{"id":1912,"date":"2022-11-18T18:42:14","date_gmt":"2022-11-18T18:42:14","guid":{"rendered":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/?p=1912"},"modified":"2022-11-18T18:42:14","modified_gmt":"2022-11-18T18:42:14","slug":"keeleline-mitmekesisus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/?p=1912","title":{"rendered":"Keeleline mitmekesisus"},"content":{"rendered":"\n

Allikas: <\/strong>Euroopa Komisjon \u2013 Keeleline mitmekesisus – <\/strong>http:\/\/ec.europa.eu\/education\/languages\/language-learning\/doc151_et.htm<\/a><\/p>\n\n\n\n

Mitmekeelsed perekonnad on pered, kus r\u00e4\u00e4gitakse kahte v\u00f5i enamat keelt ja kus lapsi kasvatatakse mitmekultuurilises keskkonnas.<\/p>\n\n\n\n

Sellises keskkonnas puutuvad lapsed juba varases eas kokku eri keeltega ning see m\u00f5jub keele\u00f5ppimisele v\u00e4gagi soodsalt. Esineb ka kriitilisemaid arvamusi, mille kohaselt v\u00f5ivad lapsed hakata eri keeli segi ajama v\u00f5i \u00fchte neist t\u00f5rjuma.<\/p>\n\n\n\n

J\u00e4rgnevalt on esitatud m\u00f5ned poolt- ja vastuargumendid, mis kajastavad hiljutisi uurimistulemusi selle kohta, kuidas mitmekultuuriline keskkond lapsi m\u00f5jutab.<\/p>\n\n\n\n

Praktiline m\u00f5ju<\/strong><\/p>\n\n\n\n

J\u00e4ttes k\u00f5rvale teise v\u00f5i kolmanda keele oskusega kaasnevad suhtluseelised, v\u00f5ib varases eas kogetud mitmekeelsus hiljutiste uuringute kohaselt olla kasulik j\u00e4rgmiselt:<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n

    \n
  1. aitab lastel kiiremini lugema ja kirjutama \u00f5ppida, sest teise keele oskus lubab kirjutatud teksti kiiremini m\u00f5ista;<\/li>\n\n\n\n
  2. aitab \u00fcletada eesseisvaid ealisi kognitiivseid muutusi – v\u00f5rreldes ainult \u00fchte keelt k\u00f5nelevate eakaaslastega on kahte keelt valdavatel lastel kognitiivseid k\u00f5rvalekaldeid v\u00e4hem;<\/li>\n\n\n\n
  3. mitme keele omandamine l\u00e4heb lastel sama kiiresti kui \u00fche keele \u00f5ppimine; lisaks sellele suudavad nad r\u00e4\u00e4kida ilma aktsendita.<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n

    Negatiivsed eelarvamused<\/strong><\/p>\n\n\n\n

    Mitmekeelsuse suhtes on levinud ka hulgaliselt vastuargumente, kuid viimaste aastate p\u00f5hjalikud ja asjakohased uuringud on need suures osas \u00fcmber l\u00fckanud.<\/p>\n\n\n\n

    \u201cLaps peaks k\u00f5igepealt \u00fche keele korralikult selgeks saama ja alles siis v\u00f5iks uue \u00f5petamisega algust teha.\u201d<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n

    Lapsed, kes \u00f5pivad toetavas perekeskkonnas \u00fcheaegselt kahte keelt, saavad tavaliselt need m\u00f5lemad selgeks. Kui keskkond on pingeline, v\u00f5ivad keele \u00f5ppimisel t\u00f5esti tekkida probleemid, kuid samasugused probleemid v\u00f5ivad pingelises keskkonnas tekkida ka \u00fche keele omandamisel.<\/p>\n\n\n\n

    \u201cLaps, kes \u00f5pib korraga kahte keelt, ei saa neist kumbagi p\u00e4ris selgeks.\u201d<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n

    Sellise eelarvamuse p\u00f5hjuseks on asjaolu, et m\u00f5ned mitmekeelses keskkonnas \u00fcles kasvanud lapsed ei suuda end samastada kummagi omandatud keele ega kultuuriga. Mitmekultuurilisest keskkonnast p\u00e4rit t\u00e4iskasvanud tavaliselt probleemide \u00fcle ei kurda ning lapsed, kes tunnevad end aktsepteerituna m\u00f5lema kultuuri poolt, samastavad end m\u00f5lemaga.<\/p>\n\n\n\n

    \u201cKakskeelsed peavad oma n\u00f5rgemat keelt tugevamasse \u00fcmber t\u00f5lkima.\u201d<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n

    Valdav enamik kakskeelsetest inimestest suudab m\u00f5elda m\u00f5lemas keeles. Vastupidiselt paljude vaid \u00fchte keelt k\u00f5nelevate inimeste arvamusele ei m\u00f5tle nad sugugi \u00fches keeles ega t\u00f5lgi oma m\u00f5tteid siis teise keelde.<\/p>\n\n\n\n

    \u201cKakskeelsed on kahestunud isiksusega inimesed.\u201d<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n

    M\u00f5ned kakskeelsed inimesed on v\u00e4itnud, et nende isiksused on eri keelte puhul erinevad. See v\u00f5ib aga olla tingitud asjaolust, et nende k\u00e4itumine on r\u00e4\u00e4gitava keelega seotud kultuurinormide puhul erinev. Kasutatav keel dikteerib sellega seotud kultuurilised ootused.<\/p>\n\n\n\n

    MITMEKEELSETE LASTE EMADE ARVAMUSI:<\/strong><\/p>\n\n\n\n

    Kuidas teie lapsed on mitme keelega hakkama saanud? V\u00f5i saavad? Millal hakkasid kirjutama ja lugema? Minu lapsed r\u00e4\u00e4givad kolme keelt. Ja viieaastane veerib ikka hirmsasti \u00fcksk\u00f5ik mis keelt ta loeb. Kui ma siin loen, et m\u00f5ni loeb juba selles vanuses romaane, siis huvitaks, kas see on pigem reegel v\u00f5i erand, et lapsed juba nii vara kenasti lugeda oskavad. Ja igasugused muud kommentarid on ikka ka teretulnud.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

    – See, et viiesed raamatuid loevad, on pigem v\u00e4hemuses. Mul lapsed hakkasid alles 3+ a korralikult r\u00e4\u00e4kima (kakskeelsed).<\/p>\n\n\n\n

    – Minu poeg kasvab neljakeelses keskkonnas, ta on hetkel 1a5k ja kasutuses on ca 20 s\u00f5na. Enamus neist on minu r\u00f5\u00f5muks eesti keelsed. Lugemisoskuse osas ei oska kaasa r\u00e4\u00e4kida.
    Plaan on laps suvel panna Eestis paariks n\u00e4dalaks lasteaeda, s\u00fcgisel kolime m\u00f5neks ajaks n.\u00f6 isa \u201ekodumaale” ja seal tahaks samamoodi lapse mingiks ajaks lasteaeda saata, et ta \u00f5piks kohalikku keelt. Loodan, et see aitab kaasa r\u00e4\u00e4kima hakkamisele.
    \u00d5nneks elavad meil Eesti vanavanemad l\u00e4hedal ja nad on ka alati n\u00f5us last hoidma ning siis on n\u00e4ha n.\u00f6 keelelist h\u00fcpet.<\/p>\n\n\n\n

    – Minu lapsed on kakskeelsed ja veerima on hakanud neljaselt, korralikult lugema viieselt. R\u00e4\u00e4kima on minu lapsed hakanud t\u00e4iesti erinevas vanuses, noorem r\u00e4\u00e4kis lausetega 1,5-aastaselt, vanem alles 2. eluaasta teisel poolel. K\u00f5ne areng ja lugema \u00f5ppimise areng on individuaalne, mitmekeelsus m\u00f5jutab seda nii palju, et keel, mida lapsed k\u00f5ige rohkem kuulevad, areneb neil k\u00f5ige paremini. Loogiline ka ju.<\/p>\n\n\n\n

    – Lapsed r\u00e4\u00e4givad eesti, saksa ja t\u00fcrgi keelt. T\u00fcdruk on 5-aastane ja poiss 2-aastane. Poiss muidugi veel nii palju ei r\u00e4\u00e4gi, aga eesti keeles \u00fctleb ikka 4-5 s\u00f5na j\u00e4rjest ja asjad saavad aetud k\u00f5igis kolmes keeles. T\u00fcdruk r\u00e4\u00e4gib k\u00f5iki kolme keelt p\u00e4ris h\u00e4sti. Eks saksa keel on veidi parem, sest elame Saksamaal. Me tegime nii, et r\u00e4\u00e4kisime lastega s\u00fcnnist saati eesti (mina) ja t\u00fcrgi (mees) keelt. Algul oskas t\u00fcdruk siis ainult kahte keelt, aga kui lasteaeda l\u00e4ks r\u00e4\u00e4kis juba 1-2 kuu p\u00e4rast ka saksa keeles k\u00f5ik vajalikud jutud \u00e4ra. N\u00fc\u00fcd teeb veidi muret see lugemine ja kirjutamine. Eks see on talle n\u00fc\u00fcd veidi raske, sest grammatika on ju erinev. Ah ja m\u00f5lemad lapsed hakkasid nii 2. s\u00fcnnip\u00e4eva paiku 3-4 s\u00f5na ritta panema.<\/p>\n\n\n\n

    – OK, meil on saksa keel n.\u00f6 neljas keel, mida kuuleb ainult lasteaias ja Saksamaal elavate sugulaste k\u00e4est, aktiivses kasutuses on eesti ja hispaania keel, meie mehega suhtleme omavahel inglise keeles. Minu saksa keel on olematu. Seega tulevikus peavad lapsed igal juhul minuga eesti keeles r\u00e4\u00e4kima.
    See mitmekeelsus on huvitav teema ja ma just m\u00f5tlen, et kuni praeguse ajani on mu lapse s\u00f5navara h\u00e4sti arenenud, mingil hetkel oleks n\u00fc\u00fcd loogiline, et tuleks stagnatsioon k\u00f5ne arengus. Huvitav on ka n\u00e4ha, kuidas m\u00f5juvad lasteaias k\u00e4imised Eestis ja T\u0161iilis.<\/p>\n\n\n\n

    – Minu lapsed ka kolmkeelsed. Vanem laps hakkas korralikult r\u00e4\u00e4kima alles 4a ja siiani (5a) grammatika lonkab. Pisem 2a r\u00e4\u00e4gib palju korralikumalt, kui vanem laps selles vanuses. N\u00fc\u00fcd teeb vanem laps keeltel selget vahet \u2013 aasta tagasi v\u00f5is olla ka \u00fches lauses 3 erinevat keelt. N\u00fc\u00fcd teab t\u00e4pselt, et issi sugulastega tuleb r\u00e4\u00e4kida \u00fches keeles ja lasteaias eesti keeles. T\u00e4hti tunneb ja l\u00fchemad s\u00f5nad loeb kokku (eesti k). Samas t\u00f5lgib vabalt inglise keelest eesti keelde ja issi keeles ka. Kuna elame Eestis, siis p\u00f5hiline on muidugi eesti keel. Lasteaias s\u00f5brustab vene poisiga ja sealt tulevad juba venekeelsed s\u00f5nad, tundub, et on annet keelte peale. Kui kooli l\u00e4heb, siis inglise keele tunnis saab tal igav olema.
    K\u00e4ib ka logopeedi juures. Aga meil see hiline r\u00e4\u00e4kimine lausa p\u00e4rilik vist, sest neid sugulasi mitmeid, kes kuni koolini puterdasid ja logopeedi juures k\u00e4isid. Onupoeg lausa algkooliski veel, kuigi puhas eestlane.<\/p>\n\n\n\n

    – Meie laps on praegu neljane ning on kasvanud lausa neljakeelses keskkonnas. Mina olen lapsega s\u00fcnnist saadik r\u00e4\u00e4kinud eesti keelt, mees saksa keelt, ise elame Taanis ning lapse esimesed eluaastad suhtlesin mehega inglise keeles.
    Enda lapse n\u00e4ite p\u00f5hjal v\u00e4idan, et mitmekeelne laps ei pruugi keeleliselt aeglasemalt areneda. Aasta ja \u00fchekuuselt oli me lapsel arusaadavaid ja kindlas t\u00e4henduses kasutatavaid eestikeelseid s\u00f5nu v\u00e4hemasti 10, nt emme, amp (lamp), tik-tak (kell), ait\u00e4h, puu, \u00f5vve (\u00f5ue), see. Esimesed saksakeelsed s\u00f5nad tulid m\u00f5nev\u00f5rra hiljem, aasta ja kolmekuuselt. Kaheselt r\u00e4\u00e4kis laps aga juba enam-v\u00e4hem v\u00f5rdsel tasemel nii eesti kui saksa keelt ning v\u00e4ljendas end kahe-kolmes\u00f5naliste lausetega.
    Taani keelt hakkas r\u00e4\u00e4kima kahe ja pooleselt, kui lasteaeda l\u00e4ks \u2013 enne seda sai minimaalselt aru, aga ei r\u00e4\u00e4kinud \u00fcldse. Paari kuuga sai taani keele sellisele tasemele, et sai k\u00f5igest eakohasest aru ja suutis end sedav\u00f5rd vabalt v\u00e4ljendada, et kasvatajate s\u00f5nul k\u00f5nepedagoogi abi ei vajanud.
    Praegu, nelja ja poolesena, on k\u00f5ik kolm keelt heal tasemel. Olen t\u00e4heldanud, et saksa ja eesti keele v\u00e4ljendusoskuses toimus kerge tagasil\u00f6\u00f6k hetkel, kui peale lasteaias alustamist taani keel n.\u00f6 mugavale tasemele j\u00f5udis. Sel perioodil juhtus, et laps hakkas vahel eesti ja saksa keeles suheldes m\u00f5nd s\u00f5na otsima ja j\u00e4i toppama. N\u00fc\u00fcd on aga olukord enam-v\u00e4hem normaliseerunud. Igatahes suudab ta end k\u00f5igis kolmes keeles ladusalt ja aktsendita v\u00e4ljendada. Ma ei oskagi sajaprotsendiliselt v\u00e4ita, kas prioriteetne on praegu eesti v\u00f5i taani keel, sest mulle tundub, et see s\u00f5ltub pisut r\u00e4\u00e4gitavast: m\u00f5nes kontekstis on ta tugevam taani keeles, teises aga eesti keeles. Aga kui ta unes r\u00e4\u00e4kima juhtub, siis seda teeb alati taani keeles \ud83d\ude42 Saksa keel j\u00e4\u00e4b praegu kolmandale kohale.
    \u00dcllatusliku boonusena on me laps meie omavahelist ingliskeelset juttu kuulates omandanud passiivse inglise keele oskuse \u2013 ta saab nimelt inglise keelest kenasti aru ning viimasel ajal on hakanud ka lihtsamaid v\u00e4ljendeid kasutama.
    Lugemisest… meie lapsel on olnud loomup\u00e4raselt suur huvi t\u00e4htede ja numbrite vastu, k\u00f5iki t\u00e4hti tundis ta juba enne kaheseks saamist. Pole teda kuidagi \u00f5petanud, k\u00fcll aga tema huviga n.\u00f6 kaasa l\u00e4inud. Kolmeselt hakkas l\u00fchikesi s\u00f5nu kokku lugema, praegu saab hakkama p\u00e4ris pikkade liits\u00f5nadega, nt p\u00e4ikesekiir, raudteejaam jms. Raamatuid samas veel lugeda ei suuda. Taani keeles pole teda lugema \u00f5petada \u00fcritanud, sest siin valitseb \u00fcldiselt seisukoht, et enne kooli ei tasu lastele lugemist \u00f5petada, sest h\u00e4\u00e4ldus ja kirjapilt ei lange alati kokku. Seega taani keeles loeb s\u00f5nu kokku v\u00e4hem.
    Igatahes mina v\u00f5tan vabalt, tundub, et lapsel on keeletunnetus hea ja ma enam keelte paabeli p\u00e4rast ei muretse:)<\/p>\n\n\n\n

    – Kusjuures uuemad uuringud olevat n\u00e4idanud, et vana arvamus, et mitmekeelsed lapsed ei oska tegelikult \u00fchtegi keelt p\u00e4ris h\u00e4sti, ei peagi paika. Kuid nagu paljude praktiline kogemus n\u00e4itab, siis ei saa ikka mitmekeelset last \u00fchekeelsega v\u00f5rrelda. Aga noh, mis n\u00fc\u00fcd aktsendisse puutub, siis mina k\u00fcll ei julge v\u00e4ita, et minu lapsed r\u00e4\u00e4givad aktsendivabalt eesti keelt. Ma isegi ei r\u00e4\u00e4gi ju enam nii nagu m\u00f5ni Eestis elav eestlane. Samuti pakuks, et s\u00f5navara on ka kesisem. Lapsed n\u00e4evad Eesti sugulasi liiga harva ja eestlastest tuttavaid mul siin ka ei ole. Aga mulle on k\u00f5ige olulisem, et lapsed saavad oma vanavanemate ja teiste sugulastega suhelda, see v\u00e4ike aktsent ei h\u00e4iri k\u00fcll kedagi:-)<\/p>\n\n\n\n

    – Tegelikult on see imetlusv\u00e4\u00e4rne millise kiirusega omandavad lapsed selle v\u00f5\u00f5ra riigi keele (mis pole sega peredel kodune keel). Meie lapsele (6a) tuli klassi Ukraina t\u00fcdruk, kes oskas vaid ukraina keelt. Nagu lapse p\u00e4\u00e4ster\u00f5ngata vette viskamine \ud83d\ude09 Alguses suheldi k\u00e4te ja paberi-pliiatsi teel temaga ja j\u00f5uludeks vuristas ta hispaania keelt nagu p\u00f5liselanik.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    Allikas: Euroopa Komisjon \u2013 Keeleline mitmekesisus – http:\/\/ec.europa.eu\/education\/languages\/language-learning\/doc151_et.htm Mitmekeelsed perekonnad on pered, kus r\u00e4\u00e4gitakse kahte v\u00f5i enamat keelt ja kus lapsi kasvatatakse mitmekultuurilises keskkonnas. Sellises keskkonnas puutuvad lapsed juba varases eas kokku eri keeltega ning see m\u00f5jub keele\u00f5ppimisele v\u00e4gagi soodsalt. Esineb ka kriitilisemaid arvamusi, mille kohaselt v\u00f5ivad lapsed hakata eri keeli segi ajama v\u00f5i \u00fchte neist t\u00f5rjuma. […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[77],"tags":[],"class_list":["post-1912","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-laste-kasvatamine"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1912","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1912"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1912\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1913,"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1912\/revisions\/1913"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1912"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1912"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1912"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}