{"id":1817,"date":"2022-11-14T09:55:52","date_gmt":"2022-11-14T09:55:52","guid":{"rendered":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/?p=1817"},"modified":"2022-11-14T09:55:52","modified_gmt":"2022-11-14T09:55:52","slug":"uimastamise-vastu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/?p=1817","title":{"rendered":"Uimastamise vastu"},"content":{"rendered":"\n<p>Euroopas peetakse reeglina loomade tapmisele eelnevat uimastamist k\u00f5ige valutumaks tapmismeetodiks. Kuid kas oleme siiski kindlad, et uimastamine on loomade suhtes k\u00f5ige inimlikum k\u00e4itumine v\u00f5i laseme end lihtsalt m\u00f5jutada pigem sellest, mida me n\u00e4eme, kui sellest, mis loomaga tegelikult toimub?<\/p>\n\n\n\n<p>Kas ei kasutata elektrit mitte v\u00e4ga laialdaselt \u00fcle maailma inimeste piinamiseks (n\u00e4iteks vanglates ja s\u00f5jakolletes)? Kuidas v\u00f5ime me siis nii kindlalt v\u00e4ita, et loom, kellele antakse elektril\u00f6\u00f6k, mingit valu ei tunne? Suurbritannia Farmiloomade Heaolu n\u00f5ukogu[1] on oma 2003. aasta juuni raportis selgelt kirjutanud: \u201eV\u00e4ga raske on tapmise protsessil loomade valu ja stressi teaduslikul viisil objektiivselt m\u00f5\u00f5ta.\u201c[2] Miks siis kirjeldatakse religioosset v\u00f5i otsest veristamist kui julma ja valurikast meetodit, kui FAWC-l endal ei ole mingeid objektiivseid teaduslikke t\u00f5endeid oma oletuste kinnitamiseks? Paljudest uurimustest (Schulze, Horder, Hill, Sir Evans, Burrow, Levinger, Bell, Openshaw, Hayhurst jne) selgub, et religioosse veristamise k\u00e4igus tunneb loom v\u00e4ga v\u00e4he v\u00f5i \u00fcldsegi mitte valu.[3]<\/p>\n\n\n\n<p>Sotsioloog No\u00e9lie Vialles v\u00e4ideab, et inimesed eelistavad uimastamist, kuna selle puhul loom ei saa end liigutada ja seega tundub pealtvaatajatele, et ta piinleb v\u00e4hem: \u201eReeglina v\u00f5tavad need, kes asjast teadlikud peaksid olema, oma anal\u00fc\u00fcsi kokku sellega, et veristamiseelse uimastamise t\u00f5husus ei ole kindel, aga kuna otsese veristamise pilt tundub inimsilma jaoks v\u00e4givaldsem, tuleks loomi enne tapmist uimastada, olgu uimastamise tagaj\u00e4rg loomale milline tahes. Uimastamine k\u00f5rvaldab kindlasti \u00fche asja ja see on inimeste ebameeldivustunne. \u201eKui piin on olemas, siis vaid uimastamise hetkel ja see on nii kiire ja brutaalne, et loomal pole aega seda tunda.\u201c Siiski tuleks seda teooriat kontrollida \u2013 teadlased ei ole sugugi nii kindlad. Kindlasti k\u00f5rvaldab uimastamine igasuguseid silmaga n\u00e4htavad piinlemistunnused v\u00f5i \u00f5igemini \u00f6eldes \u2013 uimastamise tulemusena ei ole loom enam v\u00f5imeline end liigutama, et oma piina kuidagi v\u00e4ljendada.\u201c[4]<\/p>\n\n\n\n<p>No\u00e9lie Vialles p\u00fcstitab seega \u00fche v\u00e4ga olulise k\u00fcsimuse: Kas uimastamine k\u00f5rvaldab piina enda v\u00f5i vaid v\u00f5ime seda v\u00e4ljendada?[5] Ta esitab k\u00fcsimuse klassikaliste valu m\u00f5\u00f5tmise meetodite hindamiseks, nagu n\u00e4iteks laugude, sarvkesta ja jalgade refleksid. Need refleksid ei kao uimastamise puhul mitte valu puudumise vaid uimastamisest tingitud f\u00fc\u00fcsilise halvatuse t\u00f5ttu, samal ajal kui aju funktsioonid j\u00e4\u00e4vad samaks. Otsese veristamise puhul on tulemus vastupidine: loom ei tunne valu, sest ta on ajusurnud (mida t\u00f5estab konstantne elektroentsefalogramm), kuid samas v\u00f5ivad ta keha refleksid veel 1-3 minutit toimida.[6]<\/p>\n\n\n\n<p>N\u00e4itena v\u00f5ib siinkohal tsiteerida ka professor Schulze\u2019i ja dr Hazemi t\u00f6\u00f6d[7], mille kohaselt otsese veristamise l\u00e4bi tapetud vasikate puhul n\u00e4itas elektroentsefalogramm ajusurma hilisemalt 23 sekundi p\u00e4rast, samal ajal kui uimastatud vasikate elektroentsefalogramm j\u00f5udis ajusurma n\u00e4iduni peale 28 sekundi m\u00f6\u00f6dumist. Seega, hoolimata uimastamise eksitavast v\u00e4lisest efektiivsusest (loom kukub kohe kokku ega liiguta enam \u00fcldse), saabub ajusurm sellele loomale hoopis hiljem kui religioosse veristamise puhul.<\/p>\n\n\n\n<p>Oma v\u00e4itekirjas kinnitab veterinaarkirurg dr Luc[8], et valu puudumine uimastamise puhul ei ole kunagi t\u00f5estatud ja v\u00f5ib v\u00e4ita, et liikumine elektroentsefalogrammil uimastamise ajal on m\u00e4rk looma piinlemisest. Samuti lisab dr Luc, et motoorse k\u00e4itumise puudumine loomal ei t\u00e4henda veel, et piin samuti puuduks: \u201e\u2026 rohud, elekter ja hirm v\u00f5ivad looma lihased paraliseerida, nii et ta ei saa enam ei liigutada ega h\u00e4\u00e4lt teha, samas kui n\u00e4rvis\u00fcsteemi tundlikud osad on sellest puutumata.\u201c<\/p>\n\n\n\n<p>Suurbritannia Moslemite n\u00f5ukogu on v\u00e4lja toonud j\u00e4rgmised uimastamisega seotud probleemid:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Raske on kindlaks teha, kas uimastamine on m\u00f5jus ja see v\u00f5ib loomale p\u00f5hjustada t\u00f5sist valu ja stressi.<\/li>\n\n\n\n<li>Ebapiisavalt uimastatud looma ei ole v\u00f5imalik (paral\u00fc\u00fcsi t\u00f5ttu) teiste hulgast tuvastada ja seega peab ta oma korda ootama ja l\u00e4bi tegema veristamise, mille puhul on arvestatud, et loom ei ole teadvusel.<\/li>\n\n\n\n<li>Kuna tihti ei peeta (elektri\u0161oki puhul) kinni uimastmise ja veristamise vaheks m\u00e4\u00e4ratud ajast, taastub tihti loomade teadvus enne veristamist. Seel\u00e4bi kannatavad miljonid loomad (statistiliselt umbes 1\/5: 10% veistest, 26,7% lammastest, 11% sigadest \u2013 kokku 19%), kes tulevad liiga vara teadvusele ja peavad l\u00e4bima mehhaanilise veristamisprotseduuri, mis p\u00f5hjustab neile t\u00f5sist stressi ja valu.[9]<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>Samuti valmistavad Briti moslemitele suurt peavalu ka arvud, mis elektronarkoosiga seoses on avaldatud: kolmandik kanu surevad selle k\u00e4tte, kolmandik on veristamise ajal teadvuseta ja kolmandik teadvusel.[10]<\/p>\n\n\n\n<p>Lisaks sellele, et religioosne veristamine on loomale parem kui uimastamine v\u00f5i v\u00e4hemasti uimastamismeetodiga v\u00f5rdne, on otsese veristamise teel saadud loomaliha ka inimesele kasulikum. Dr Poillaude kirjutab oma t\u00f6\u00f6s: \u201eReligioosse veristamise l\u00e4binud loomad annavad parema h\u00fcgieenikvaliteediga liha. Tavalise liha ja religioosse liha vahe seisneb peamiselt pH 5,4 avaldumiskiiruses, surnukangestuses ja vedelikusisalduses (religioosse liha puhul v\u00e4hem).\u201c[11] Veri on tuntud kui hea bakterite, pisikute ja toksiinide edastaja. Seet\u00f5ttu tuleks seda lihast nii palju illimineerida kui v\u00f5imalik. Liha, millest k\u00f5ik (v\u00f5i pea k\u00f5ik) veri on v\u00e4lja lastud, seisab ka kauem v\u00e4rske.[12]<\/p>\n\n\n\n<p>[1] Farm Animal Welfare Council (FAWC)<\/p>\n\n\n\n<p>[2] Nr 194, lk 34.<br>[3] Why Stunning Animals Prior to Slaughter Cannot Be Accepted by Muslims?<\/p>\n\n\n\n<p>[4] Vialles 1999:207-216.<br>[5] Vialles 1999:207-216.<br>[6] Pouillaude 1992.<br>[7] Schuzle 1978:62-66.<br>[8] Luc 1983.<br>[9] Muslim Council of Britain Response to DEFRA Consultation process on FAWC report on the welfare of farmed animals at slaughter or killing 2004.<\/p>\n\n\n\n<p>[10] Report on the Welfare of Poultry at the Time of Slaughter 1982.<\/p>\n\n\n\n<p>[11] Pouillaude 1992.<\/p>\n\n\n\n<p>[12] Q7.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Euroopas peetakse reeglina loomade tapmisele eelnevat uimastamist k\u00f5ige valutumaks tapmismeetodiks. Kuid kas oleme siiski kindlad, et uimastamine on loomade suhtes k\u00f5ige inimlikum k\u00e4itumine v\u00f5i laseme end lihtsalt m\u00f5jutada pigem sellest, mida me n\u00e4eme, kui sellest, mis loomaga tegelikult toimub? Kas ei kasutata elektrit mitte v\u00e4ga laialdaselt \u00fcle maailma inimeste piinamiseks (n\u00e4iteks vanglates ja s\u00f5jakolletes)? Kuidas [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[90],"tags":[],"class_list":["post-1817","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-halal-viisil-looma-tapmisest"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1817","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1817"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1817\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1818,"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1817\/revisions\/1818"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1817"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1817"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1817"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}