{"id":1281,"date":"2022-06-19T16:30:38","date_gmt":"2022-06-19T16:30:38","guid":{"rendered":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/?p=1281"},"modified":"2022-06-19T16:30:38","modified_gmt":"2022-06-19T16:30:38","slug":"fiqh-ja-usul-al-fiqh","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/?p=1281","title":{"rendered":"Fiqh ja usul al-fiqh"},"content":{"rendered":"\n

Kuidas\u00a0fiqh<\/em>\u00a0on kujunenud?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Mis on islami \u00f5igusteaduse algallikad\u00a0(us\u016bl al-fiqh)<\/em>?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

S\u00f5na fiqh<\/em>,<\/strong> mida tavaliselt t\u00f5lgitakse kui \u201eislami \u00f5igusteadus\u201d t\u00e4hendab araabia keeles tegelikult \u201em\u00f5istmine, teadmine, intelligentsus\u201d<\/strong> ja k\u00e4ib k\u00f5igi teadusharude kohta (n\u00e4iteks: fiqh al-lugha <\/em>– leksikoloogia), kuid \u00fcksinda kasutades on tema t\u00e4henduseks kujunenud \u201e\u00f5igusteadus\u201d ehk \u201ejurisprudents\u201d \u2013  \u201eislami religioosne \u00f5igusteadus\u201d<\/strong>.<\/p>\n\n\n\n

Fiqh<\/em> on akadeemiline ala, mille \u00fclesandeks on \u0161ariaadi – \u0161ar\u012b\u201ba<\/em> \u2013 kirjeldamine, defineerimine ja uurimine. (\u0161ar\u012b\u201ba <\/em>kohta vaata t\u00e4psemalt artiklist \u2013 Mis on \u0161ariaat?)<\/p>\n\n\n\n

Otsekohe tuleks lisada, et tegu ei ole lihtsalt niisama seadustega, islami \u00f5igusteadus saab olla vaid Koraani ja Sunnaga koosk\u00f5las olla ning seega ei k\u00e4i siia alla \u00fckski seadus, mis oleks nende allikatega vastuolus. Samuti on oluline teada, et fiqh<\/em> kujutab endast \u201eelukoodeksit\u201d, mis m\u00e4\u00e4rab moslemite igap\u00e4evaelu ja teod. Siia alla k\u00e4ivad nii religioosse kultusega seotud k\u00fcsimused (\u201bib\u0101d\u0101t)<\/em> kui ka \u00fchiskondlikud suhted (mu\u201b\u0101mal\u0101t)<\/em>, mis praktikas t\u00e4hendab, et fiqh<\/em> on palju laiahaardelisem kui kristlaste kaanoniseadus v\u00f5i \u00fcksk\u00f5ik millise l\u00e4\u00e4neriigi tsiviilseadus.<\/p>\n\n\n\n

<\/a>Kuidas fiqh<\/em> on kujunenud?<\/strong>
Islami teadlaste esimeseks mureks oli defineerida ja deriveerida k\u00f5ik Koraanis ja Sunnas olevad seadused. Sellest seisukohast l\u00e4htudes v\u00f5ib fiqh<\/em>i defineerida eelk\u00f5ige kui \u201em\u00f5tlemist, loogilist deriveerimist\u201d ja mitte kui \u201ekindlat teadmist\u201d (\u201bilm)<\/em>. Seaduste defineerimise ja deriveerimisega hakkasid tegelema prohveti (saws) kaaslased kohe peale tema surma. Nende j\u00e4reltulijad j\u00e4tkasid oma isade t\u00f6\u00f6d ning nendest j\u00e4rgmine p\u00f5lvkond hakkas juba tegelema \u00f5iguskoolkondade rajamisega.<\/p>\n\n\n\n

II ja III sajandil peale islami tekkimist kujunesid v\u00e4lja k\u00f5ik t\u00e4nap\u00e4eval teada olevad suured religioossed koolkonnad ja islami \u00f5igusteadusele pandi alla tugev p\u00f5hi. Juba teisest sajandist peale islami ilmumist on teada v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud p\u00f5him\u00f5tetega  \u00f5iguskoolkondi (t\u00e4nap. Saudi Araabias) Mekas, Mediinas, (S\u00fc\u00fcrias) Kuufas ja Basras. Palju tegeldakse ka puhtalt koraaniteaduse, hadith<\/em>ide anal\u00fc\u00fcsi ja grammatilise anal\u00fc\u00fcsiga.<\/p>\n\n\n\n

Suured teadlased, kelle j\u00e4rgi on nimetatud t\u00e4nap\u00e4eva suurimad islami \u00f5iguskoolkonnad, elasid 2. sajandil peale islami ajaarvamise algust (8. saj. AD), Omaijaadide d\u00fcnastia valitsusajal v\u00f5i Abassiidide valitsusaja alguses. K\u00f5ige esimesteks eestvedajateks olid s\u00fc\u00fcrlane\u00a0Awz\u0101\u201b\u012b<\/strong>\u00a0(sur.157H), ja Kuufa\u00a0q\u0101d\u012b\u00a0<\/em>Ibn Ab\u012b Layl\u0101<\/strong>\u00a0(sur.148H).<\/p>\n\n\n\n

<\/a>Mis on islami \u00f5igusteaduse algallikad (us\u016bl al-fiqh)<\/em>?<\/strong>
K\u00f5ige levinumalt kasutatakse s\u00fcsteemi, mille j\u00e4rgi on 4 peamist allikat<\/strong>. Kaks esimest neist on loomulikult Koraan<\/strong> ja Sunna<\/strong>. Nende teaduslik kasutus s\u00f5ltub kolmandast ja neljandast allikast.<\/p>\n\n\n\n

Kolmandaks allikaks peetakse \u201eanaloogilist v\u00f5rdlust<\/strong>\u201d ehk qiy\u0101s<\/em>i: kui tahame n\u00e4iteks praktikas m\u00e4\u00e4ratleda, kas mingi asi on halal <\/em>(lubatud) v\u00f5i haram<\/em> (keelatud), siis saame seda teada v\u00f5rreldes seda millegiga, mille staatus on kindlalt teada ja mis on sellele asjale sarnane, v\u00f5i v\u00f5rreldes seda asja vastupidisega, v\u00f5i v\u00f5rreldes rohkemat v\u00e4hemaga v\u00f5i siis v\u00e4hemat rohkemaga.<\/p>\n\n\n\n

Neljandaks allikaks peetakse \u201ekogukonna \u00fchist arvamust<\/strong>\u201d millegi suhtes ehk i\u017em\u0101\u201b<\/em>t. Siin on lahkarvamusi selles suhtes, et keda pidada selleks kogukonnaks, kas 1) vaid Muhammedi (saws) kaaslasi, kes tema k\u00f5rval elasid v\u00f5i 2) islamikogukonda \u00fcldse, l\u00e4bi aja ja ruumi. Seega lubavad osad koolkonnad ka t\u00e4nap\u00e4eva islamiteadlastel uusi seadusi vastu v\u00f5tta, tingimusel, et nad k\u00f5ik on selle \u00f5igsuses ja Koraanile ja Sunnale vastavuses veendunud. i\u017em\u0101\u201b <\/em>lubatuse kinnitamiseks kasutatakse kolme hadith<\/em>i (ehk prohveti (saws) jutustust):
1) \u201eMinu kogukond (umma) <\/em>ei kinnita \u00f5igeks valet\u201d
2) \u201eKes eemaldub kogukonnast (\u017eam\u0101\u201ba)<\/em>, eemaldab endalt islamiga seotuse\u201d ja
3) \u201eKes sureb peale seda, kui on end kogukonnast (\u017eam\u0101\u201ba)<\/em> eemale hoidnud, sureb nagu inimesed surid enne islamit (st ilma usuta).\u201d
Sellest k\u00f5igest v\u00f5ib j\u00e4reldada, et seadusi v\u00f5ib deriveerida ka \u00fchel kindlal ajal ja kindlas kohas elavate moslemite \u00fchisest arvamusest millegi suhtes, mis ei l\u00e4he samas vastuollu Koraani v\u00f5i Sunnaga ja i\u017em\u0101<\/em> on seega kogukonna \u00fchine otsus millegi suhtes.<\/p>\n\n\n\n

Neljale peamisele allikale lisanduvad veel ka kaks k\u00f5rvalist allikat<\/strong>. Nendest esimene ja olulisem on \u201eisiklik arvamus<\/strong>\u201d ehk ra\u2019y<\/em>. Algsetes islami \u00f5igusteaduslikes tekstides r\u00e4\u00e4gitakse sellest palju, kuid hiljem juba v\u00e4hem. Peamiselt puudutab isiklik arvamus \u00fchiskondliku heaolu (maslaha) <\/em>k\u00fcsimusi ja isiklikke eelistusi (istihs\u0101n <\/em>– kui inimesel on \u00f5igus valida n\u00e4iteks kahe erineva toimimisviisi vahel, mis m\u00f5lemad on legaalsed).<\/p>\n\n\n\n

Teiseks k\u00f5rvaliseks allikaks oleks \u201ekomme<\/strong>\u201d ehk \u201burf<\/em>. Selle all on m\u00f5eldud v\u00f5imalust deriveerida ka seadusi nendest seadustest ja kommetest (n\u00e4iteks p\u00e4rslaste, kristlaste v\u00f5i juutide seadustest ja kombestikust), mis on antud rahva keskel olnud juba enne islami tulekut ja seega v\u00e4ga juurdunud rahva mentaliteeti, kuid mis ei ole samas vastuolus Koraanis ja Sunnas kirjas olevaga.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kuidas\u00a0fiqh\u00a0on kujunenud? Mis on islami \u00f5igusteaduse algallikad\u00a0(us\u016bl al-fiqh)? S\u00f5na fiqh, mida tavaliselt t\u00f5lgitakse kui \u201eislami \u00f5igusteadus\u201d t\u00e4hendab araabia keeles tegelikult \u201em\u00f5istmine, teadmine, intelligentsus\u201d ja k\u00e4ib k\u00f5igi teadusharude kohta (n\u00e4iteks: fiqh al-lugha – leksikoloogia), kuid \u00fcksinda kasutades on tema t\u00e4henduseks kujunenud \u201e\u00f5igusteadus\u201d ehk \u201ejurisprudents\u201d \u2013  \u201eislami religioosne \u00f5igusteadus\u201d. Fiqh on akadeemiline ala, mille \u00fclesandeks on \u0161ariaadi – \u0161ar\u012b\u201ba \u2013 kirjeldamine, defineerimine ja uurimine. (\u0161ar\u012b\u201ba kohta vaata t\u00e4psemalt […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[47],"tags":[],"class_list":["post-1281","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-islami-oiguskoolkonnad"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1281","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1281"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1281\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1282,"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1281\/revisions\/1282"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1281"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1281"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1281"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}