n\n\n

P\u00c4RSLASED VALLUTAVAD JEEMENI<\/strong><\/p>\n\n\n\n

P\u00e4rslased viskasid abessiinlased peale viimaste 52 aastat kestnud okupatsiooni Jeemenist v\u00e4lja ja Jeemen l\u00e4ks P\u00e4rsia valitsuse alla.<\/p>\n\n\n\n

581<\/strong><\/p>\n\n\n\n

B\u00dcTSANTSI PIIR J\u00c4\u00c4B ARAABIA EEST KAITSETA<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Ghassani h\u00f5imu prints arreteeriti ta usu t\u00f5ttu ja viidi reeturlikkuse alusel Konstantinoopolisse. B\u00fctsants ei tunnistanud seega enam Ghassani d\u00fcnastiat, mis oli S\u00fc\u00fcria piiri \u00e4\u00e4res elanud ja B\u00fctsantsi Araabia beduiinide eest kaitsnud. Ghassani h\u00f5imu head suhted B\u00fctsantsiga on l\u00e4bi ja B\u00fctsantsi k\u00f5rbepiir Araabia beduiinide ees kaitseta.<\/p>\n\n\n\n

595<\/strong><\/p>\n\n\n\n

MUHAMMEDI (SAWS) ABIELU KHADIJAGA (RAA)<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Muhammed (saws) abiellus 25-aastaselt 40-aastase rikka lese Khadijaga (Khadi\u017ea) (raa), kes j\u00e4i ta ainsaks naiseks kuni oma surmani 619. aastal. Abielu v\u00f5imaldas Muhammedile (saws) majanduslikku kindlustatust, mist\u00f5ttu tal oli v\u00f5imalik tegeleda nii kaubanduse kui ka pikaajalise \u00fcksinduses mediteerimisega.<\/p>\n\n\n\n

Neil oli kaks poega, kes m\u00f5lemad surid juba lapsena, ja neli t\u00fctart: Zaynab (raa), Ruqayya (raa), Umm Kulthum (raa) ja Fatima (raa). Ruqayya (raa) abiellus Uthman ibn Affaniga (raa) ja Fatima Ali ibn Abu Talibiga (raa). Uthmanist sai hiljem kolmas kaliif (644-656), Alist aga neljas (656-661).<\/p>\n\n\n\n

605<\/strong><\/p>\n\n\n\n

P\u00c4RSIA PIIR J\u00c4\u00c4B ARAABIA EEST KAITSETA<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Lakhmidi valitseja Numan III l\u00e4ks P\u00e4rsia Chosroesega t\u00fclli ja viimane t\u00fchistas privileegid, mis tema perekond oli Araabia k\u00f5rbepiiri kaitse eest Lakhmididele andnud. Selle tulemusena astusid Eufratese \u00e4\u00e4res elavad araabia h\u00f5imud P\u00e4rsia vastu \u00fcles ja j\u00e4tsid Araabia piiri valveta.<\/p>\n\n\n\n

610<\/strong><\/p>\n\n\n\n

MUHAMMEDIST (SAWS) SAAB PROHVET<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Mekast v\u00e4ljas asuva Hira m\u00e4e v\u00e4ikeses koopas sai Muhammed (saws) ingel Gabrielilt oma esimese ilmutuse ja temast sai Jumala s\u00f5numitooja. Sellega pandi alus islamile, mis t\u00e4hendab \u201eJumala tahtele allumist\u201c ja mida tegelikult ka k\u00f5ik varasemad prohvetid olid \u00f5petanud. Esimesena v\u00f5tsid usu vastu Muhammedi (saws) abikaasa Khadija (raa), 10-aastane n\u00f5bu Ali ibn Abu Talib (raa), endisest orjast kasupoeg Zayd ibn Haritha (raa) ja s\u00f5ber Abu Bakr (raa).<\/p>\n\n\n\n

Kohalik iidolikummardajatest kogukond, eriti just selle rikkam ja k\u00f5rgema positsiooniga tuumik, oli uue usu suhtes v\u00e4ga vaenulik, kuna see kritiseeris muu hulgas ka rikaste kaupmeeste k\u00e4itumist ja suhtumist nii usku kui ligimesse. Rikkad kaupmehed arvasid, et kui uus usk edukaks osutub, t\u00e4hendab see automaatselt nende postisiooni kaotust. Seep\u00e4rast suhtusid kaaskodanikud usu vastuv\u00f5tjatesse p\u00f5lguse ja tigedusega. Palju oli aga v\u00e4rskete moslemite hulgas \u00fchiskonna madalamate astmete liikmeid ja orje, kuna islam \u00f5petab k\u00f5igi inimeste v\u00f5rdsust Jumala palge ees.<\/p>\n\n\n\n

615<\/strong><\/p>\n\n\n\n

ESIMESED MOSLEMID EMIGREERUVAD ABESSIINIASSE<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Tagakiusamise tagaj\u00e4rjel lahkusid ligi 80 Meka moslemit kristlikku Abessiiniasse, mis ei kiida heaks Meka iidolikummardajate tegevust. Osade allikate j\u00e4rgi toimus emigratsioon kahes grupis, paarikuise vahega; esimese grupis 15 ja teises ligi 100 inimest. Lahkujate hulgas olid ka Uthman ibn Affan (raa) ja tema abikaasa Ruqayya (raa). Muhammed (saws) ise j\u00e4i Mekasse, et kiusamisest hoolimata Jumala s\u00f5numit edasi kuulutada.<\/p>\n\n\n\n

Abessiinia Negus kohtles moslemeid aupaklikult, lubades neil oma usku praktiseerida ja keeldudes neid r\u00f5hujatele v\u00e4lja andmast. See pani aluse ka moslemite ja kristlaste hilisematele headele suhetele. Kristlasi nimetatakse islamis \u201eRaamatu rahvaks\u201c ja neile saab osaks eriline kohtlemine. Islami k\u00e4sitlus paganatest ja teistesse uskudesse kuuluvatest monoteistidest on erinev. Juudid ja kristlased on alati islami seaduse j\u00e4rgi olnud islamiriigi t\u00e4ie\u00f5iguslikud kodanikud. Neil on \u00f5igus islamiriigi kaitsele, oma usu praktiseerimisele ja oma kohtutele. Neile ei kehti islamiriigi s\u00f5jav\u00e4ekohustus ning nad ei pea maksma zakaati (vaestemaksu); selle asemel tasuvad nad v\u00e4iksemat riigimaksu.<\/p>\n\n\n\n

616<\/strong><\/p>\n\n\n\n

UMAR (RAA) V\u00d5TAB ISLAMI VASTU<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Umar ibn Al-Khattab (raa) oli islami algusest saadik olnud nii Muhammedi (saws) kui k\u00f5igi moslemite tige vaenlane ja tagakiusaja. 616. aastal sai aga temast endastki moslem; hiljem islami teine kaliif (634-644).<\/p>\n\n\n\n

619<\/strong><\/p>\n\n\n\n

SUREVAD KHADIJA (RAA) JA MUHAMMEDI (SAWS) ONU;<\/strong><\/p>\n\n\n\n

MUHAMMED (SAWS) K\u00dcLASTAB ABI PALUMISEKS TAIFI<\/strong><\/p>\n\n\n\n

619. aastal kaotas Muhammed (saws) kaks v\u00e4ga olulist inimest oma elus: alati toetava ja abistava abikaasa Khadija (raa) ja paganate eest kaitsva onu, klanni juhi Abu Talibi. Kuigi Abu Talib iialgi moslemiks ei hakanud, kaitses ta alati Muhammedi (saws), kelle oli oma majas \u00fcles kasvatanud. Peale Abu Talibi surma sai klanni juhiks Muhammedi (saws) teine onu \u2013 Abu Lahab, kes oli aga tulihingeline moslemite vihkaja ja v\u00f5ttis Muhammedilt (saws) klanni kaitse.<\/p>\n\n\n\n

Selle tulemusena oli Muhammed (saws) sunnitud mujalt abi otsima. Ta suundus koos kasupoja Zayd ibn Harithaga (raa) Taifi \u2013 linna, mis asus Mekast umbes 60 km kaugusel kagus \u2013 kuid ei leidnud sealt loodetud tuge. Ta naases Mekasse, et oma misjoniga j\u00e4tkata.<\/p>\n\n\n\n

\u00d6INE REIS<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Muhammedi (saws) tuntud \u201e\u00f6ine reis\u201c (al-miraa\u017e<\/em>) viis ta k\u00e4igepealt Mekast Jeruusalemma ja seej\u00e4rel omakorda sealt Seitsmendasse Taevasse, kus talle anti k\u00e4sk moslemitele viis korda \u00f6\u00f6p\u00e4evas palvetada.<\/p>\n\n\n\n

Algselt andis Jumal k\u00e4su palvetada 50 korda \u00f6\u00f6p\u00e4evas, kuid Aabrahami (as) juhendamisel k\u00e4is Muhammed (saws) seda \u201ealla kauplemas\u201c, \u00f6eldes, et inimesed ei suuda iial nii palju palvetada, kuni j\u00e4rgi j\u00e4i viis palvet. Jumal aga j\u00e4ttis algse k\u00e4su siiski kehtima, t\u00e4psustades, et iga palve olgu v\u00f5rdne k\u00fcmne palvega.<\/p>\n\n\n\n

620<\/strong><\/p>\n\n\n\n

MUHAMMED (SAWS) ABIELLUB AISHAGA (RAA)<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Muhammed (saws) abiellus oma s\u00f5bra, rikka kaupmehe Abu Bakri (raa) t\u00fctre Aishaga (Ai\u0161a) (teatud allikate j\u00e4rgi konsumeeriti abielu alles 622. aastal). Oma l\u00e4heduse t\u00f5ttu Prohvetiga (saws), sai Aishast (raa) hiljem asendamatu sunna allikas ja t\u00e4htis \u00f5petlane, kellele moslemite kogukond palju v\u00f5lgneb. Aisha (raa) olevat edasi andnud 2210 hadithi.<\/p>\n\n\n\n

Aisha (raa) oli ainus neitsi, kellega Muhammed (saws) abiellus. K\u00f5ik teised tema naised olid lesed, \u00fcks ka lahutatud; valitud kas sotsiaalsetel v\u00f5i poliitilistel p\u00f5hjustel. Muhammed (saws) oli oma esimeses abielus 25 aastat monogaamne. K\u00f5ik tema \u00fclej\u00e4\u00e4nud abielud j\u00e4id 50tesse eluaastatesse ja peale esimese naise Khadija (raa) surma.<\/p>\n\n\n\n

622<\/strong><\/p>\n\n\n\n

HI\u017dRA<\/em><\/strong> \u2013 ISLAMI AJAARVAMISE ALGUS<\/strong><\/p>\n\n\n\n

52-aastasena emigreerus Prohvet Muhammed (saws) viljakasse Mekast p\u00f5hjas asuvasse Yathribi oaasi, mis ei j\u00e4\u00e4nud l\u00f5una Araabiast p\u00f5hja viivale karavani kaubateele. See oligi kuulus hi\u017era<\/em> ehk \u00fcmberasumine, mille t\u00e4htsus oli nii suur, et sellest alates hakati islami aega arvestama.<\/p>\n\n\n\n

Osad moslemid olid juba tagakiusamise eest Abessiiniasse p\u00f5genenud, kuid see oli neile paljuski tundmatu maa. Iga-aastase Kaaba palver\u00e4nnaku k\u00e4igus (mida iidolikummardajad korraldasid) oli umbes 70 Yathribi elanikku islami vastu v\u00f5tnud ning Muhammedi (saws) enda linna kutsunud, kus nii talle kui tema j\u00e4rgijatele varjupaika lubati. Enne Muhammedi (saws) lahkumist, lahkusid mekalaste valvsuse uinutamiseks v\u00e4ikeste gruppidena tema umbes 70 j\u00e4rgijat.<\/p>\n\n\n\n

Yathribi elanikud v\u00f5tsid r\u00f5\u00f5muga vastu nii Prohveti (saws) kui tema j\u00e4rgijad, kes oma usu nimel olid oma kodud h\u00fcljanud. Selle s\u00fcndmuse puhul nimetati linn \u00fcmber Madiinat un-Nabi<\/em>ks (Prohveti Linnaks) ehk Mediinaks. Mediinalased olid uue usu vastuv\u00f5tmisel ja Prohveti (saws) \u00f5petuse j\u00e4rgimisel palju avatumad kui mekalased ning peagi oli mediinalastest moslemeid, keda Prohvet (saws) kutsus ansaar<\/em>ideks ehk \u201eabistajateks\u201c, palju rohkem kui mekalastest immigrante.<\/p>\n\n\n\n

Muhammedist (saws) sai Mediina juht. Ta t\u00f6\u00f6tas v\u00e4lja uue juhtimiss\u00fcsteemi ja ehitas siia oma kodu, millest sai moslemite kogunemiskoht ja eeskuju mo\u0161eele, mis sinna kohale hiljem ehitati. Prohveti (saws) mo\u0161ee Mediinas on Kaaba k\u00f5rval oluliselt teine islami p\u00fchakoda.<\/p>\n\n\n\n

624<\/strong><\/p>\n\n\n\n

BADRI LAHING<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Muhammed (saws) kuulis, et Abu Sufyan, S\u00fc\u00fcriast saabuva karavani eesotsas, viis suure hulga kaupu Mekasse, et Qurai\u0161e nende v\u00f5itluses moslemite vastu abistada. Qurai\u0161i h\u00f5im oli kulutanud suure hulga ressursse, et uude usku astunud ja kaks aastat varem Mekast Mediinasse p\u00f5genenud moslemid kindlalt h\u00e4vitada. Mekalaste kogu majanduslik \u00f5itsent s\u00f5ltus kaamelikaravanidest, kes nende keskusest l\u00e4bi liikusid. Kaubateed ebakindlaks muutes oli v\u00f5imalik mekalasi l\u00fc\u00fca nende k\u00f5ige hellemasse kohta, k\u00f5igutades seega nende meelekindlust islami vastu v\u00f5idelda.<\/p>\n\n\n\n

Veidi enam kui 300 moslemiga l\u00e4ks Muhammed (saws) m\u00e4rtsi keskel Badrisse, et seal S\u00fc\u00fcriast naasvat Meka karavani r\u00fcnnata. Badr, umbes 135 km Mediinast edelas asuv linnake, oli karavaniteel Meka \u00fchenduseks Damaskusega. Abu Sufyan aga sai teada, et moslemid teda ootavad ning juhtis oma karavani kavalalt k\u00f5rvalteedele, viies selle puutumatult Mekasse. Samal ajal v\u00e4ljus aga Mekast 900 meest 700-l kaamlil ja 100-l hobusel. Nende juhiks oli Abu Jahl (Abu D\u017eahl), Prohveti (saws) onu ja Mukhzumi klanni juht, kes oli n\u00f5uks v\u00f5tnud t\u00f5elisesse lahingusse astuda. J\u00e4rgnevas lahingus sai surma v\u00e4hemalt 45 mekalast, nende hulgas ka Abu Jahl ja teisigi t\u00e4htsaid mekalasi, ja 70 v\u00f5eti vangi. Moslemite kaotus oli vaid 14 elu.<\/p>\n\n\n\n

T\u00e4ielik v\u00f5it, hoolimata sellest, et mekalasi oli kolm korda rohkem, sai islami varase ajaloo suureks verstapostiks: esmakordselt m\u00f5istis verinoor moslemite kogukond oma tohutut j\u00f5udu, mis hiljem peatamatuks laviiniks kasvas.<\/p>\n\n\n\n

S\u00fcndmusel oli ka suur religioosne t\u00e4htsus, kuna Jumal ise oli islamile selles v\u00f5itluses abi pakkunud (Koraan 3:123). Badri v\u00f5itu peetakse seega \u00fcheks Muhammedi (saws) prohvetlikkuse t\u00f5estuseks ja selle t\u00f5estuse valguses v\u00f5itis noor kogukond juurde nii uusi liikmeid kui ka m\u00f5juj\u00f5udu.<\/p>\n\n\n\n

PALVE SUUNAMINE MEKA POOLE<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Qibla<\/em> \u2013 suund, milles moslemid palvetavad, muudeti Jeruusalemmalt Mekas asuva Kaaba templi suunas.<\/p>\n\n\n\n

FATIMA ABIELU ALIGA<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Prohvet Muhammedi (saws) t\u00fctar Fatima (raa) abiellus Ali ibn Abu Talibiga (raa), kellest sai hiljem islami neljas kaliif (656-661). M\u00f5nede ajaloomaterjalide kohaselt abiellusid nad 625. aastal, peale Uhudi lahingut.<\/p>\n\n\n\n

625<\/strong><\/p>\n\n\n\n

UHUDI LAHING<\/strong><\/p>\n\n\n\n

K\u00e4ttemaksuks aastatagusele kaotusele ja kindlustamaks oma karavani kaubateid, mobiliseerisid mekalased ligi 3000 meest ja sisenesid m\u00e4rtsis Mediina oaasi. Muhammed (saws) sai kokku vaid 700 meest. Lahing peeti maha Uhudi m\u00e4e juures, umbes 5 km Mediinast p\u00f5hjas.<\/p>\n\n\n\n

Moslemid t\u00f5rjusid alguses mekalaste jalav\u00e4e tagasi. Oma edust joovastusest ning eelmise aasta v\u00f5idust uhketena h\u00fclgas grupp vibuk\u00fctte oma positsioonid, et mekalastest mahaj\u00e4etud s\u00f5jasaaki krabada. Seda kasutas aga \u00e4ra mekalaste kaval v\u00e4ejuht Khalid ibn al-Walid (raa), kes lasi oma meestel ootamatult moslemite read seljatagant segi l\u00fc\u00fca. Tegemist on Khalidi esmakordse briliantse taktikaga, mida ta hiljem moslemiks hakates ning islami eest v\u00f5ideldes korduvalt kasutas ja mis tegi temast k\u00f5igi aegade kuulsaima araabia v\u00e4ejuhi.<\/p>\n\n\n\n

Moslemite ridadesse t\u00f5i segadust juurde ka see, et Prohvet (saws) ise sai vigastada ja t\u00fckil ajal ei teadnud moslemid, kas ta on elus v\u00f5i surnud. Kummalisel moel aga ei kasutanud mekalased, keda juhtis taas kord Umajja klanni juht Abu Sufyan, oma head positsiooni Mediina enda r\u00fcndamiseks vaid marssisid hoopis kodu poole. V\u00f5ib-olla tahtsid nad vaid oma au jalule seada v\u00f5i vaenlasele \u00f5ppetundi anda.<\/p>\n\n\n\n

Olgu p\u00f5hjus milline tahes, lahingu tulemusel ei selgunud kindlat v\u00f5itjat ega kaotajat. Moslemid kaotasid 70 ja mekalased 20 elu. Prohvet (saws) kurvastas \u00fcliv\u00e4ga oma suurest jahimehest ja v\u00e4gevast s\u00f5dalasest onu Hamza (raa) kaotuse \u00fcle, kelle keha Abu Sufyani naine Hind peale lahingut v\u00e4\u00e4rastas, k\u00e4ttemaksuks oma isa eest, kelle Hamza (raa) oli Badri lahingus tapnud.<\/p>\n\n\n\n

627<\/strong><\/p>\n\n\n\n

KRAAVI LAHING<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Mediinat piiras Muhammedi (saws) verivaenlase Abu Sufyani poolt juhitud mekalaste 10 000-meheline armee, mis on arvatavasti suurim militaarne j\u00f5ud, mida Araabia poolsaar iial n\u00e4inud on. Mekalased p\u00fc\u00fcdsid korduvalt spetsiaalselt linna kaitseks kaevatud kraavi \u00fcletada, kuid kuna see neil ei \u00f5nnestunud, otsustasid nad umbes kahe n\u00e4dala m\u00f6\u00f6dudes lahkuda. Nende nurjumises on osaliselt s\u00fc\u00fcdi nii teadmatus piiramise l\u00e4biviimisest, halb ilm kui ka varude v\u00e4hesus.<\/p>\n\n\n\n

\u00dcheks oluliseks p\u00f5hjuseks oli ka vallutajaarmee omavahelised erimeelsused, mida Muhammedi (saws) agendid kogu piiramise ajal edukalt k\u00fclvasid. Muhammedil (saws) oli laiaulatuslik ja t\u00f5hus spiooniv\u00f5rk, mida ta alati oma strateegiate kavandamisel kasutas.<\/p>\n\n\n\n

Selle lahingu k\u00e4igus kaotasid m\u00f5lemad pooled kokku mitte rohkem kui 10 elu. Lahingu tulemusel tugevnes Prohvet Muhammedi (saws) positsioon k\u00f5vasti; tema linn aga omandas vastupidava kuulsuse, kuna mekalased olid oma hiigelarmee korraldamiseks kulutanud \u00e4ra k\u00f5ik oma ressursid. Sellest hoolimata ei \u00f5nnestunud neil Muhammedi (saws), tema linna ega kogukonda k\u00f5igutada, veel v\u00e4hem h\u00e4vitada; nende endi kaubandus ja au olid aga k\u00f5vasti kannatada saanud.<\/p>\n\n\n\n

628<\/strong><\/p>\n\n\n\n

HUDAIBIYA LEPING<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Veebruaris liikus Muhammedi (saws) juhtimisel 1600-pealine moslemite grupp Meka suunas, kavatsusega sooritada palver\u00e4nnakut, kuid mekalased keelasid neile selle. Peale m\u00f5nda aega kestnud l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi allkirjastati Hudaibiyas \u2013 Mekast umbes 15 km l\u00e4\u00e4nes olevas asulas \u2013 leping. Kuigi algselt mitmed t\u00e4htsad moslemid selle lepingu vastu olid, selgus hiljem, et ka nende jaoks n\u00e4iliselt kahjulikud lepingu punktid p\u00f6\u00f6rasid end nende kasuks. T\u00e4nu sellele lepingule sai Muhammed (saws) mekalastelt ka teatud j\u00e4releandmisi, nagu n\u00e4iteks \u00f5igus moslemitele j\u00e4rgmisel aastal takistamatult Mekasse palver\u00e4nnakule minna. Juba ainu\u00fcksi see n\u00e4itab, et Prohveti (saws) vaenlased olid k\u00f5vasti n\u00f5rgenenud.<\/p>\n\n\n\n

\u00dcks olulisemaid tulemusi Prohveti (saws) kasvavale m\u00f5jukusele sel hetkel oli Khalid ibn al-Walidi (surn 641) ja Amr ibn al-Asi (surn 663) moslemiks hakkamine. Neist m\u00f5lemist said hiljem suured moslemi v\u00e4ejuhid ja nad v\u00f5tsid osa paljudest kuulsatest v\u00f5itudest, mis olid Islami impeeriumi laienemisel olulise t\u00e4htsusega.<\/p>\n\n\n\n

Umbes samal ajal hakkasid ka Kaaba templi v\u00f5tmehoidja staatuse p\u00e4rijad moslemiteks, mis andis islami misjonile poliitilise t\u00f5uke.<\/p>\n\n\n\n

MUHAMMED (SAWS) KUTSUB \u00dcMBERKAUDSETE RIIKIDE VALITSEJAID \u00dcLES MOSLEMITEKS HAKKAMA<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Traditsiooni kohaselt saatis Muhammed (saws) just ligikaudu sel ajal v\u00e4lja oma s\u00f5numid P\u00e4rsia kuningale, B\u00fctsantsi imperaatorile, Egiptuse asevalitsejale ja Abessiinia printsile, kutsudes neid islamit vastu v\u00f5tma. P\u00e4rsia kuningas olevat rahulolevalt s\u00f5numi t\u00fckkideks rebinud. Imperaator Heraklius v\u00f5ttis kirja v\u00e4hema vimmaga vastu, kuid ei v\u00f5tnud midagi ette. Egiptuse valitseja aga v\u00f5ttis s\u00f5numi kombekalt vastu ja kuigi ta keeldus oma usku muutmast, saatis ta Muhammedile (saws) kingituseks vastu valge muula ja kaks egiptlannast orjatari.<\/p>\n\n\n\n

Herakliuse \u00f5ukonnas toimunust annab meile aimu j\u00e4rgnev hadith:<\/p>\n\n\n\n

Abdullah ibn Abbas on jutustanud, et Jumala S\u00f5numitooja (saws) kirjutas Herakliusele ning kutsus teda islamit vastu v\u00f5tma. Dihya Al-Kalbi, \u00fcks Prohveti  kaaslastest viis kirja Bosra <\/em>(vana linn t\u00e4nap\u00e4eva S\u00fc\u00fcria aladel)<\/em> kubernerile, kes omakorda andis selle Herakliusele.
P\u00e4rast seda, kui Jumal oli Herakliusele P\u00e4rsia armee \u00fcle v\u00f5idu kinkinud, k\u00e4is Heraklius Jumalale t\u00e4nu avaldamiseks Homsist Ilyani (Jeruusalemma). Kui Jumala S\u00f5numitooja kiri Herakliuseni j\u00f5udis, \u00fctles ta: \u201eOtsige mulle kedagi tema rahva <\/strong><\/em>(Qurai\u0161i h\u00f5imu araablaste) hulgast, kui neid siin leiduma peaks, et selle Jumala s\u00f5numitooja kohta k\u00fcsida.\u201d <\/strong>Tol ajal juhtus Abu Sufyan ibn Harb koos m\u00f5nede teiste Qurai\u0161i meestega <\/em>\u0160aam<\/em>is <\/em>(S\u00fc\u00fcria, Liibanoni, Jordaania, Palestiina alad)<\/em> olema. Nad olid sinna tulnud kaupmeestena, Jumala S\u00f5numitooja (saws) ja Qurai\u0161i uskmatute vahel s\u00f5lmitud vaherahu ajal. Abu Sufyan \u00fctles: \u201eHerakliuse k\u00e4skjalg leidis meid kusagil Suure S\u00fc\u00fcria piirkonnas ning viis mind koos mu kaaslastega <\/strong><\/em>Ilya<\/em>sse Herakliuse ette. Kui me kohale j\u00f5udsime, istus ta oma \u00f5ukonna keskel, peas kroon, \u00fcmbritsetud B\u00fctsantsi vanematest aukandjatest. Ta \u00fctles oma t\u00f5lgile: ‘K\u00fcsi, kes neist on selle mehe l\u00e4hisugulane, kes end prohvetiks nimetab.’\u201d<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n

Abu Sufyan lisas:\u201eMa vastasin: ‘Mina olen tema l\u00e4him sugulane.’ Ta k\u00fcsis: ‘Mis on teie sugulusaste?’ Ma vastasin: ‘Ta on mu n\u00f5bu.’ Peale minu ei olnud karavanis \u00fchtki teist <\/strong><\/em>Abd Manaf<\/em>i h\u00f5imu esindajat. Heraklius \u00fctles: ‘Astugu ligemale!’ Seej\u00e4rel k\u00e4skis ta mu kaaslastel seista mu selja taha, v\u00f5imalikult minu l\u00e4hedale ning \u00fctles oma t\u00f5lgile: ‘\u00dctle selle mehe kaaslastele, et ma tahan teda k\u00fcsitleda selle kohta, kes \u00fctleb enda prohveti olevat. Kui ta peaks valetama, siis nad andku sellest kohe m\u00e4rku.'” <\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n

Abu Sufyan lisas:\u201eJumala eest, kui ma ei oleks oma kaaslaste ees h\u00e4bisse kartnud j\u00e4\u00e4da, ei oleks ma k\u00fcsitlemisel t\u00f5tt r\u00e4\u00e4kinud. Kuid oleks olnud suureks h\u00e4biks lasta end oma kaaslastel valetajaks nimetada, seega pidin ma t\u00f5tt r\u00e4\u00e4kima.<\/strong><\/em><\/p>\n\n\n\n

Ta \u00fctles oma t\u00f5lgile: ‘K\u00fcsi temalt, millisesse perekonda see mees kuulub.’ Ma vastasin: ‘Ta kuulub meie hulgas suursugusesse perekonda.’ Ta k\u00fcsis: ‘Kas keegi teie hulgast on enne teda midagi taolist v\u00e4itnud?’ Ma vastasin: ‘Ei.’ Ta k\u00fcsis: ‘Kas on teda kunagi varem valelikkuses s\u00fc\u00fcdistatud?’ Ma vastasin: ‘Ei.’ Ta k\u00fcsis: ‘Kas keegi tema esivanematest oli kuningas?’ Ma vastasin: ‘Ei.’ Ta k\u00fcsis: ‘Kas teda j\u00e4rgivad rikkad v\u00f5i vaesed?’ Ma vastasin: ‘Vaesed j\u00e4rgivad teda.’ Ta k\u00fcsis: ‘Kas neid saab p\u00e4ev-p\u00e4evalt rohkem v\u00f5i v\u00e4hem?’ Ma vastasin: ‘Aina rohkem.’ Ta k\u00fcsis: ‘Kas keegi neist, kes end on tema usku p\u00f6\u00f6ranud, on selles pettunud ning selle h\u00fcljanud?’ Ma vastasin: ‘Ei.’ Ta k\u00fcsis: ‘Kas ta murrab oma lubadusi?’ Ma vastasin: ‘Ei, aga meil on praegu temaga vaherahu ning me kardame, et ta rikub seda.’<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n

Abu Sufyan lisas:\u201eMul ei olnud midagi muud peale selle viimase lause tema vastu \u00f6elda.<\/strong>Seej\u00e4rel k\u00fcsis Heraklius: ‘Olete te kunagi temaga s\u00f5dinud?’ Ma vastasin: ‘Jah.’ Ta k\u00fcsis: ‘Mis oli teie lahingute tulemuseks?’ Ma vastasin: ‘M\u00f5nikord oli v\u00f5it tema, m\u00f5nikord meie poolel.’ Ta k\u00fcsis: ‘Mida ta teilt tahab?’ Ma vastasin: ‘Ta tahab, et kummardaksime \u00fcksnes Jumalat ja mitte kedagi teist peale Tema ning et h\u00fclgaksime oma esiisade usu. Ta k\u00e4sib meil palvetada, almust anda, vooruslikud olla, oma lubadusi pidada, tagastada see, mis meile on usaldatud.’\u201d<\/strong><\/em><\/p>\n\n\n\n

Kui ma olin seda \u00f6elnud, \u00fctles Heraklius oma t\u00f5lgile: ‘\u00dctle talle, et ma k\u00fcsisin sinult tema p\u00e4ritolu kohta ja sa vastasid, et ta kuulub suursugusesse perekonda. T\u00f5esti, k\u00f5ik S\u00f5numitoojad on olnud p\u00e4rit oma rahva suursuguseimatest perekondadest. Seej\u00e4rel k\u00fcsisin ma sinult, kas keegi teine teie hulgast on kunagi midagi s\u00e4\u00e4rast v\u00e4itnud ja sa vastasid eitavalt. Kui vastus oleks olnud jaatav, oleksin ma arvanud, et see mees j\u00e4ljendab kedagi, kes on olnud enne teda. Kui k\u00fcsisin sinult, kas teda on iial valelikkuses s\u00fc\u00fcdistatud, vastasid sa eitavalt, seega ma j\u00e4reldasin, et keegi, kes ei ole valetanud inimestele, ei saaks ka Jumala kohta valetada. Seej\u00e4rel k\u00fcsisin sinult, ega keegi tema esiisadest ole kuningas olnud. Sinu vastus oli eitav. Kui see oleks olnud jaatav, oleksin arvanud, et see mees tahab oma esivanemate kuningriiki taastada. Kui k\u00fcsisin sinult, kas rikkad v\u00f5i vaesed teda j\u00e4rgivad, vastasid sa, et vaesed k\u00e4ivad tema s\u00f5na j\u00e4rgi. T\u00f5esti, sellised on S\u00f5numitoojate j\u00e4rgijad. Seej\u00e4rel k\u00fcsisin ma sinult, kas tema j\u00e4rgijate arv kasvab v\u00f5i kahaneb ning sa vastasid, et neid tuleb aina juurde. T\u00f5esti, see on \u00f5ige usu tulemiks, kuni see saab t\u00e4iustatud. Ma k\u00fcsisin, kas on kedagi, kes peale tema usu omaks v\u00f5tmist on selles pettunud ning selle maha j\u00e4tnud ning sa vastasid eitavalt. T\u00f5esti, see on \u00f5ige usu m\u00e4rgiks, sest kui see on leidnud tee inimese s\u00fcdamesse ning sellega t\u00e4ielikult \u00fchinenud, ei saa keegi selles pettuda. Ma k\u00fcsisin sinult, kas ta on iial oma lubadust murdnud; sa vastasid eitavalt. Ja sellised on S\u00f5numitoojad – nad ei murra iial oma lubadust. Ma k\u00fcsisin sinult, kas on ta iial teiega v\u00f5idelnud ja teie temaga. Sa vastasid jaatavalt ja lisasid, et m\u00f5nikord on tema olnud v\u00f5idukas ja m\u00f5nikord teie. T\u00f5esti, sellised on S\u00f5numitoojad – neid pannakse proovile, kuid l\u00f5plik v\u00f5it kuulub alati neile. Seej\u00e4rel k\u00fcsisin ma, mida ta teilt n\u00f5uab. Sa vastasid, et ta n\u00f5uab, et kummardaksite vaid Jumalat ja ei kedagi teist peale Tema, et h\u00fclgaksite selle, mida teie esiisad kummardasid, et palvetaksite, r\u00e4\u00e4giksite t\u00f5tt, oleksite vooruslikud, peaksite oma lubadusi ning tagastaksite selle, mis teile on usaldatud. Need k\u00f5ik on Prohveti omadused, keda ma teadsin tulevat, kuid ei oleks iial osanud oodata teda teie <\/em>(araablaste) hulgast. Kui see, mida sa r\u00e4\u00e4gid, on t\u00f5si, h\u00f5ivab ta peagi maa mu jalge all ning kui ma teaksin kindlalt, et j\u00f5uan temani, l\u00e4heksin viivitamatult temaga kohtuma ning kui oleksin temaga, peseksin kindlasti ta jalgu.’\u201d<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n

Abu Sufyan lisas:\u201eSeej\u00e4rel k\u00fcsis Heraklius Jumala S\u00f5numitooja kirja j\u00e4rele ja see loeti ette. Selle sisu oli j\u00e4rgmine: \u201eMa alustan Jumala, k\u00f5ige Armulisema ja Halastavama nimel. Muhammedilt, Jumala sulaselt ja S\u00f5numitoojalt Herakliusele, B\u00fctsantsi valitsejale. Rahu olgu Jumala s\u00f5na j\u00e4rgijatega. Ma kutsun sind islamit vastu v\u00f5tma (Jumala tahtele alistuma). V\u00f5ta vastu islam ja sa v\u00f5id tunda end kindlalt; v\u00f5ta vastu islam ja Jumal annab sulle topelt tasu. Kui l\u00fckkad selle kutse tagasi, oled s\u00fc\u00fcdi oma alamate eksiteele juhatamises. \u00ab Oo Raamaturahvad, tulge s\u00f5na juurde, mis on meie ja teie vahel \u00fchine, et me ei kummarda kedagi teist peale Jumala ning ei seo Temaga kummardamises midagi ning et keegi meist ei v\u00f5ta issandaiks kedagi muud peale Jumala. Kui nad \u00e4ra p\u00f6\u00f6ravad, \u00fctle: tunnistage, et oleme Jumalale alistunud. \u00bb <\/strong>(3:64)\u201c<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n

Abu Sufyan lisas:\u201eKui Heraklius oli oma k\u00f5ne l\u00f5petanud, kostus tema \u00fcmber B\u00fctsantsi aukandjate hulgast vali kisa ja l\u00e4rm oli nii suur, et ma ei saanud aru, millest nad r\u00e4\u00e4kisid. Seej\u00e4rel k\u00e4sti meil lahkuda.<\/strong><\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kui me olime kaaslastega \u00fcksi j\u00e4\u00e4nud, \u00fctlesin ma neile: ‘T\u00f5esti, (Prohveti) lugu on j\u00f5udu kogunud, isegi roomlaste kuningas kardab teda!’\u201d<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n

Abu Sufyan lisas:\u201eJumala nimel, ma muutusin kindlamaks ja kindlamaks, et tema usk saab olema v\u00f5idukas, kuni ma ise islami vastu v\u00f5tsin.\u201d\u201c <\/strong><\/em>(Sahih Al-Bukhari)<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Egiptuse asevalitsejale Cyprusele (ar k \u2013 Al-Muqawqis) saadetud kiri on t\u00e4nap\u00e4evalgi alles. Seda hoitakse Istambulis Topkapi palee muuseumis. Kirja tekst koosneb 12 reast, millele j\u00e4rgneb Prohveti (saws) pitser. See on kirjutatud 19×16 cm suurusele p\u00e4rgamendile. Muuseumi direktori s\u00f5nul leidis selle kirja 1850. aastal prantslane Barthelemy \u00fche Egiptuse kloostri kopti Piibli kaanest. See viidi Istambuli Osmani sultani Abdul Majid (Ma\u017eid) I k\u00e4tte, kust see hiljem muuseumi sattus. Kirja sisu on j\u00e4rgmine:<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\u201eMuhammedilt, Jumala sulaselt ja prohvetilt, al-Muqawqisile, kopti h\u00f5imu juhile.<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n

Nende usklike jaoks, kes k\u00e4ivad \u00f5igel teel, on kindlus ja turvalisus. Seega, ma kutsun sind islamit vastu v\u00f5tma. Kui sa selle vastu v\u00f5tad, leiad sa kindluse, p\u00e4\u00e4stad oma trooni, teenid kaks korda nii palju tasu, sest oled islamit oma j\u00e4rgijatele tutvustanud. Kui sa sellest kutsest keeldud, olgu sinu j\u00e4rgijaile langeva h\u00e4da patt sinu \u00f5lgadel. Ka teie olete Raamatu rahvas; seega tulge s\u00f5na juurde, mis meie vahel on \u00fchine, et me ei kummarda kedagi peale Jumala ja ei seo Teda kellegagi. \u00c4rgem h\u00fcljakem Jumalat, v\u00f5ttes teisi Tema asemel Isandaks. Kui sa seda kutset vastu ei v\u00f5ta, siis tunnista, et me oleme moslemid.\u201c<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n

P\u00c4RSIA-B\u00dcTSANTSI RAHU S\u00d5LMIMINE<\/strong><\/p>\n\n\n\n

590. aastal Sassaniidide troonile t\u00f5usnud Chrosroes Parwiz m\u00f5rvati ja peale 26 aastat laastavaid s\u00f5du s\u00f5lmiti viimaks P\u00e4rsia ja B\u00fctsantsi vahel 628. aastal rahu. M\u00f5lemad suurv\u00f5imud t\u00f5mbusid tagasi konfliktieelsetesse piiridesse; seega ei v\u00f5itnud kumbki pool selle pika ja kalli konflikti l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes, mis oli m\u00f5lemad suurriigid nii militaarselt kui majanduslikult v\u00e4ga \u00e4ra kurnanud, territoriaalselt midagi.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

S\u00f5jad olid m\u00f5lema riigi alamatele kaela toonud hiiglaslikud maksud, mis omakorda \u00f5\u00f5nestas tavainimeste silmis kuninglikku autoriteeti. See vimm rahva hulgas oma valitsejate vastu aitas hiljem k\u00f5vasti araabia vallustele kaasa, kuna inimesed olid v\u00e4sinud l\u00f5putult maksma millegi eest, mis neile kasu ei toonud ning ootasid muutust.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

629<\/strong><\/p>\n\n\n\n

ABBAS (RAA) HAKKAB MOSLEMIKS<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Muhammedi (saws) onu Abbas (surn 652) v\u00f5ttis islami vastu. Abbasi (raa) j\u00e4reltulijad panid hiljem aluse teisele islami d\u00fcnastiala \u2013 abbassiididele (valit 750-1278).<\/strong><\/p>\n\n\n\n

630<\/strong><\/p>\n\n\n\n

MEKA VALLUTAMINE JA KAABA PUHASTAMINE<\/strong><\/p>\n\n\n\n

N\u00fc\u00fcd oli k\u00f5ik muutunud ja Meka oli ilma aruka juhita allak\u00e4iguteel. Peale alandust Mediina piiramisel olid mekalased kaotanud nii tahte kui ka j\u00f5u edasi v\u00f5idelda. Muhammed (saws) marssis 10 000 mehega Mekasse, kus ta oli s\u00fcndinud ja mis oli ta kaheksa aastat varem v\u00e4lja ajanud, ilma, et linn mingit vastupanu osutaks.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Selle asemel, et k\u00e4tte maksta, andis Muhammed (saws) k\u00e4su \u00fcldiseks amnestiaks ning Meka vallutamise k\u00e4igus sai surma vaid neli v\u00f5i viis inimest. Prohvet (saws) v\u00f5itis elanikud enda poolele sellega, et n\u00e4itas oma triumfi p\u00e4eval \u00fcles t\u00f5elist armulikkust, isegi nende suhtes, kes teda ennast kunagi taga olid kiusanud. Seet\u00f5ttu hakkas palju kohalikke moslemiteks. Kaaba iidolid, mida olevat olnud 360, h\u00e4vitati ja Kaaba puhastati k\u00f5igest paganlikust, et ta v\u00f5iks taas kord olla p\u00fchendatud vaid \u00dche ja Ainsa Jumala teenimisele; et sellest v\u00f5iks saada islami vaimne keskus.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

ABU SUFYAN HAKKAB MOSLEMIKS<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Prohvet Muhammedi (saws) suurim vaenlane Abu Sufyan (surn 651) leppis Muhammediga (saws) \u00e4ra ja v\u00f5ttis vastu islami. Tema pojast Muawiyast sai \u00fcks Muhammedi (saws) sekret\u00e4re ja hiljem (661) Omajjaadide d\u00fcnastia (661-750) esimene kaliif.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Muhammed (saws) p\u00f6\u00f6rdus tagasi Mediinasse, kus ta veetis oma \u00fclej\u00e4\u00e4nud elu.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

632<\/strong><\/p>\n\n\n\n

MUHAMMEDI (SAWS) PALVER\u00c4NNAK MEKASSE JA SURM<\/strong><\/p>\n\n\n\n

N\u00fc\u00fcdseks oli Prohvet (saws) \u00fchendanud suurema osa Araabiast kui keegi iial enne teda. Paganate kultused surid v\u00e4lja, kuna aina rohkem inimesi v\u00f5ttis islami vastu.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Oma palver\u00e4nnakul Mekasse pidas Muhammed (saws) dhu-l-hi\u017e\u017ea 9. p\u00e4eval Arafati m\u00e4e Uruna orus ligi 10 000 moslemile jutluse, mida tuntakse ka h\u00fcvastuj\u00e4tujutlusena. Peale Jumala \u00fclistamist ning t\u00e4namist alustas Prohvet (saws) j\u00e4rgmiste s\u00f5nadega:<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\u201eRahvas, kuulake mind t\u00e4helepanelikult, kuna ma ei tea, kas peale seda aastat olen ma veel teie hulgas v\u00f5i mitte. Seega kuulake mind \u00e4\u00e4rmise t\u00e4helepanuga ja viige minu s\u00f5nad edasi ka nendele, kes t\u00e4na siin olla ei saanud.<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n

Rahvas, nagu te peate p\u00fchaks seda kuud, seda p\u00e4eva ja seda kohta, nii pidage ka p\u00fchaks iga moslemi (Jumala tahtele alluja) vara. Andke alati teie hoolde usaldatud h\u00fcved tagasi nendele, kellele need kuuluvad. \u00c4rge tehke kellelegi haiget, nii et keegi ei teeks ka teile haiget. Pidage meeles, et saate kokku oma Issandaga ja Tema m\u00f5istab teie tegude \u00fcle kohut.<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n

Jumal on teile keelanud liigkasuv\u00f5tmise (intresstulu), seega on n\u00fc\u00fcdsest k\u00f5ik intressiga v\u00f5lakirjad t\u00fchistatud. Teie kapital j\u00e4\u00e4b aga teile. Te ei tohi ei teisi intressiga maksustada ega ise seda maksta. Jumal on otsustanud, et intressi ei saa olema ja seega ka k\u00f5ik intress, mis peaks kuuluma Abbas ibn Abd al-Muttalibile (Prohveti (saws) onule), on n\u00fc\u00fcdsest kehtetuks kuulutatud.<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n

K\u00f5igist \u00f5igustest, mis islamieelsel ajal kaasnesid m\u00f5rvaga (n\u00e4iteks \u00f5igus kadunukese h\u00f5imu poolt n\u00f5uda surma m\u00f5rvari h\u00f5imuliikmete hulgast), n\u00fc\u00fcdsest loobutakse ja esimene taoliste hulgast, millest loobutakse saab olema seoses Rabia ibn al-Harithia m\u00f5rvaga.<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n

Uskmatud lubavad endale rikkumisi seoses kalendriga, et muuta lubatuks see, mis on Jumala poolt keelatud ja keelata see, mis on Jumala poolt lubatud. Jumal on m\u00e4\u00e4ranud kuude arvuks 12. Neli neist on p\u00fchad, millest omakorda kolm j\u00e4rgnevad \u00fcksteisele ja \u00fcks on \u00fcksikult \u017eumada ja \u0161abani kuude vahel.<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n

Hoiduge saatana eest, teie usu kaitseks. Ta on t\u00e4ielikult kaotanud lootuse teid kunagi eksiteele juhatada suurtes pattudes, seega hoiduge teda j\u00e4rgimast v\u00e4ikestes pattudes.<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n

Mehed, on t\u00f5si, et teil on oma naiste suhtes teatud \u00f5igused, kuid ka neil on teie suhtes teatud \u00f5igused. Pidage meeles, et olete nad enestelele naiseks v\u00f5tnud vaid Jumala usalduse all ning Tema loal. Kui nad tagavad teile teie \u00f5iguse, siis on ka neil \u00f5igus saada lahkelt toidetud ja kaetud. Kohelge oma naisi h\u00e4sti ja olge nende vastu lahked, sest nad on teie partnerid ja teie abilised. Ja teie \u00f5iguseks on, et nad ei s\u00f5brusta kellegagi, keda teie heaks ei kiida, samuti kui nad ei riku abielu.<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n

Rahvas, kuulake h\u00e4sti – teenige Jumalat, sooritage viis palvet p\u00e4evas (salaat), paastuge Ramadanikuul (saum) ja andke oma varast almust (zakaat). K\u00e4ige \u00e4ra palver\u00e4nnakul (had\u017e), kui teil on selleks v\u00f5imalus.<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kogu inimkond p\u00e4rineb Aadamast ja Eevast, araablane ei ole \u00fcle mitte-araablasest, nagu ka mitte-araablane ei ole \u00fcle araablasest; samuti ei ole valge (inimene) \u00fcle mustast, nagu ka must ei ole \u00fcle valgest; v\u00e4lja arvatud jumalakartlikkuses ja heades tegudes. Teadke, et iga moslem (Jumala tahtele alluja) on teisele moslemile vennaks ja moslemid moodustavad \u00fchtse vennaskonna. Midagi, mis kuulub \u00fchele moslemile, ei saa olla legaalne teisele, v\u00e4lja arvatud juhul, kui see on antud vabast tahtest ja meelsasti.<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n

\u00c4rge siis olge iseendi suhtes eba\u00f5iglased. Pidage meeles, et \u00fchel p\u00e4eval ilmute te Jumala ette ja annate oma tegude eest vastust. Seega, olge ettevaatlikud ja \u00e4rge astuge k\u00f5rvale \u00f5igluse teest, kui mind enam ei ole.<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n

Rahvas, peale mind ei tule enam \u00fchtki prohvetit ega apostlit ning \u00fchtki uut usku ei s\u00fcnni. M\u00f5elge h\u00e4sti j\u00e4rele ja p\u00fc\u00fcdke aru saada s\u00f5nadest, mis ma teile edastan. Ma j\u00e4tan endast maha kaks asja \u2013 Koraani ja minu Sunna (Prohveti (saws) \u00fctlemised ja teod). Kui te neid j\u00e4rgite, ei eksi te kunagi.
K\u00f5ik, kes te mind kuulete, andke edasi minu s\u00f5nad ja nende kuuljad j\u00e4lle omakorda edasi ja saagu viimased kuuljate seas mu s\u00f5nadest paremini aru kui need, kes mind otse on kuulanud.
Jumal, ole mulle tunnistajaks, et olen Su s\u00f5numi Su rahvale edasi andnud!<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n

\u201e … T\u00e4na on uskmatud kaotanud k\u00f5ik lootuse teie usu suhtes, seega \u00e4rge kartke neid vaid Mind. T\u00e4na olen ma t\u00e4iustanud teie religiooni ja l\u00f5pule viinud Oma soosingu teie suhtes ja olen teile usuks valinud ISLAMI (Jumala tahtele t\u00e4ieliku allumise) …\u201d (Koraan 5:3)<\/em>\u201c<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kolm kuud peale Mediinasse naasmist j\u00e4i ta haigeks ja suri 8. juunil.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

ABU BAKRIST (RAA) SAAB ESIMENE KALIIF<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Prohveti (saws) surm oli usklikele suureks \u0161okiks ja l\u00f5i tuleviku suhtes v\u00e4ga ebakindlaid tundeid. Tema j\u00e4reltulijat ei olnud varem paika pandud, seega sai sellest esimene k\u00fcsimus, mille islamikogukond pidi ilma oma juhita lahendama. Prohveti (saws) \u00e4i ja l\u00e4hedasim s\u00f5ber Abu Bakr (raa) m\u00e4\u00e4rati palveid juhtima. Kui ta n\u00e4gi Omarit (raa), kes Prohveti (saws) surmast nii h\u00e4iritud oli, et keeldus sellesse uskumast, \u00fctles ta oma kuulsad s\u00f5nad: \u201eKes kummardas Muhammedi, siis Muhammed on surnud; kes aga kummardab Jumalat, siis Jumal on igavesti Elav.\u201c Abu Bakr (raa) valiti islami esimeseks kaliifiks (632-634). Samas oli oluline inimestele selgeks teha, et kaliif saab t\u00e4ita vaid Prohveti (saws) ilmalikku rolli ja tal ei ole mingeid erilisi v\u00f5imeid ega sidet Jumalaga nagu prohvetitel. Kaliif on vaid usu kaitsja.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

USUH\u00dcLGAMINE<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Paljude araablaste jaoks oli islam otseselt Muhammediga (saws) seotud ja Muhammed (saws) oli selle s\u00fcmboliks. Sellest tulenevalt \u00fctlesid mitmed h\u00f5imud islamist lahti, kui kuulsid, et Muhammed (saws) on surnud.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Prohvet (saws) ei elanud ka piisavalt kaua, et beduiinih\u00f5ime \u00fchtseks rahvaks kokku liita, seega m\u00e4\u00e4rasid ustavust endiselt vanad h\u00f5imuseadused. Oma eluajal oli Muhammed (saws) suutnud luua uue kogukonnas, mille baasiks oli h\u00f5imu- ja veresidemete asemel usk, kuid see uudne idee ei olnud nii l\u00fchikese aja jooksul suutnud veel juurduda ja nomaadide instinktid l\u00f5id otsekohe peale Muhammedi (saws) surma taas v\u00e4lja. Sellest saigi Abu Bakri (raa) jaoks suurim v\u00e4ljakutse, mis \u00e4hvardas h\u00e4vitada k\u00f5ik, mis Prohvet (saws) nii l\u00fchikese aja jooksul oli saavutanud.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Enamuse oma l\u00fchikesest valitsemisajast p\u00fchendas Abu Bakr (raa) uue islamiriigi administratsioonile, samal ajal erinevates Araabia osades Mediina valitsuse vastu \u00fclest\u00f5use maha surudes. Peale poliitiliste ja majanduslike (osad h\u00f5imud keeldusid zakaati maksmast) \u00fclest\u00f5usude pidi ta tegelema ka \u00fclest\u00f5usudega, mis said tuntuks \u201eusust taganemise s\u00f5dadena\u201c, mida juhtisid \u201evaleprohvetid\u201c.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Prohveti (saws) misjoni edu oli paljusid ambitsioonikaid inimesi inspireerinud ja peale tema surma ilmus v\u00e4lja mitmeid teesklejaid, kes v\u00e4itsid, et neidki on saadetud jumaliku s\u00f5numiga. Tuntuim neist on Kesk-Araabiast Yamamast Hanifa h\u00f5imust p\u00e4rit Musailima. Teda j\u00e4rgisid paljud ta enda h\u00f5imlased ja l\u00e4bi ta naise Saja (Sa\u017ea) ka naaberh\u00f5im Tamim. 633. aastal purustas aga Khalid ibn al-Walid (raa) oma armeega Musailima ambitsioonid. Sama tehti ka teiste taoliste \u00fclest\u00f5usudega ning viimaks sai kogu Araabia t\u00e4nu Abu Bakri (raa) m\u00f5istlikkusele ja Khalid ibn al-Walidi (raa) m\u00f5\u00f5gale esimese kaliifi valitsuse alla \u00fchendatud.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

YAZDIJIRD III SAAB P\u00c4RSIA VALITSEJAKS<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Chosroes Parwizi m\u00f5rvale j\u00e4rgneval anarhia ja kodus\u00f5ja perioodil vahetusid P\u00e4rsia valitsejad kiiresti. Selle tulemusena oli impeerium muutunud n\u00f5rgaks. Sellel puudus tugev valitsus. Peagi peale Prohveti (saws) surma p\u00e4\u00e4ses P\u00e4rsia, maailma \u00fche suurv\u00f5imu, troonile 15-aastane Yazdijird III (Jazdi\u017eird). Kuigi uus kuningas oli veel v\u00e4ga noor, \u00f5nnestus tal p\u00e4lvida enamike printside ja v\u00e4ejuhtide lojaalsus ning ta asus riiki ja armeed \u00fcmber korraldama. Just tema valitsusajal vallutasid moslemid P\u00e4rsia impeeriumi ja seega j\u00e4i ta viimaseks Sassaniidide d\u00fcnastia valitsejaks.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

633<\/strong><\/p>\n\n\n\n

HIRA ALISTAMINE<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Muthana ibn Haritha ja Khalid ibn al-Walid (raa) saadeti Iraaki. Peale nii nimetatud Verej\u00f5e lahingut Ullaisis, ei lasknud need kaks moslemi v\u00e4ejuhti vaenlasel sugugi hinge tagasi t\u00f5mmata ja vallutasid vaid v\u00e4ikese, p\u00f5hiliselt kohapealt palgatud armeega, Hira, millest sai moslemite esimene vallutus v\u00e4ljaspool Araabia poolsaart. Hirat s\u00e4\u00e4steti s\u00f5jalisest okupatsioonist ning kohalikel nestoriaani kristlastel lubati oma usku edasi praktiseerida.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

EKSPEDITSIOON S\u00dc\u00dcRIASSE JA PALESTIINASSE<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Samal ajal kui Iraagis Sassaniidide vastu v\u00f5ideldi, purustati koduses Araabias usuh\u00fclgajate vastuhakk ning Abu Bakr (raa) v\u00f5is n\u00fc\u00fcd oma pilgu B\u00fctsantsi piirile, t\u00e4psemalt S\u00fc\u00fcria ja Palestiina vallutamisele, suunata. Oma kaubandustegevuse l\u00e4bi olid araablased selle piirkonnaga rohkem tuttavad ning see tundus neile olulisemana kui P\u00e4rsia. Prohvetki (saws) oli oma eluajal selle piirkonna vastu huvi \u00fcles n\u00e4idanud.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

633. aastal andis Abu Bakr (raa) kolm 3000-s\u00f5durilist armeed vastavalt v\u00e4ejuhtide Yezid ibn Abu Sufyani, Shurahbil (\u0160urahbil) ibn Hasana ja Amr ibn al-Asi \u2013 kes sai hiljem tuntuks Egiptuse vallutajana (640-642) ja kolmekordse asevalitsejana \u2013 k\u00e4sutusse. Kaks esimest kolonni sisenesid Jordaaniasse, samal ajal kui Amr juhtis oma v\u00e4ed Kagu-Palestiinasse, kus ta veebruaris Gaza l\u00e4histel kohaliku asevalitseja Sergiuse armee purustas.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Nii algas Islami impeeriumi kasv.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Allikas:<\/u> \u201eA Chronology of Islamic History: 570 – 1000 CE\u201c<\/em> \u2013 H.U. Rahman<\/a>.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

http:\/\/www.angelfire.com\/ny\/dawahpage\/hist.html<\/em><\/strong><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

570 MUHAMMEDI (saws) S\u00dcND Prohvet Muhammed (saws) s\u00fcndis Mekas, Ha\u0161imi klannis, mis kuulus Qurai\u0161i h\u00f5imu. Tema ema oli Amina Wahbi t\u00fctar. Isa Abdullah suri enne tema s\u00fcndi. Seega hoolitses tema eest ta isapoolne vanaisa Abdul Muttalib, kes oli umbes 70-aastane. 6-aastaselt kaotas Muhammed (saws) oma ema. Kui Muhammed (saws) oli 8-aastane, suri ka ta vanaisa […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[37],"tags":[],"class_list":["post-1246","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-islami-ajalugu"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1246","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1246"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1246\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1247,"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1246\/revisions\/1247"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1246"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1246"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1246"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}