Loomi on enne veristamist v\u00f5imalik uimastada mitmel eri viisil:<\/p>\n\n\n\n
1) elektriline uimastamine ehk elektrinarkoos \u2013 loomale antakse elektril\u00f6\u00f6k vastava riistaga (elektrip\u00fcstoliga) v\u00f5i pannakse ta elektrifitseeritud vette;<\/p>\n\n\n\n
2) mehaaniline uimastamine \u2013 loomale kas l\u00fc\u00fcakse v\u00f5i tulistatakse p\u00e4he;<\/p>\n\n\n\n
3) gaasiga uimastamine \u2013 loomal lastakse sisse hingata s\u00fcsihappegaasi vmt.[1]<\/p>\n\n\n\n
Loomakaitseorganisatsioonid r\u00e4\u00e4givad k\u00fcll palju sellest, kuidas otsene veristamine loomi piinab, kuid nad vaikivad t\u00e4ielikult sellest, kas ja kuidas uimastamine loomadele piinu v\u00f5ib tekitada. Sotsioloog No\u00e9lie Vialles m\u00e4rgib, et professionaalsel tasandil ei ole elektrinarkoos sugugi \u00fcksmeelset heakskiitu saavutanud: \u201eLisaks kuuleme iga p\u00e4ev sel teemal m\u00f5tteavaldusi loomade tapmisega seotud professionaalidelt, kes peidavad end peamiselt seaduslike n\u00f5udmiste taha. Seej\u00e4rel aga lasevad nad oma kimbatusel v\u00e4lja paista: uimastades v\u00f5ib loomi piinata, otse veristades v\u00f5ib kaastundlik olla. Peamiselt aga v\u00f5tab \u00fcks (ettevaatlikult v\u00f5i siiralt?) jutu kokku, et kui \u201esee on h\u00e4sti tehtud\u201c, sureb loom otsese veristamise teel v\u00e4ga kiiresti, kuid selleks on vaja v\u00e4ga professionaalset lihunikku; uimastamine aga praeguses olukorras vajab v\u00e4hemat kogemust, kuid samas kui seda on tehtud edutult, on see suure t\u00f5en\u00e4osusega palju valusam kui otsene veristamine.\u201c[2]<\/p>\n\n\n\n
Ta toob v\u00e4lja ka ilmselge erinevuse loomakaitsjate erinevast l\u00e4henemisest k\u00fcsimusele: alates 1980. aastast on Loomakaitsjate Saint Peterburgi \u00fchingu initsiatiivil l\u00e4bi viidud erinevaid teaduslikke uuringuid, mis n\u00e4itavad, et otsene veristamine on inimlikum viis loomade tapmiseks kui nende eelneva uimastamisega tapmine. Venemaa ja USA loomakaitse\u00fchingud toetavad otsest veristamist, samal ajal kui enamikus Euroopa riikides ollakse vastupidisel seisukohal \u2013 et loomade tapmisele eelnevalt uimastamine tagab neile valutu elust lahkumise \u2013 kuid seda ei maini keegi, et uimastamine ise v\u00f5ib palju valulikum olla.[3]<\/p>\n\n\n\n
Samas on ka Euroopas l\u00e4bi viidud palju teaduslikke uuringuid, mille k\u00e4igus on j\u00f5udud j\u00e4reldusele, et otsene veristamine on loomade suhtes inimlikum ja tekitab neile v\u00e4hem valu ja kannatusi kui uimastamisega tapmine. N\u00e4iteks v\u00f5ib tuua prantsuse veterinaarkirurgi dr Pouillaude-Bardoni v\u00e4itekirja kokkuv\u00f5tte, kus seisab: \u201eJuutide veristamismeetod, kui seda teiste meetoditega v\u00f5rrelda (\u2026) on palju leebem ja kiirem, tingimusel et looma kinnihoidmisel ei traumeerita.\u201c[4]<\/p>\n\n\n\n
Siinkohal v\u00f5iks veel nimetada n\u00e4iteks Grandini ja Regensteini5<\/a>, Schulze\u2019i ja Hazemi6<\/a> ning Luci7<\/a> uurimusi.<\/p>\n\n\n\n Tutvustaksimegi siinkohal veidi t\u00e4psemalt professor Schulze\u2019i ja dr Hazemi uurimust, kus v\u00f5rreldi omavahel \u00fchelt poolt otseselt veristatud 17 lambalt ja 10 vasikalt ning teiselt poolt uimastatult tapetud 6 lambalt ja 5 vasikalt kogutud andmeid.[8]<\/p>\n\n\n\n Hannoveri \u00fclikooli teadlaste meeskond uuris erinevate tapmisviiside m\u00f5ju l\u00e4bi elektroentsefalogrammi (EEG) ja elektrokardiogrammi (ECG) n\u00e4itajate. K\u00f5igi katsealuste loomade erinevatesse pealuu piirkondadesse siirdati kirurgiliselt elektroodid, mille abil koguti andmeid mitme n\u00e4dala jooksul. Osad neist loomadest tapeti seej\u00e4rel halal meetodil, \u00fclej\u00e4\u00e4nusid uimastati enne veristamist. Elektroentsefalogrammi ja elektrokardiogrammi abil oli v\u00f5imalik aju ja s\u00fcdame t\u00f6\u00f6d p\u00f5hjalikult j\u00e4lgida.[9]<\/p>\n\n\n\n Halal meetodil tapmisel ei n\u00e4itanud elektroentsefalogramm esimese kolme sekundi jooksul peale sissel\u00f5iget mingit muutust, mis n\u00e4itab, et loom ei tundnud l\u00f5ikest tulenevat valu. See pole ka \u00fcllatav, kuna tihti l\u00f5ikame me endale mingi terava riistaga s\u00f5rme ja tunneme valu alles m\u00f5ni aeg hiljem. J\u00e4rgnevat kolme sekundit v\u00f5ib iseloomustada kui s\u00fcgava une taolist teadvusetust, mis tuleneb suurest verekaotusest. Elektroentsefalogramm n\u00e4itab nullseisu, mis t\u00e4hendab, et loom ei tunnee valu, kuigi samal ajal s\u00fcda pumpab ja keha l\u00e4bivad krambid ja kokkut\u00f5mbed \u2013 seljaajust tingitud reaktsioon. See faas ongi k\u00f5ige ebameeldivam pealtvaatajale, kes on valearusaamas, et loom piinleb, samal ajal kui selle aju tegelikult enam mingeid sensoorseid s\u00f5numeid ei salvesta.[10]<\/p>\n\n\n\n Uimastamismeetodit kasutades tundub, et loomad on peale uimastamist teadvuseta ja see meetud tundub pealtvaatajale seega palju rahulikum ja leebem. Samas aga n\u00e4itab eletroentsefalogramm suurt valutunnet otsekohe peale uimastamist. Kui esimesel juhul ei tundnud loom kiire verekaotuse ja hapnikupuuduse t\u00f5ttu enam valu, siis teisel juhul peatatakse looma s\u00fcda, samas kui ta tunneb veel valu. V\u00e4liselt ei ole n\u00e4ha aga mingeid krampe, mis aga kahjuks t\u00e4hendab, et ka veri on kehasse kinni j\u00e4\u00e4nud. Sellega aidatakse pigem kaasa modernse masstapmise kiirendamisele ja t\u00f5hustamisele, mille puhul paraliseeritud loomad seisavad lihtsamalt konveierilindil, kui looma heaolule v\u00f5i s\u00f6\u00f6dava liha kvaliteedile.[11]<\/p>\n\n\n\n Ka dr Pouillaude uuris oma t\u00f6\u00f6s otsese veristamise k\u00e4igus lindistatud elektroentsefalogrammi tulemusi ja m\u00e4rkis sama, mis Schulze ja Hazemgi: sissel\u00f5ike ajal ei n\u00e4ita elektroentsefalogramm mingit muutust; loom kaotab teadvuse 5 sekundi jooksul; ajusurm saabub lamba jaoks hiljemalt 32 sekundi p\u00e4rast, 4 vasika jaoks v\u00e4hem kui 25 sekundi ja \u00fche vasika jaoks 45 sekundi p\u00e4rast. Dr Pouillaude\u2019i arvates on kiire teadvuskaotus otseselt seotud sellega, et veri ei j\u00f5ua enam ajusse: \u201e2,5-5 sekundit peale sissel\u00f5iget n\u00e4itavad andmed, et loom juskui magaks, seej\u00e4rel kaotab ta teadvuse: lainesagedus langeb m\u00e4rgatavalt, samal ajal kui nende sagedus t\u00f5useb. Seega kaotab loom v\u00e4ga kiirelt peale sissel\u00f5iget teadvuse, millest on tingitud ka muutused elektroentsefalogrammil. Kiire teadvusekaotus on tingitud \u00fclikiirest verevarustuse peatamisest ajusse, mis omakorda toob kaasa kiire hapnikupuuduse ajus ja aju l\u00fclitab end lihtsalt v\u00e4lja.\u201c[12]<\/p>\n\n\n\n Dr Pouillaude r\u00f5hutab oma t\u00f6\u00f6s ka ilmselget erinevust iga tapmismeetodi vahel: otsese veristamise puhul j\u00e4\u00e4b looma gl\u00fckeemia tase normaalseks, samal ajal kui teistel juhtudel gl\u00fckeemia tase m\u00e4rgavalt t\u00f5useb, mis t\u00e4hendab, et loom on stressis.[13]<\/p>\n\n\n\n Mis puutub valusse, siis olulisteks faktoriteks siin on kasutatud riista kvaliteet ja l\u00f5ikamiskiirus: \u201eKui riist on h\u00e4sti teritatud ja l\u00f5ige kiire, ei teki loomal l\u00f5ikamise suhtes kaitseliigutust ja kohene reaktsioon puudub (\u2026). Samas aga olid tahtlikud kaitseliigutused uimastatud looma puhul l\u00f5ikamise ajal t\u00e4iesti vaadeldavad.\u201c[14]<\/p>\n\n\n\n Kogutud teaduslike faktide valguses j\u00f5uab dr Pouillaude j\u00e4rgmise j\u00e4relduseni: \u201eReligioosne veristamine on seega stressivabam tapmisviis. K\u00f5igi teaduslike katsete j\u00e4reldused viitavad \u00fcheselt kindlale faktile: korralikult l\u00e4bi viidud religioosne veristamine on k\u00f5ige inimlikum looma tapmisviis, kuna loom, kes inimeste tarbimise eesm\u00e4rgil tapetakse, saab sellest v\u00e4iksema trauma.\u201c[15]<\/p>\n\n\n\n Samale j\u00e4reldusele j\u00f5udis ka dr Michel Luc oma v\u00e4itekirjas \u201eJuutide rituaalne loomade tapmine ja loomakaitse\u201c.[16]<\/p>\n\n\n\n Euroopa seadusandlikud organid peaksid neid uurimusi arvesse v\u00f5ttes t\u00f5stma otsese veristamise \u201eerandi\u201c ja usuvabaduse t\u00f5ttu tolereeritava staatusest k\u00f5ige inimlikuma looma tapmise meetodi staatusesse[17] v\u00f5i v\u00e4hemalt andma rituaalsele loomade tapmisele uimastusega tapmise k\u00f5rval v\u00f5rdsed \u00f5igused.[18]<\/p>\n\n\n\n [1] Rezgui 2010:6. [6] Schuzle 1978:62-66. Loomi on enne veristamist v\u00f5imalik uimastada mitmel eri viisil: 1) elektriline uimastamine ehk elektrinarkoos \u2013 loomale antakse elektril\u00f6\u00f6k vastava riistaga (elektrip\u00fcstoliga) v\u00f5i pannakse ta elektrifitseeritud vette; 2) mehaaniline uimastamine \u2013 loomale kas l\u00fc\u00fcakse v\u00f5i tulistatakse p\u00e4he; 3) gaasiga uimastamine \u2013 loomal lastakse sisse hingata s\u00fcsihappegaasi vmt.[1] Loomakaitseorganisatsioonid r\u00e4\u00e4givad k\u00fcll palju sellest, kuidas otsene veristamine loomi […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[90],"tags":[],"class_list":["post-1815","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-halal-viisil-looma-tapmisest"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1815","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1815"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1815\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1816,"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1815\/revisions\/1816"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1815"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1815"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1815"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
[2] Vialles 1999:207-216.
[3] Vialles 1999 :207-216.
[4] Pouillaude 1992:82.
[5] Grandin, T. & Regenstein. 1994. Religious slaughter and animal welfare: a discussion for meat scientists. Meat Focus International, CAB International, lk 115-123.<\/p>\n\n\n\n
[7] Luc 1983.
[8] Rezgui 2010:19.
[9] The Halal Slaughter Controversity 2012.
[10] The Halal Slaughter Controversity 2012.
[11] The Halal Slaughter Controversity 2012.
[12] Pouillaude 1992.
[13] Pouillaude 1992.
[14] Pouillaude 1992.
[15] Pouillaude 1992.
[16] Luc 1983.
[17] Rezgui 2010:20.
[18] Rezgui 2010:23.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"