{"id":1441,"date":"2022-10-26T13:21:20","date_gmt":"2022-10-26T13:21:20","guid":{"rendered":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/?p=1441"},"modified":"2022-10-26T13:21:20","modified_gmt":"2022-10-26T13:21:20","slug":"levinuimad-vead","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/?p=1441","title":{"rendered":"Levinuimad vead"},"content":{"rendered":"\n

Mitte-araablaste levinuim viga Koraani retsiteerimisel on t\u00e4hed ise, st t\u00e4htede valest kohast h\u00e4\u00e4ldamine ja vale pikkus \u2013 nii pikemalt kui ka l\u00fchemalt h\u00e4\u00e4ldamine kui vaja. Iga l\u00fchivokaal konsonandi kohal tuleb v\u00e4lja h\u00e4\u00e4ldada \u00fche t\u00e4ist\u00e4hepikkusena. Seega tuleb damma<\/em> (l\u00fchike u) h\u00e4\u00e4ldada sama pikalt kui kasra<\/em> (l\u00fchike i) v\u00f5i fatha<\/em> (l\u00fchike a), v\u00e4lja arvatud juhul kui neile l\u00fchikestele vokaalidele j\u00e4rgneb m\u00f5ni medd<\/em> t\u00e4ht (ehk pikk vokaal), nagu n\u00e4iteks:<\/p>\n\n\n\n

\u0643\u064e\u0645\u064e\u0627<\/p>\n\n\n\n

\u0671\u0644\u064e\u0651\u0630\u0650\u064a\u0646\u064e<\/p>\n\n\n\n

\u0645\u064e\u0651\u0639\u0652\u062f\u064f\u0648\u062f\u064e\u0670\u062a\u064d<\/p>\n\n\n\n

Medd<\/em> t\u00e4hti tuleb h\u00e4\u00e4ldada kahe vokaalipikkustena, v\u00e4lja arvatud juhul, kui neile j\u00e4rgneb kas hamza <\/em>v\u00f5i sukuun<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

\u0643\u064e\u062a\u064e\u0628\u064e<\/p>\n\n\n\n

Selles s\u00f5nas on k\u00f5ik vokaalid \u00fchepikkused; teisis\u00f5nu on selles s\u00f5nas kokku kolm vokaalupikkust. S\u00f5nas ei ole \u00fchtki medd<\/em> t\u00e4hte, seega ka mitte \u00fchtki pikendatud vokaalut.<\/p>\n\n\n\n

\u0643\u064f\u062a\u0650\u0628\u064e<\/p>\n\n\n\n

Ka selles s\u00f5nas on k\u00f5ik vokaalud t\u00e4pselt \u00fchepikkused ehk kokku on kolm vokaalupikkust. Siingi ei ole \u00fchtki medd<\/em> t\u00e4hte, seega ka mitte \u00fchtki pikendatud vokaalut.<\/p>\n\n\n\n

Nagu varem mainitud sai, on k\u00f5igil vokaalidel sama pikkus. See ei kehti aga nende t\u00e4htede kohta, millel vokaalid puuduvad \u2013 neid nimetatakse saakin<\/em> t\u00e4htedeks (ehk tummadeks t\u00e4htedeks). Saakin<\/em> t\u00e4htede pikkus s\u00f5ltub nende omadustest. Erinevus ei ole k\u00fcll ajaliselt v\u00e4ga suur. Hetkel me medd<\/em> t\u00e4htedest (ehk pool-konsonantidest\/pool-vokaalidest) ei r\u00e4\u00e4gi, kuid tuleme hiljem nende juurde tagasi. Saakin<\/em> t\u00e4hed jagatakse kolme gruppi, vastavalt nende h\u00e4\u00e4lduse pikkusele. Need kolm gruppi on:<\/p>\n\n\n\n

1. \u0627\u0644\u0634\u062f\u0651\u0629 (a\u0161-\u0161adda<\/em>) ehk tugev grupp,<\/p>\n\n\n\n

2. \u0627\u0644\u062a\u0648\u0633\u0651\u0637 (at-tawassat<\/em>) ehk keskmine grupp,<\/p>\n\n\n\n

3. \u0627\u0644\u0631\u062e\u0627\u0648\u0629 (ar-rakh<\/u>aawa<\/em>) ehk pehme grupp.<\/p>\n\n\n\n

1. \u0627\u0644\u0634\u062f\u0651\u0629 (a\u0161-\u0161adda<\/em>): Tugeva grupi t\u00e4hed h\u00e4\u00e4lduvad k\u00f5ige l\u00fchemalt, sest need justkui vangistavad v\u00e4ljah\u00e4\u00e4ldades h\u00e4\u00e4le. Kui neil t\u00e4htedel vokaali peal pole (st neil on sukuun<\/em>), on nende h\u00e4\u00e4ldusaeg l\u00fchike. Siia gruppi kuuluvad: \u0623 \u062c \u062f \u0642 \u0637 \u0628 \u0643 \u062a ja neist v\u00f5ib kokku moodustada lause: \u0623\u064f\u062c\u0650\u062f\u0652 \u0642\u064e\u062f\u064d \u0628\u064e\u0643\u064e\u062a\u0652.<\/p>\n\n\n\n

2. \u0627\u0644\u062a\u0648\u0633\u0651\u0637 (at-tawassat<\/em>): Keskmise grupi t\u00e4hed h\u00e4\u00e4lduvad keskmise pikkusega, kuna nad ei vangista h\u00e4\u00e4lt v\u00e4ljah\u00e4\u00e4ldades t\u00e4ielikult. Siia gruppi kuuluvad: \u0644 \u0646 \u0639 \u0645 \u0631 ja need v\u00f5ib kombineerida j\u00e4rgmiseks lauseks:  \u0644\u0650\u0646\u0652 \u0639\u064f\u0645\u064e\u0631.<\/p>\n\n\n\n

3. \u0627\u0644\u0631\u062e\u0627\u0648\u0629 (ar-rakhaawa<\/em>): Pehmesse gruppi kuuluvad k\u00f5ik \u00fclej\u00e4\u00e4nud araabia keele konsonandid. Neid t\u00e4hti saab ka ilma vokaalita pikalt v\u00e4lja h\u00e4\u00e4ldada ja seega h\u00e4\u00e4ldataksegi neid k\u00f5ige pikemalt.<\/p>\n\n\n\n

KOKKUV\u00d5TE:<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kokkuv\u00f5tteks v\u00f5ib \u00f6elda, et k\u00f5ik l\u00fchikesed vokaalid h\u00e4\u00e4ldatakse t\u00e4pselt \u00fche pikkusega, v\u00e4lja arvatud juhul, kui neile j\u00e4rgneb medd<\/em> t\u00e4ht (ehk pool-konsonant\/pool-vokaal). Kui t\u00e4htedel (v\u00e4lja arvatud medd<\/em> t\u00e4hed) on peal sukuun<\/em> (st vokaal puudub), on nende pikkused erinevad, olenevalt sellest, millisesse kolmest grupist nad kuuluvad. K\u00f5ige l\u00fchemad on tugeva grupi t\u00e4hed, pikkuselt j\u00e4rgmised on keskmise grupi t\u00e4hed ja k\u00f5ige pikemad on pehme grupi t\u00e4hed. K\u00f5ik keskmise grupi t\u00e4hed on \u00fcksteisega v\u00f5rreldes t\u00e4pselt \u00fche pikkuse h\u00e4\u00e4ldusajaga, nagu ka pehme grupi t\u00e4hed omavahel v\u00f5rreldes. Ka tugeva grupi t\u00e4hed on omavahel v\u00f5rreldes sama h\u00e4\u00e4lduspikkusega, kuid kahe t\u00e4he \u2013 \u0643 \u062a – h\u00e4\u00e4ldamisega kaasneb suust \u00f5huvool.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Mitte-araablaste levinuim viga Koraani retsiteerimisel on t\u00e4hed ise, st t\u00e4htede valest kohast h\u00e4\u00e4ldamine ja vale pikkus \u2013 nii pikemalt kui ka l\u00fchemalt h\u00e4\u00e4ldamine kui vaja. Iga l\u00fchivokaal konsonandi kohal tuleb v\u00e4lja h\u00e4\u00e4ldada \u00fche t\u00e4ist\u00e4hepikkusena. Seega tuleb damma (l\u00fchike u) h\u00e4\u00e4ldada sama pikalt kui kasra (l\u00fchike i) v\u00f5i fatha (l\u00fchike a), v\u00e4lja arvatud juhul kui neile l\u00fchikestele vokaalidele j\u00e4rgneb m\u00f5ni medd t\u00e4ht (ehk pikk […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[53],"tags":[],"class_list":["post-1441","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-koraani-retsiteerimine"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1441","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1441"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1441\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1442,"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1441\/revisions\/1442"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1441"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1441"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1441"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}