Idee, nagu Prohvet Muhammed v\u00f5iks olla esimene t\u00f5eline \u201eroheline\u201c maailma ajaloos v\u00f5i lihtsalt keskkonnakaitsja, v\u00f5ib alguses paljude jaoks kummaline tunduda, kuna nii s\u00f5na \u201ekeskkond\u201c ise kui ka sellega seotud \u201e\u00f6koloogia\u201c, \u201ekeskkonnateadlikkus\u201c ja \u201ekeskkonnakaitse\u201c on t\u00e4nap\u00e4evased leiutised; v\u00e4ljendid, mis v\u00f5eti kasutusele seoses aina suurema murega maailma p\u00e4rast, mida me aina rohkem ja rohkem reostame.<\/p>\n\n\n\n
Ometi v\u00f5ib iga\u00fcks hadithe \u2013 neid v\u00e4ikeseid lugusid, mis Prohveti elu kohta nii \u00fcksikasjalikku infot annavad \u2013 lugedes j\u00f5uda vaid j\u00e4reldusele, et Muhammed oli vankumatu keskkonnakaitsja. V\u00f5iks isegi \u00f6elda, et ta oli keskkonnakaitsja juba enne selle \u201eameti\u201c leiutamist; loodushoiu, s\u00e4\u00e4stva arengu ja resursihalduse teerajaja, kes p\u00fc\u00fcdis pidevalt leida harmoonilist tasakaalu inimese ja looduse vahel. Me v\u00f5ime lugeda, et Prohvet suhtus s\u00fcgava austusega nii floorasse kui faunasse ja tal oli tugev side nelja elemendi \u2013 maa, vee, tule ja \u00f5huga.<\/p>\n\n\n\n
Ta toetas s\u00e4\u00e4stlikku maa ja vee kasutamist , k\u00e4skis loomi, linde ja taimi h\u00e4sti kohelda ning n\u00f5udis v\u00f5rdseid ressursikasutuse v\u00f5imalusi k\u00f5igile. Just selles suhtes on Prohveti keskkonnakaitseideed, mida ta ka oma j\u00e4rgijatele \u00f5petas, eriti h\u00e4mmastavad \u2013 teatud osasid hadithidest v\u00f5iks vabalt pidada t\u00e4nap\u00e4evasteks looduskaitsediskussioonideks.<\/p>\n\n\n\n
KOLM P\u00d5HIM\u00d5TET<\/strong><\/p>\n\n\n\n Esiteks tuleks m\u00e4rkida, et Prohveti looduskaitsefilosoofia on eelk\u00f5ige holistlik \u2013<\/p>\n\n\n\n selle terviklikkus ja koosk\u00f5la on alati olulisemad kui \u00fcksikosa v\u00f5i \u00fcksikosade summa \u2013 ja baseerub arusaamal, et kui inimene kuritarvitab \u00fcht looduselementi, kannatab selle otsese m\u00f5ju all loodus tervikuna. Kuigi seda p\u00f5him\u00f5tet kusagil \u00fche lausena kirjas pole, peegeldub see r\u00f5hutatud p\u00f5him\u00f5te paljudest Prohveti s\u00f5nadest ja tegudest lausa nii suurel m\u00e4\u00e4ral, et selle filosoofia kaudu on v\u00f5imalik teda kui inimest defineerida.<\/p>\n\n\n\n Prohveti filosoofia kolm k\u00f5ige olulisemat p\u00f5him\u00f5tet tulenevad otseselt Koraani \u00f5petusest ja nendeks on tawhiid<\/em> (\u00fchtsus), khaliifa<\/em> (j\u00e4rgnevus) ja amaana<\/em> (usaldus). <\/p>\n\n\n\n Tawhiid <\/em>\u2013 \u00f5petus Jumala ainsusest \u2013 on islami usu nurgakiviks. See k\u00e4tkeb endas fakti, et on olemas \u00fcks absoluutne Looja ja inimene peab Talle k\u00f5igi oma tegude eest vastust andma: \u201eJa Jumalale kuulub k\u00f5ik, mis on taevastes ja maa peal ja Jumal h\u00f5lmab k\u00f5iki asju.\u201c<\/strong> (4:126) Prohvet \u00f5petas, et Jumala teadmised ja v\u00f5im on k\u00f5ige ja k\u00f5igest \u00fcle ja \u00fche Tema loomingu kuritarvitamine, olgu tegemist siis elusolendi v\u00f5i loodusresursiga, on patt. Islam \u00f5petab, et k\u00f5ik Jumala loodu on Tema ees v\u00f5rdne ja nii loomadel kui ka maal, metsadel ja veel, on omad \u00f5igused, mida peab austama.<\/p>\n\n\n\n Khaliifa<\/em> \u2013 j\u00e4rgnevus \u2013 ja amaana<\/em> \u2013 usaldus \u2013 kasvavad v\u00e4lja tawhiid<\/em>i p\u00f5him\u00f5ttest. Koraan selgitab, et inimkond on Jumala loomingus priviligeeritud seisus: inimene on valitud maa khaliifa<\/em>ks ehk \u201easevalitsejaks\u201c ja on seega vastutav Jumala loomingu eest maa peal. See privileeg kuulub igale inimesele ja n\u00e4itab, et Jumal usaldab meid selles olulises \u00fclesandes. Kuid samas hoiatab Koraan usklikke korduvalt \u00fclbuse eest, sest me ei ole paremad, kui \u00fclej\u00e4\u00e4nud Jumala looming: \u201eJa Maal ei ole \u00fchtki olendit ega lindu, mis lendab oma tiibade abil, mis ei oleks osa kogukonnast nagu teie …\u201c<\/strong> (6:38), \u201eT\u00f5esti, taevaste ja Maa loomine on suurem kui inimkonna loomine, kuid enamus inimesi ei tea.\u201c<\/strong> (40 :57).<\/p>\n\n\n\n Prohvet \u00f5petas, et kogu universumit ja k\u00f5ike loodut selles \u2013 nii loomi, linde, taimei, vett kui ka maad \u2013 ei loodud inimeste omandiks. Inimesel on \u00f5igus Maa resursse kasutada, kuid ta ei saa kunagi nende t\u00f5eliseks omanikuks. Kuigi islamis on maaomand lubatud, on sellel siiski piirangud: n\u00e4iteks v\u00f5ib maaomanik maad omada vaid juhul, kui ta seda kasutab. Kui ta maad enam ei kasuta, peab ta selle \u00e4ra andma.<\/p>\n\n\n\n Prohvet tunnustas inimese vastutust Jumala ees, kuid samas r\u00f5hutas, et me peaksime olema alandlikud. Ta \u00fctles: \u201eKui saabub Viimne Kohtup\u00e4ev ja kellelgi on palmiistik k\u00e4es, peaks ta selle istutama,\u201c<\/strong> vihjates sellele, et isegi kui inimkonna jaoks on k\u00f5ik lootus kadunud, peaks loodus siiski edasi kasvama. Loodust tuleb hoida ka siis, kui inimesel sellest mingit kasu pole.<\/p>\n\n\n\n Prohvet innustas usklikke ka Maa resursse omavahel jagama. Ta \u00fctles: \u201eMoslemitel on v\u00f5rdne \u00f5igus kolmele asjale: veele, taimedele ja tulele.\u201c<\/strong> Ta \u00fctles ka, et on patt janust mitte joota: \u201eKeegi ei saa vett keelata, kui seda on palju, ilma Jumala ja inimese vastu patustamata.\u201c<\/strong> (Mishkat Al-Masabih). Prohveti suhtumine maa s\u00e4\u00e4stlikku kasutamisse, vee s\u00e4ilitamisse ja loomade heasse kohtlemisse on heaks n\u00e4iteks tema keskkonnafilosoofia alandlikkusest.<\/p>\n\n\n\n S\u00c4\u00c4STLIK KASUTUS<\/strong><\/p>\n\n\n\n \u201eMaa on loodud mulle mo\u0161eeks ja puhastusvahendiks,\u201c<\/strong>(Sahih Al-Bukhari 1:331) \u2013 nende s\u00f5nadega r\u00f5hutab Prohvet maa p\u00fcha loomust, n\u00e4idates, et see ei ole mitte vaid ise puhas vaid m\u00f5eldud ka inimesele puhastumiseks. Austus maapinna vastu v\u00e4ljendub ka tajammum<\/em>is ehk \u201ekuivad wudu<\/em>s\u201c, mis lubab palveks vajalikuks rituaalseks puhastamiseks vee puudusel kasutada ka maapinda.<\/p>\n\n\n\n Prohvet n\u00e4gi maad k\u00fcll kui midagi, mida inimesel on \u00f5igus kasutada, kuid samas \u00f5petas ta ka, et maad ei tohi \u00e4ra kurnata ja sellel on \u00f5igused, nagu ka puudel ja elusolenditel, kes seal elavad. Maa, metsa ja lindude-loomade kaitseks l\u00f5i Prohvet puutumatud maa-alad, mida nimetatakse hima<\/em> v\u00f5i haram<\/em> ja mille resursse ei tohtinud puutuda. M\u00f5lemaid kasutatakse ka t\u00e4nap\u00e4eval: haram<\/em> maa-alad tekitatakse tihti kaevude ja veekogude \u00fcmber, et kaitsta p\u00f5hjavett \u00fclepumpamise eest. Hima<\/em> aladel kaitstakse p\u00f5hiliselt loomi-linde ja metsa ning neil aladel on tavaliselt puude raiumine ja loomade karjatamine piiratud ja teatud loomaliigid looduskaitse all.<\/p>\n\n\n\n Prohvet mitte ainult ei innustanud oma j\u00e4rgijaid viljakat maad s\u00e4\u00e4stlikult kasutama, vaid r\u00e4\u00e4kis neile ka kasutamata maa produktiivseks muutmise kasulikkusest: puu istutamist, seemne k\u00fclvamist ja kuiva maa niisutamist peeti v\u00f5rdseks heategevusega. Prohvet \u00fctles: \u201eIga usklik, kes istutab puu v\u00f5i k\u00fclvab seemne, millest lind, inimene v\u00f5i loom s\u00f6\u00f6b, oleks justkui kinkinud almust (mille eest on talle suur tasu),\u201c<\/strong> ja \u201eIga\u00fchele, kes surnud maa ellu \u00e4ratab, see t\u00e4hendab k\u00f5nnumaad harib, on selles tasu.\u201c<\/strong> Iga\u00fchest, kes \u201esurnud\u201c maad niisutab ja harib, saab selle maa \u00f5igusp\u00e4rane omanik.<\/p>\n\n\n\n VEE KOKKUHOID<\/strong><\/p>\n\n\n\n Karmis k\u00f5rbekeskkonnas, kus Prohvet Muhammed elas, oli vesi elu s\u00fcnon\u00fc\u00fcmiks. Koraan kinnitab meile, et vesi on kingitus Jumalalt ja kogu maapealse elu allikas: \u201e… Me tegime veest k\u00f5ik elava …\u201c<\/strong> (21:30). Koraan meenutab usklikele pidevalt, et nad on vaid Jumala loomingu kaitsjad Maa peal ja et nad ei tohiks kunagi Tema loomingut enesestm\u00f5istetavaks pidada: \u201eKas olete m\u00f5elnud veele, mida joote? Kas teie t\u00f5ite selle pilvedest alla v\u00f5i Meie? Kui me tahame, v\u00f5ime selle kibedaks muuta; miks ei ole te siis t\u00e4nulikud?\u201c<\/strong> (56:68-70). Vee s\u00e4\u00e4stmine ja selle puhtuse s\u00e4ilitamine olid Prohvet Muhammedi jaoks kaks v\u00e4ga olulist k\u00fcsimust. Nagu juba mainitud sai, kuulutati tema mure t\u00f5ttu vee s\u00e4\u00e4stliku kasutamise p\u00e4rast veeallikate l\u00e4histel v\u00e4lja haram<\/em> tsoonid. Kuid isegi, kui vett oli k\u00fcllaga, k\u00e4skis Muhammed siiski s\u00e4\u00e4stlik olla. N\u00e4iteks soovitas ta, et usklikud ei peseks wudu<\/em>t tehes oma kehaosi rohkem kui kolm korda, isegi kui nad juhtuvad j\u00f5e v\u00f5i allika \u00e4\u00e4res olema. Suur islami \u00f5petlane ja hadithikoguja Al-Bukhari lisas: \u201e\u00d5petlased ei kiida liialdust heaks; seega ka rohkem pesemist kui Prohvet seda on \u00f5petanud.\u201c Prohvet Muhammed hoiatas ka vee saastamise eest ja keelas n\u00e4iteks seisvasse vette urineerimise.<\/p>\n\n\n\n LOOMADE HEA KOHTLEMINE<\/strong><\/p>\n\n\n\n \u201eKui keegi peaks eba\u00f5iglaselt tapma isegi varblase, r\u00e4\u00e4kimata millestki suuremast, ootab teda Jumala k\u00fcsitlus.\u201c<\/strong> (Mishkat Al-Masabih). Need s\u00f5nad peegeldavad v\u00e4ga h\u00e4sti austust ja armastust, mida Prohvet loomade vastu k\u00e4skis v\u00e4lja n\u00e4idata. Ta \u00f5petas, et osana Jumala loomingust peab loomi austusega kohtlema. Meie k\u00e4sutuses on suur hulk hadithe, mis r\u00e4\u00e4givad sellest, kuidas loomi peaks kohtlema, kuidas neid ei tohi kohelda ja kuidas Prohvet ise loomi kohtles. Eriti armastas Prohvet kaamleid ja hobuseid, kuna need olid talle ta reisidel ja lahingutes ustavateks kaaslasteks ja ta leidis nende juuresolekust lohutust ja tarkust. Ta \u00fctles: \u201eHobuste laupadesse on kuni \u00dclest\u00f5usmisp\u00e4evani seotud heaolu ja \u00f5ndsus.\u201c<\/strong><\/p>\n\n\n\n Isegi loomade tapmisel n\u00e4itas Prohvet \u00fcles suurt \u00f5rnust ja tundlikkust. Kuigi Prohvet ei olnud taimetoitlane, kinnitavad hadithid, et ta oli loomade kannatuste suhtes v\u00e4ga tundlik ja peaaegu et elas nende piinu sisemiselt \u00fcle. Ta \u00f5petas, et kui looma toiduks tappa, tuleb seda alati teha terava noa ja \u00f5pitud meetoditega, et loom v\u00f5iks surra kiiresti ja nii v\u00e4hese valuga kui v\u00f5imalik. Ta keelas ka looma tapmise teiste loomade juuresolekul ja noa teritamise tapalooma juures. Tema jaoks oli see v\u00f5rdne \u201elooma kahekordse tapmisega\u201c ja ta pidas sellist teguviisi \u201ep\u00f5lastusv\u00e4\u00e4rseks\u201c.<\/p>\n\n\n\n KOKKUV\u00d5TTEKS<\/strong> <\/p>\n\n\n\n V\u00f5imatu on nii l\u00fchikeses artiklis Prohvet Muhammedi looduskaitsefilosoofia k\u00f5iki tahke anal\u00fc\u00fcsida v\u00f5i mainidagi. Tema holistlik vaade loodusele ja inimese kohale vaid \u00fche osana suuremast tervikust oli enneolematu mitte ainult vasts\u00fcndinud moslemikogukonnale v\u00f5i araablastele vaid pea kogu maailmale.<\/p>\n\n\n\n Kahjuks on aga harmoonia, mida Prohvet inimese ja tema keskonna vahel kaitses, t\u00e4nap\u00e4eval peaaegu t\u00e4ielikult kadunud. T\u00e4na, kui me seisame vastamisis reostuse, looduse kurnamise, k\u00f5rbe laienemise ja vee v\u00e4henemisega paljudes maailma osades, samal ajal kui teistes osades m\u00f6llavad uputused ja \u00e4gedad tormid, on v\u00f5ib-olla viimaks j\u00f5udnud k\u00e4tte aeg, kui kogu maailma rahvas, olgu nad moslemid, kristlased, juudid, hindud, budistid, ateistid, agnostikud v\u00f5i kes iganes, v\u00f5taks eeskuju Prohvet Muhammedi looduskaitsefilosoofiast ja astuks aktuaalsetele keskonnakriisidele t\u00f5siselt ja targalt vastu.<\/p>\n\n\n\n