{"id":2239,"date":"2022-11-24T13:04:54","date_gmt":"2022-11-24T13:04:54","guid":{"rendered":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/?p=2239"},"modified":"2022-11-24T13:04:54","modified_gmt":"2022-11-24T13:04:54","slug":"piinavaimad-finantskusimused","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/?p=2239","title":{"rendered":"Piinavaimad finantsk\u00fcsimused"},"content":{"rendered":"\n

1) Oletame, et ma kauplen aktsiaturul, ostan-m\u00fc\u00fcn aktsiaid. Kas see kasum on siis halal v\u00f5i see l\u00e4heb arvesse kui liigkasu saamine? Sest n\u00e4iteks t\u00e4na on aktsia v\u00e4\u00e4rtus 10 eurot ja 5 p\u00e4eva p\u00e4rast kui ma plaanin seda aktsiat m\u00fc\u00fca, on aktsia v\u00e4\u00e4rtus 12 eurot. V\u00e4\u00e4rtus t\u00f5usis 20%. Ostes firmalt aktsia, \u201elaenasin\u201c firmale 10 eurot (kui firma v\u00f5i kolmanda isiku k\u00e4es on \u00fcle poole aktsiatest, siis see aktsiate hulk, mille ma firmalt ostsin, ei tee mind firma omanikuks. Seega see aktsia mille ma 10 euro eest ostsin, mulle otsustavat s\u00f5na\u00f5igust firma tegemistes ei andnud ja see 10 eurot oli pigem raha, mille ma firmale kasu saamise eesm\u00e4rgil laenasin). Viie p\u00e4eva p\u00e4rast sain firmalt tagasi 12 eurot (kuna aktsia v\u00e4\u00e4rtus suurenes) peale aktsia m\u00fc\u00fcki. Kas see 20% mis ma sain rohkem tagasi on liigkasuv\u00f5tmine?<\/strong>
\u00dcldiselt on aktsiatega kauplemine islamis lubatud, aga tuleb t\u00e4hele panna teatud n\u00fcantse. Kui inimene ise sellega tegeleb, siis on lubatud, aga nii ei ole lubatud, et inimene annab vahendusfirmale ja peab kindlasti kasu saama. Lubatud on ainult siis, kui inimesel on risk, et ta v\u00f5ib nii v\u00f5ita kui ka kaotada. Sellisel juhul ei ole tegemist liigkasuga, kuna see on sama mis kauplemisega v\u00f5idetud raha.<\/p>\n\n\n\n


2) Kas t\u00e4htajalised hoiused, kus minu hoiustatud raha hulk kasvab, on islamis lubatud? Kuna X aja l\u00f5ppedes saan ma tagasi Y % rohkem raha kui ma hoiustasin.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Igasugune selline panustamine, kus kindlasti tuleb kasum, on riba<\/em> (intress) ja keelatud.

3) Milline on islami hoiak kindlustuste suhtes (haigekassa, elukindlustus, varakindlustus, jne)?  Sest n\u00e4iteks haigekassa puhul v\u00f5etakse minu brutopalgast 33% maha. See on sotsiaalmaks. Sotsiaalmaks l\u00e4heb haigekassasse ja pensioni esimesse fondi. Oletame, et ma olen terve inimene, kellel Jumala abil arstil k\u00e4igu vajadust v\u00f5i ravimite ostmise vajadust ei teki. Samas minuga juhtub ootamatu \u00f5nnetus ning ma suren. Seega ma nii haigekassasse kogutud rahast kui ka pensionisambasse kogutud rahast mingit kasu ei saa. J\u00e4relikult, kas t\u00f6\u00f6andjal on \u00f5igus minu brutopalgast see 33% maha arvestada, kui on t\u00f5en\u00e4osus et ma ei haigestu (tegelikult suhteliselt suur t\u00f5en\u00e4osus \u00f5iget eluviisi j\u00e4rgides) ja t\u00f5en\u00e4osus, et ma ei ela pensionieani (olgu, see on v\u00e4ike t\u00f5en\u00e4osus, kuid Jumal teab ainukesena kui kaua ma elan, nii et v\u00f5ib juhtuda et suren noorena)? Ja kui t\u00f6\u00f6andjal polegi \u00f5igust meilt seda raha palgast maha arvestada, siis kas me osaleme endast s\u00f5ltumatult patuse tegevusega, kus riik meie palga arvel rikastub ja kus meie ise sellest sotsiaalmaksust mitte mingit kasu ei saa?<\/strong>
\u00d5petlased on eriarvamusel, et kas see on keelatud v\u00f5i mitte. \u00dched \u00fctlevad, et see on keelatud. Teised \u00fctlevad, et haigekassa sarnaneb abikassaga, mis oli olemas ka Prohveti (saws) ajal Mediinas \u2013 \u00fche rajooni elanikud k\u00f5ik panustasid, et juhuks, kui midagi juhtub. Ja kui ei juhtu, siis l\u00e4heb see raha heategevuseks.<\/p>\n\n\n\n

\u00dcldiselt on nii, et kui kindlustus (haigekassa) on kohustuslik ja kuidagi ei ole v\u00f5imalik sellest loobuda, siis annan selle, mis on n\u00f5utud, aga mitte rohkem. Kui on valik, siis parem mitte maksta.<\/p>\n\n\n\n

Elukindlustus on k\u00f5igi \u00f5petlaste meelest keelatud.<\/p>\n\n\n\n

Pension on samuti nagu \u00fchine abikassa \u2013 praegu maksad teistele ja tulevikus makstakse sulle. Samas kui ei ole kohustuslik, siis ei tohiks seda maksta.<\/p>\n\n\n\n


4) Kuidas suhtub islam vabatahtlikku varakindlustusse v\u00f5i elukindlustusse?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

K\u00f5igist vabatahtlikest kindlustustest tuleks hoiduda, sest islami seadusega ei ole need lubatud ja kui teatud kindlustused (n\u00e4iteks haigekassa abikassa paralleeliga) ongi lubatud, siis \u00f5petajad ei ole selles osas \u00fcksmeelel, seega on parem k\u00f5ike vabatahtlikku selles vallas v\u00e4ltida. <\/p>\n\n\n\n


5) Oletame, et ma laenan enda s\u00f5brale 98,73 eurot, ilma intressita. S\u00f5bra majanduslik olukord paraneb, t\u00e4nu Jumalale, ning ta on valmis mulle v\u00f5lga tagasi maksma. Ta tahab maksta mulle 100 eurot (kuna ta ei taha hakata m\u00fcntidega j\u00e4ndama ja see 1,27 eurot ei ole tema jaoks palju, mida ta rohkem tagasi maksab). Kas mul on \u00f5igus seda 100 eurot vastu v\u00f5tta v\u00f5i pean talle niikaua peale k\u00e4ima, kuni ta mulle 98,73 eurot annab? See 1,27 eurot, mis ta mulle rohkem maksab, on 1,28% rohkem kui ma talle maksin, seega kaudne intress (kuigi ma ise laenasin talle raha ilma intressi kohustuseta ja kasu saamise eesm\u00e4rgita).<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kui selles pole varem kokku lepitud, see ei olnud tingimuseks ja inimene teeb seda t\u00e4nutundest v\u00f5i kingiks, siis see on lubatud ja see ei ole riba<\/em>. Taoliseid juhtumeid on olnud Prohveti (saws) endaga, kus ta on kelleltki midagi laenanud ja t\u00e4nut\u00e4heks hiljem rohkem tagasi andnud. Aga asja m\u00f5te on selles, et see rohkem tagasi saamine ei tohi olla laenaja eeltingimus.<\/p>\n\n\n\n

6) Kuidas saaks raha investeerida nii, et oleks halaal<\/em>?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Selleks on erinevaid v\u00f5imalusi. N\u00e4iteks on v\u00f5imalik osta firmade aktsiaid, aga tuleks muidugi kindlaks teha, et need firmad ei ole seotud ei riba<\/em> ega muude asjadega, mis islamis keelatud on (prostitutsioon, alkohol jne). P\u00f5him\u00f5tteliselt on k\u00f5ik lubatud, kui inimene investeerib oma raha nii, et ta jagab riski, st talle ei tule mitte kindel sissetulek vaid kui firma teenib, siis teenib ka investor ja kui firma kaotab, siis kaotab ka investor.<\/p>\n\n\n\n

7) Kuidas siiski l\u00f5ppude l\u00f5puks on legaalne moslemitel omada autot, maja\/korterit jms, sest see on suhteliselt loogiline, et enamikul ei ole piisavalt vaba raha et neid lihtsalt v\u00e4lja osta ja ei ole selliseid tuttavaid, kes selliseid summasid saaks laenata. Islamiriikides on siiski k\u00f5igil antud \u201eluksused” olemas, aga kui v\u00e4idetavalt ei tohi pangalt intressiga laenu v\u00f5tta (?) – v\u00e4hemalt olen nii aru saanud, siis kuidas saab endale legaalselt sellised suure v\u00e4ljaminekuga asjad lubada, ei ole ju loogiline et eluaeg peaks rentima? Islamiriikides elavad moslemid on r\u00e4\u00e4kinud, et seda tehakse kuidagi l\u00e4bi selle inimese, kes on n\u00e4iteks nende korterelamute omanik ja maksad aja jooksul talle summasid nii kaua, kui makstud saad ja \u201eintress” n\u00f6 peidetakse \u00e4ra lihtsalt, k\u00fcsides l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes suuremat summat?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Liising on islamis lubatud. Kui tahan osta maja ja mul on palk v\u00f5i midagi, mida v\u00f5in pandiks anda, siis v\u00f5in seda kasutada. Islamis on lubatud, et ostan pikema perioodiga makstes, aga siis pean ostma otse omanikult. Seega, kui osta pangalt, siis pank peab olema omanik. Islamis on olemas termin beia salam<\/em>, mis t\u00e4hendab, et nagu rendid, aga teatud aja m\u00f6\u00f6dudes saad omanikuks.<\/p>\n\n\n\n

8) Kuidas Eestis penisionisambaga peaks k\u00e4ituma? Minule on ta n\u00e4iteks kohustuslik, aga samas ma ei maksa ju ise mingit eraldi intressi. Kuigi see p\u00e4ev on kaugel, siis kui see p\u00e4ev saabub, et ma peaksin\/tohiksin seda kasutada, kas ma tohin? V\u00f5i kuidas peaks k\u00e4ituma? <\/strong><\/p>\n\n\n\n

Muidugi v\u00f5ib seda kasutada, kui see on kohustuslik ja oled ise selle eest maksnud, sest sellega seoses on ikkagi olemas teatud risk \u2013 ei ole kindel, et saad t\u00e4pse summa vaid inimene v\u00f5ib saada rohkem v\u00f5i v\u00e4hem \u2013 jagab pangaga riski. Probleemiks on siin hoopis see, et reeglina me ei tea, mis pank vahepeal meie rahaga teeb ja mis haram<\/em> asjadeks seda kasutab ja seet\u00f5ttu tuleks sellest hoiduda, kui see just kohustuslik pole.<\/p>\n\n\n\n

9) Kas http:\/\/www.bacc.ee\/<\/a> Balti-Araabia kaubanduskoda toimib? On seal ka Eesti kogukonna liikmeid?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kahjuks ei oska \u00f6elda.<\/p>\n\n\n\n


10) Mis teha, kui varem on juba v\u00f5etud intressiga \u00f5ppelaen?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Intressiga laenu ei tohiks v\u00f5tta, sest inimene peab siis alati riba<\/em>t maksma, mis on islamis v\u00e4ga suur patt. Aga kui laen on juba varemalt v\u00f5etud, siis peab muidugi selle \u00e4ra maksma.<\/p>\n\n\n\n


11) Kuidas peidetud intressi \u00e4ra tunda? Laenul on tavaliselt \u00f6eldud, et nii suur % on intress selle summa pealt, kuid kas teenustel-kaupadel seda varjatud kujul juurde ei arvestata?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Islamis on selline seadus, et k\u00f5ik on halal<\/em>, v\u00e4lja arvatud see, mis on selgelt haram<\/em>. Sellisel juhul on tegemist lihtsalt kaubandusega \u2013 meile pakutakse kaupa teatud summa eest ja kui me oleme n\u00f5us maksma selle eest, siis maksame. Kui palju kaupmees selle eest teenis, see ei ole meie asi.<\/p>\n\n\n\n


12) Kas pangakaardiga toimingud on intressivabad v\u00f5i kajastub see samuti kuidagi kaudselt?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kui v\u00f5tame v\u00e4lja raha teisest pangast ja maksame selle eest, siis see ei ole mitte intress vaid maksame pankadevahelise teenuse eest.<\/p>\n\n\n\n


13) Kus asub Eestile l\u00e4him islamipank?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Olen kuulnud, et Soomes on olemas, aga ei tea sellest eriti palju. Kindlasti on Inglismaal.<\/p>\n\n\n\n

14) <\/strong>Kui intress on haram<\/em> (kas ikka on t\u00e4ies ulatuses? ja kui ei ole, siis milline osa ei ole?), siis kuidas nn. islamipangandus ennast \u00e4ra toidab \u2013 kust tuleb see kasum, millega kaetakse kontorite \u00fclalpidamiskulud ja palgad n\u00e4iteks ning ma eeldan, et mingi m\u00f5istlik kasum on ka t\u00e4itsa halal (on pangandus ju ettev\u00f5tlus nagu tootmine, kaubandus jmt, mille puhul m\u00f5istlik kasum on ju halal<\/em>)?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Intress kui selline on haram<\/em>. Mis ei ole haram, <\/em>on n\u00e4iteks teenustasu. Islamipanga \u00fcheks suurimaks erinevuseks \u201etavapanga\u201c suhtes on see, et kui islamipank annab laenu, siis ta jagab laenusaajaga riski; st kui laenusaaja \u00e4ri \u00f5itseb ja ta teenib kasu, siis teenib kasu ka pank; kui aga laenusaaja l\u00e4heb pankrotti, siis kaotab ka pank. Kui pank jagab laenusaajaga riski, siis pole v\u00f5imalik teenitav tulu mitte intress vaid kasum, mida ka partner teeniks. Seega islamipanka v\u00f5iks nimetada laenusaaja \u00e4ripartneriks ja mitte laenuandjaks, kes peab kindlasti sama summa + teatud intressi tagasi saama, \u00fcksk\u00f5ik mis laenusaaja \u00e4rist saab.<\/p>\n\n\n\n

K\u00fcsimused: Iqra lugejad<\/p>\n\n\n\n

Vastused: Iman Makhmutova, islami \u00f5igusteaduse magister<\/p>\n\n\n\n

T\u00f5lkinud: K\u00e4tlin Hommik-Mrabte<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

1) Oletame, et ma kauplen aktsiaturul, ostan-m\u00fc\u00fcn aktsiaid. Kas see kasum on siis halal v\u00f5i see l\u00e4heb arvesse kui liigkasu saamine? Sest n\u00e4iteks t\u00e4na on aktsia v\u00e4\u00e4rtus 10 eurot ja 5 p\u00e4eva p\u00e4rast kui ma plaanin seda aktsiat m\u00fc\u00fca, on aktsia v\u00e4\u00e4rtus 12 eurot. V\u00e4\u00e4rtus t\u00f5usis 20%. Ostes firmalt aktsia, \u201elaenasin\u201c firmale 10 eurot (kui […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[84],"tags":[],"class_list":["post-2239","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-islami-finants"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2239","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=2239"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2239\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2240,"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2239\/revisions\/2240"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=2239"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=2239"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=2239"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}