{"id":2245,"date":"2022-11-24T13:14:11","date_gmt":"2022-11-24T13:14:11","guid":{"rendered":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/?p=2245"},"modified":"2022-11-24T13:14:11","modified_gmt":"2022-11-24T13:14:11","slug":"2-juhtimine-ja-tootearendus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/?p=2245","title":{"rendered":"2. Juhtimine ja tootearendus"},"content":{"rendered":"\n

2. ISLAMI FINANTSTEENUSTE PAKKUJATE JUHTIMINE JA TOOTEARENDUS<\/strong><\/p>\n\n\n\n

2.1. \u0160aria n\u00f5ukogu<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Islami finantsteenused peavad koosk\u00f5las olema \u0161aria p\u00f5him\u00f5tetega, seega ei piisa islami pangas tootearenduse ja ettev\u00f5tja juhtimises osalevate isikute puhul EL finantsteenuste pakkumist reguleerivate \u00f5igusaktide kohaselt eeldatavast oskusteabest, olulised on ka teadmised, mis v\u00f5imaldavad hinnata teenuste vastavust \u0161ariale. Nii on oluline roll islami finantsteenuste pakkujate juures tegutseval \u0161aria n\u00f5ukogul (shariah board). \u00dchendatud Kuningriigis peetakse v\u00e4ikeseks sealsete \u0161aria \u00f5petlaste hulka, kel on vajalik oskusteave islami finantsteenuste \u0161ariale vastavuse hindamiseks. Praktikas t\u00e4hendab see samade isikute tegutsemist mitme teenusepakkuja \u0161aria n\u00f5ukogus, mis omakorda v\u00f5ib kujutada konkurentsiriski teenusepakkujate vahel ning t\u00f5statada k\u00fcsimusi konfidentsiaalsuskohustuse j\u00e4rgimisest.<\/p>\n\n\n\n

Teisalt ei saa \u0161aria n\u00f5ukogu muutuda teenusepakkuja juhtimisorganiks, sh. p\u00f5hjusel, et \u0161arian\u00f5ukogu liikmed ei pruugi vastata finantsteenuse pakkuja juhtimisorgani liikmetele esitatavatele n\u00f5uetele hariduse ja t\u00f6\u00f6kogemuse osas, nagu m\u00e4rgitakse \u00dchendatud Kuningriigi Finantsj\u00e4relevalve Asutuse senisest praktikat kirjeldades.[1] Ideaalseks peetakse olukorda, kus \u0161aria n\u00f5ukogu liikmed orienteeruksid v\u00f5rdselt h\u00e4sti nii islami \u00f5iguses kui ka konventsionaalses \u00e4rireeglites. Siinkohal on kohane viidata n\u00e4iteks Malaisia v\u00e4\u00e4rtpaberij\u00e4relevalveasutuse praktikale, kus 2005. aastal tunnistati 27 f\u00fc\u00fcsilist ja 3 juriidilist isikut p\u00e4devaks andma n\u00f5u toote vastavuse \u00fcle\u0161ariale. 13 osariigist koosnevat ja 30 000 000 rahvaarvuga riigi kohta ei tundu see esmapilgul v\u00e4ga suur arv olevat, kuid Maailmapank pidas seda igati kohaseks arvestades, et iga teenusepakkujat teenindab 3 \u0161aria n\u00f5unikku ning iga \u0161aria n\u00f5unik omakorda v\u00f5ib teenindada ka kahte v\u00f5i veelgi rohkemat teenusepakkujat. Islamimaades, kus kogukond on kultuuriliselt homogeensem ja \u0161aria n\u00f5unikke on rohkem, kasutatakse sagedamini nn. majav\u00e4list \u0161ariaoskusteavet, st. finantsteenuste pakkujat n\u00f5ustab teenuste \u0161ariale vastavuse osas ja teeb vastavat auditit \u0161aria auditeerimisettev\u00f5te (external shariah auditing firm).[2]<\/p>\n\n\n\n

\u00dchendatud Kuningriigi finantsj\u00e4relevalveasutus on korduvalt r\u00f5hutanud, et Finantsj\u00e4relevalve asutus kontrollib teenusepakkuja finantsseisundit, juhtimiskvaliteeti ning \u00e4ritegevust, kuid ei teosta j\u00e4relevalvet usuliste p\u00f5him\u00f5tete j\u00e4rgimise \u00fcle. Samas on teenuse puhul, mille struktuuri m\u00f5jutavad nii religioossed kaalutlused kui ka praktilised vajadused, finantsj\u00e4relevalvel ja tarbijakaitsega tegelevatel riigiasutustel ning asjakohastel vabatahtlikel organisatsioonidel keerulisem j\u00e4lgida, kas teenus on piisavalt “l\u00e4bipaistev”. Islami keerulisemate finantsteenuste osas on eelk\u00f5ige v\u00e4lja toodud sooduspakkumisi ja uusi “mitmekihilisi” tooteid, mis vajavad p\u00f5hjalikku tutvumist, et veenduda reklaami ja muu teabe selguses, \u00f5igsuses ja selles, et reklaam ei oleks eksitav.[3]<\/p>\n\n\n\n

Kui kapitali, likviidsuse ja riskikontsentratsiooni ja muude usaldatavusnormatiividega reguleeritud n\u00e4itajate osas on riigil rohkem v\u00f5imalik teenusepakkujatele juhiseid anda, siis \u0161aria \u00f5petlaste vahelised erimeelsused teenuse\u0161ariale vastavuse osas on probleemina oluliselt raskemini lahendatav. Ka k\u00e4esoleva artikli koostamiseks materjale kogudes v\u00f5is leida v\u00e4ga erinevaid k\u00e4sitlusi sama nimetuse all esitatava teenuse osas. Islami finantsteenuseid pakutakse v\u00e4ga paljudes riikides ja nende kirjeldused v\u00f5ivad riigiti erineda hoolimata sellest, et k\u00f5ik teenused l\u00e4bivad enne tarbijani j\u00f5udmist teenusepakkuja juures \u0161aria n\u00f5ukogu kontrolli. EL finantsj\u00e4relevalveasutused, sh ka \u00dchendatud Kuningriigi finantsj\u00e4relevalve asutus t\u00e4idab riigi nimel ilmalikke \u00fclesandeid ning tema \u00fclesannete hulka ei kuulu teenuse \u0161ariale vastavuse kindlakstegemine v\u00f5i islami finantsteenuste pakkujate teenust hindavate \u0161aria \u00f5petlaste p\u00e4devuse anal\u00fc\u00fcsimine. Seega piirdub finantsj\u00e4relevalveasutuse p\u00e4devus teenuste \u0161ariale vastavuse hindamisel fikseerimisega, et kas teenuse vastavusest \u0161ariale informeeritakse kliente p\u00f5hjalikult ja p\u00f5hjendatult. Mitmed \u00dchendatud Kuningriigis tegutsevad islami finantsteenuste pakkujad on avaldanud oma veebilehel \u0161aria n\u00f5ukogu koosseisu, et k\u00f5ik saaksid veenduda teenuseid hindavate \u0161aria \u00f5petlaste kogemustes ja p\u00e4devuses[4].<\/p>\n\n\n\n

Arvestades seda, et riigi poolt tegevusloa saanud finantsteenuste pakkujad peavad vastama usaldatavusnormatiividele, siis ei ole \u00fcllatuseks, et \u00dchendatud Kuningriigi Finantsj\u00e4relevalve asutus on hinnanud islami finantsteenuseid ohustavaid riske samasuguseks nagu nn. tavap\u00e4rastel finantsteenuste pakkujatel. Islami finantsteenuste pakkujate osas on siiski v\u00e4lja toodud m\u00f5ned tegurid, millest tulenevate riskide haldamine ilmselt t\u00e4iendavat t\u00e4helepanu vajab. Nt murabaha-teenused sarnanevad oma struktuurilt j\u00e4rjest rohkem pankadevaheliste deposiitidega, mida tuleb kajastada ka teenusepakkuja riskijuhtimise reeglites. Kuiv\u00f5rd islami finantsteenuste osas tootearendus edeneb ja turule tuleb uusi tegijaid, on vaja riskihaldusele j\u00e4rjest rohkem t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata.[5]<\/p>\n\n\n\n

Olgugi, et k\u00e4esoleval ajal peetakse islami finantsteenuste mahtu \u00dchendatud Kuningriigi turul veel suhteliselt marginaalseks (0.0x %), on nende teenuste kasutajaid – arvestades suurt ja elavat finantsturgu \u00dchendkuningriikides – siiski palju, nt. vahemikus 2003-2007 kasvas islami h\u00fcpoteeklaenude turg oluliselt, \u00fcletades 1 miljard GBP, seejuures umbes 50 % sellest kasvust toimus vahemikus 2006-2007. Islami h\u00fcpoteeklaenude niiv\u00f5rd h\u00fcppelist kasvu v\u00f5ib pidada \u00fchest k\u00fcljest suureks, kuiv\u00f5rd selleks vajalike vahendite akumuleerimiseks on piirangud (keeld genereerida vahendeid alkoholi, sealiha, hasartm\u00e4ngude ja muu islami m\u00f5ttes ebapuhta abil), mis v\u00f5ib-olla ei haaku paljude inimeste elustiiliga, teisest k\u00fcljest ei tohiks selline kasv olla v\u00e4ga \u00fcllatav, kuiv\u00f5rd nende summade kasvatamisele aitasid kaasa islami finantsteenuste kasutajad, kellest m\u00f5nede vahendid tulevad nt. naftat\u00f6\u00f6stusest ning on eeldatavasti v\u00e4ga suured.<\/p>\n\n\n\n

Islami finantsteenuste paremaks k\u00e4sitlemiseks asutati \u00dchendkuningriigi majandus- ja rahandusministeeriumi juurde islami rahanduse ekspertgrupp (Islamic Finance Expert Group), milles osaleb esindajaid nii mitmesugustest finantseerimisasutustest, b\u00f6rsilt, audiitorb\u00fcroodest, p\u00e4devatest riigiasutustest kui ka autoriteete islamikogukonnast, sh moslemitest parlamendiliikmeid. [6]<\/p>\n\n\n\n

2.2. Islami finantsteenuste pakkumine nn. tavap\u00e4raste finantseerimisasutuste poolt<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kui eespool on kirjeldatud islami finantsteenuse litsentseerimisprotsessi, siis uue teenusepakkuja asutamisele on enamasti eelnenud vastav tootearendus m\u00f5ne nn. tavap\u00e4rase finantsteenuste pakkuja poolt, st. islami finantsteenuse pakkumine lisaks nn. tavap\u00e4rastele finantsteenustele. Paraku ei saa selline tegevus seisneda lihtsalt uue toote turustamises, kuiv\u00f5rd islami majandusmudel seab v\u00e4ga konkreetsed n\u00f5udmised raha teenimisele. Nii v\u00f5ib ka islami finantsteenuseid pakkuda ainult nende vahendite arvel, mille tekkimine on koosk\u00f5las islami majandusmudeliga, st. vara tekkimisele ei tohi olla kaasa aidanud ei intressi v\u00f5tmine, alkoholi ja sealiha tootmine, t\u00f6\u00f6tlemine ja kaubandus, hasartm\u00e4ngud, jne. Islami rahanduse olulise p\u00f5him\u00f5tte \u2013 k\u00f5igi tehingute moraalse puhtuse \u2013 p\u00f5him\u00f5tte tagamiseks on teenuse pakkuja jaoks v\u00e4ltimatuks islami finantsteenuste ja traditsiooniliste finantsteenuste ja neist saadavate v\u00f5i nende pakkumiseks kasutatavate vahendite segunemise \u00e4rahoidmine. Seega peavad islami finantsteenuseid pakkuvad traditsioonilised finantseerimisasutused hoidma eraldi neid vahendeid, mida kasutatakse traditsiooniliste ja neid, mida kasutatakse islami finantsteenuste pakkumiseks, sh. on vajalik ka eraldi raamatupidamine ja aruandlus. Nii on mitmed traditsioonilisi finantsteenuseid pakkuvad ettev\u00f5tjad (Citibank, Deutsche Bank, HSBC, Royal Bank of Scotland, Lloyds TSB, Standard Chartered Bank) alustanud \u00fcksikute finantsteenuste pakkumisest, milleks on vahendeid kogutud piiratud tegevusaladelt ning alles seej\u00e4rel j\u00f5utakse islami finantsteenuste pakkumisele laiemalt.[7] Seega on islami finantsteenuste pakkumisele nn. tavap\u00e4rase finantsteenuste pakkuja poolt eelnenud islami reegleid j\u00e4rgides raha teenimine, ning alles seej\u00e4rel on hakatud pakkuma islami finantsteenuseid teenitud “moraalselt puhaste” vahendite arvelt. See t\u00e4hendab, et tavap\u00e4rasesse finantseerimisasutusse on loodud islami p\u00f5him\u00f5tetele vastav varakogum, mis on ainult islami finantsteenuste jaoks. Niisugust \u00fcksust nimetatakse nn. islami aknaks e. Islamic window. Asjaolu, et islami p\u00f5him\u00f5tteid j\u00e4rgides on toodetud vaid islami finantsteenuste pakkumiseks vajalikke vahendeid, mitte aga kogu panga vara, on k\u00fcll v\u00e4\u00e4rinud kriitikat[8], kuid \u00fcldjuhul suhtutakse sellesse siiski m\u00f5istvalt. Samas soovitatakse finantseerimiseasutuse islami akna osas soovitatakse, et islami finantsteenuseid pakkuv kontor oleks selgesti eristatav finantsteenuste pakkuja tavap\u00e4raseid finantsteenuseid pakkuvast osast ning islami akna t\u00f6\u00f6tajad peaksid samuti olema spetsialiseerunud ainult islami finantsteenustele.<\/p>\n\n\n\n

2.3. Kontode kontseptsioonide erinevused<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Omavahendite k\u00f5rval tuginevad islami pangateenuste pakkujad vahendite osa kahele peamisele allikale: riskivabadele hoiustele, mis ei tooda tulu, ning investeerimishoiustele, mis v\u00f5ivad k\u00fcll tulu toota, kuid ei ole riskivabad. Islami pangateenuste osas v\u00f5ib eristada nelja t\u00fc\u00fcpi kontosid \u2013 arvelduskonto, hoiukonto, investeerimiskonto ja spetsiaalne investeerimiskonto. J\u00e4ttes k\u00f5rvale \u0161ariast tuleneva n\u00f5udmise, mille kohaselt ei tohi kontol hoitavatest vahenditest saada ette kokkulepitud m\u00e4\u00e4ras intressi, vaid saadav tulu peab tulenema kasumi ja kahju poolte (st. panga ja kliendi vahel) vahel jagamise p\u00f5him\u00f5ttest, on islami kontod sarnased traditsioonilistes pankades peetavate kontodega. \u0160aria \u00f5petlased ise aga eristavad rangelt kasumit intressist \u2013 erinevalt intressist p\u00f5hineb kasum reaalselt tehtud t\u00f6\u00f6le. Keelatuks loetakse n\u00f5ude\u00f5igust, mis p\u00f5hineb aja arvestamisel rahasse, kui selle juures ei arvestata lepingu poolte poolt reaalselt tehtud t\u00f6\u00f6d.[9]<\/p>\n\n\n\n

Islami arvelduskontole raha hoiustades ei saa hoiustaja tasu selle eest, kui paneb oma vahendid arvelduskontole, kuiv\u00f5rd seda loetakse kliendi poolt pangale antud laenuks ning laenajal ei ole \u00f5igust rohkematele vahenditele kui see, mis pank temalt laenuks sai. Niisugune m\u00f5tteviis kehtib isegi juhul kui pank sai neid vahendeid edasi laenates tulu. Seega on lubatud arvelduskontole kogunevaid vahendeid kasutada ainult panga likviidsuse huvides ning panga l\u00fchiajalisteks tehinguteks, kuid mitte muudeks investeeringuteks.<\/p>\n\n\n\n

Arvelduskonto k\u00e4sitluste erinevused ilmnevad aga siiski m\u00f5nede teoreetikute – fiqh-ide (islami \u00f5igusteadus, islami \u00f5igusteadlased) t\u00f6\u00f6des[10], kus arvelduskontot nimetatakse garanteeritud laenuks pangale, m\u00f5nel juhul aga ka panga hoolde usaldatud vahenditeks.[11]<\/p>\n\n\n\n

Igap\u00e4evasteks arveldustest \u00fclej\u00e4\u00e4vaid vahendeid paigutatakse hoiukontole, mis islami panganduses sarnaneb konventsionaalse hoiukonto teenusega, peamiseks erinevuseks see, et ka sel juhul ei ole saadava tulu osas eelnevalt v\u00f5imalik kokku leppida. Hoiukontot kirjeldavad erinevad k\u00e4sitlused kui lepingulist korraldust vara kaitseks (al-wadiah \u2013 setting up an agency contract for the purpose of protecting one\u2019s wealth), mille k\u00e4igus on hoiustaja andnud siiski loa kasutada oma vahendeid panga riisikol nii, et kliendile oleks tagatud hoiustatavate vahendite t\u00e4ielik tagastamine ning v\u00f5imaliku kasumi jagamine panga ja hoiusatja vahel. Teise k\u00e4sitluse kohaselt on hoiukonto heategevuslik (benevolent, beneficence) laen (qard hasan), mille eest saab raha hoiustanud isik pangalt kas rahalist v\u00f5i mitterahalist tulu. Nagu paljude teiste islami finatatseenuste osas, on ka qard hasan\u2019i puhul mitmeid vastuolulisi k\u00e4sitlusi. Qard hasan\u2019i algne t\u00e4hendus oli laen puudustkannatavatele isikutele, mille tagasimakse pidi toimuma samas suuruses, nagu oli antud laen, st. ilma \u0161aria’s keelatud intresside v\u00f5i muude juurdemakseteta.[12] Qard hasan’i kui t\u00e4nap\u00e4evast pangateenust n\u00e4hakse panga ja kliendivahelist suhtena, kus pank kasutab hoiustatud vahendeid nagu enda omi, ei maksa selle eest kliendile tasu, kuid klient v\u00f5ib hoiuse igal ajal v\u00e4lja v\u00f5tta.[13] Hoiukontode kolmas valitsev k\u00e4sitlus kombineerub investeerimishoiuse tunnustega, kus hoiuse investeerimisest saadud tulu jagatakse mudaraba (suhe, kus \u00fcks osalejatest annab vahendid, mida valitseb teine osaleja) p\u00f5him\u00f5tete kohaselt.[14] \u0160aria kohaselt ei peaks poolte vahel jagamisele kuuluma mitte ainult koostegevusest saadud tulu, vaid ka sellest tekkinud kulu. Kuiv\u00f5rd hoiustamisest saadav tulu pole sugugi mitte alati garanteeritud, lubatakse hoiustamise edendamiseks hoiustajatele osalmist v\u00e4ikeste projektides nt. mudaraba p\u00f5him\u00f5tte kohaselt.<\/p>\n\n\n\n

Investeerimiskonto on konto, mille kasutajad on eelk\u00f5ige huvitatud kasumi teenimisest mudaraba v\u00f5i al-mutlaq’a (inglise keeles “vastuv\u00f5tja”, recipient[15]) p\u00f5him\u00f5tetest. Niisuguse kontoteenuse kasutamist iseloomustavad eelk\u00f5ige hoiuse k\u00f5rgem fikseeritud miinimumsuurus, hoiuse pikaajalisus ning see, et hoiustajal on v\u00f5imalik kaotada osa v\u00f5i kogu oma hoiustatud raha, kui pangal peaks ettev\u00f5tmine eba\u00f5nnestuma. Kui mudaraba tehingu \u00fcheks pooleks on antud juhul raha paigutav pangaklient, siis teiseks pooleks olev pank on raha k\u00e4sutama hakkav isik e mudarib, kellel niisuguse lepingu puhul on t\u00e4ielik tegutsemisvabadus kapitali investeerimisel. Siiski on kliendil \u00f5igus ka teatud etteteatamist\u00e4htajaga raha pangast v\u00e4lja v\u00f5tta.<\/p>\n\n\n\n

Lisaks tavalistele investeerimiskontodele tuntakse ka spetsiaalseid investeerimiskontosid[16], mis t\u00f6\u00f6tavad samuti mudaraba p\u00f5him\u00f5tte kohaselt ning on enamasti suunatud suurematele investoritele. Investeerimiskontost eristub spetsiaalne investeerimiskonto seel\u00e4bi, et viimane on seotud konkreetse projektiga. Loomulikult saab hoiustaja ise valida, kas investeerib oma raha otse v\u00f5i eelistab panga poolt l\u00e4biviidavat projekti. Kasumi jaotamise t\u00e4htaja saabumise osas lepitakse iga spetsiaalse investeerimiskonto osas eraldi kokku l\u00e4htudes seejuures investeerimisprojekti edukusest.[17] Siinkohal tuleb m\u00e4rkida, et islami investeerimisteenused ja kindlustustooted v\u00e4\u00e4rivad eraldi pikemat k\u00e4sitlust ja selles artiklis neil p\u00f5hjalikumalt ei peatuta.<\/p>\n\n\n\n

2.4. Tarbijakrediit<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Islami finantsteenustest on tarbijakrediidiga k\u00f5ige enam v\u00f5rreldav tawarruq – meetod, kus finantseerimisasutus kas vahetult v\u00f5i kaudselt ostab mingi vara A-lt 100 \u00fchiku eest ja m\u00fc\u00fcb selle koheselt kliendile B j\u00e4relmaksuga 110 \u00fchiku eest. Seej\u00e4rel m\u00fc\u00fcb klient B sama vara kolmandale isikule C ning annab selle koheselt \u00fcle 100 \u00fchiku kohese maksmise vastu. Tehingu tulemusena on kliendil B kolmandalt isikult saadud raha ning j\u00e4relmaksukohustus finantseerimisasutusele.[18] Teise k\u00e4sitluse kohaselt on tawarruq m\u00fc\u00fcgileping, mille k\u00e4igus ostja omandab vara j\u00e4relmaksuga ja m\u00fc\u00fcb selle kahjumiga algsele m\u00fc\u00fcjale koheselt v\u00e4ljamakstava raha eest.[19]<\/p>\n\n\n\n

Tawarruq on meetod, mille abil m\u00f5nes islami finantsteenuste pakkujad edendavad klientide rahavooge ning mille abil saab finantsteenuse pakkuja garanteerida kindlaksm\u00e4\u00e4ratud kasumiosa t\u00e4htajalise deposiidi hoiustajale. Iga tawarruq tehing loob v\u00f5la\u00f5igusliku(d) suhte(d). Veelgi enam – tawarruq tehingu tulemusel tekkiv kohustus on alati suurem kui summa, mis asja eest l\u00f5plikult makstakse. Tawarruq tehingute ahel on sageli ebaproportsionaalselt suurem kui tehingute aluseks olev vara v\u00e4\u00e4rtus.[20]<\/p>\n\n\n\n

Islami finatsteenuste pakkujate seas on tawarruq populaarne nii oma kasutamise lihtsuse ja paindlikkuse poolest. Olukorras, kus \u0161aria seab tegutsemisvabadusele teatavad piirangud, on raske leida \u0161aria\u2019ga koosk\u00f5lasolevat finantsteenust, mis teeks raha kiirelt k\u00e4ttesaadavaks. [21]<\/p>\n\n\n\n

Islamimaailma geograafilise ulatuse ja suure j\u00e4rgijate arvuga – u. 1.4 miljardit inimest – k\u00e4ib kaasas ka m\u00f5tteviiside diasporaa – nii nagu erinevates kohtades r\u00e4\u00e4gitakse araabia keele nime all teineteisest v\u00e4ga erinevaid dialekte, nii on ka sama m\u00e4rks\u00f5na alla toodavad finantsteenuste sisu kirjeldused vahel teineteisest v\u00e4ga erinevad. \u00dcRO juures alalise delegatsiooniga esindatud Islami Konverentsi Organisatsioon (Organisation of the Islamic Conference (OIC), mis \u00fchendab 57 liikmesriiki, sh. Aafrikast, L\u00e4his-Idast, Kesk-Aasiast, Kaukasusest, Balkanilt, Kagu-Aastiast ja L\u00f5una-Ameerikast Guajaana ja Surinami, juures tegutseg Islami \u00d5iguse (Fiqh) Akadeemia (edaspidi ka Fiqh Akadeemia), mis 2009 aastal hindas moslemitele ebasobivaks kasutada tawarruq teenuse kaasaegset versiooni. Nimelt eraldas Islami \u00d5iguse Akadeemia tawarruq-i klassikaliseks tawarruq-ks ja kaasaegseks tawarruq-ks leides, et klassikalises tawarruq’is luuakse rahalised vahendid spontaanselt reaalmajanduse toimimise k\u00e4igus, kuid kaasaegses tawarruq’is on k\u00f5ik tehingud korraldatud toimima praktiliselt samaaegselt ning tehingu objektiks oleva vara hind k\u00f5igub nende samaaegselt toimuvate tehingute k\u00e4igus. Alternatiivina tawarruq-le soovitab Islami \u00d5iguse Akadeemia kasutada qard hasan’at (heategevuslikud intressivabad laenud) ning julgustab asutama spetisaalselt qard hasan fondi.<\/p>\n\n\n\n

Arvestades seda, et tawarruq’i hindavad kasulikuks ja efektiivseks teenuseks islami finantsteenuste pakkujad, sh. need, kes teevad seda EL-s v\u00e4lja antud krediidiasutuse tegevusloa aluse,l ning seda, et t\u00e4nap\u00e4eval osutataksegi suur osa finantsteenuseid mitte spontaanselt (nt laenaja ja laenuandja juhuslikul kohtumisel), vaid spetsialiseeritult, korraldatult, siis tuleb aru saada islami finantsteenuste pakkujate murest Islami \u00d5iguse Akadeemia tauniva suhtumise p\u00e4rast tawarruqi ning m\u00f5ista nende muret teiste islami finantsteenuste p\u00e4rast, mis v\u00f5ivad sattuda Fiqh Akadeemia teravdatud t\u00e4helepanu alla.<\/p>\n\n\n\n

Islami \u00d5iguse Akadeemia tawarruq\u2019i taunivale otsusele eelnesid hindajate konsultatsioonid mitmesuguste teenusepakkujatega, mille k\u00e4igus need ei pidanud kohaseks Islami \u00d5iguse Akadeemia ettepankut edendada tawarruq’i asemel qard hasan’at, p\u00f5hjendades seda islami pankade kui sotsiaalset rolli kandavate asutustega, mille juurde kuulub aktsion\u00e4ride ja sotsiaalse klientide ootuse saada tehingutest tulu, mida qard hasan ei v\u00f5imalda.<\/p>\n\n\n\n

Teenusepakkujate ja ka paljude klientide jaoks taandub k\u00f5ik k\u00fcsimusele, et millise islami finantsteenusega saaks klient m\u00f5istliku ajavahemiku jooksul k\u00e4sutusse vajaneva rahasumma v\u00f5i on tal selle jaoks vaja p\u00f6\u00f6rduda m\u00f5ne meie m\u00f5istes tavap\u00e4raseid finantsteenuseid pakkuva teenusepakkuja poole. Finantsteenuste “islamilikkuse” r\u00f5hutajad soovitavad p\u00f6\u00f6rata rohkem sellele, et kas tawarruq teenusest huvitatud isikul ikka on seda raha koheselt vaja ning r\u00f5hutavad vajadust elada oma v\u00f5imaluste piires. Samas on ka islami kogukondades tarbimise kasv suurenemas mida \u00f5hutab omalt poolt ka finantsteenuste j\u00e4rjest p\u00f5hjalikum korraldatus. [22]<\/p>\n\n\n\n

T\u00e4nap\u00e4eval on \u00dchendkuningriigis auto soetamiseks \u0161aria-ga koosk\u00f5las olevat finantsteenust otsival moslemil kaks v\u00f5imalust: nn. kogukondlik (communal) v\u00f5imalus ja kaubanduslik (commercial) v\u00f5imalus. Kogukondliku finantseerimist on v\u00f5imalik saada p\u00f6\u00f6rdudes nt. Ansar Finance Group-i[23] poole, mis loodi 1994 esimese \u00dchendkuningriigis loodud intressivaba finantseerimisasutusena ning mis pakub \u0161aria’ga koosk\u00f5las olevaid erinevaid finantseerimislahendusi. Huvilistel on v\u00f5imalik liituda selle \u00fchistuga, mille liikmed on k\u00f5ikv\u00f5imalike elualade esindajad, ning teha sinna regulaarseid makseid ja teatud aja p\u00e4rast on v\u00f5imalik saada \u00fchistult qard hasan ehk intressita laen. Niisugune skeem n\u00e4ib krediidi efektiivse korraldamisena oma kogukonna piires, kuid ei ole kohane suuremale kogukonnale suunatud teenusena, tulenevalt sellest, et niisuguse skeemi abil k\u00e4ttesaadavaks tehtavad vahendid ei v\u00f5imalda enamasti rohkearvulisi ja\/v\u00f5i suuremahulisi tehinguid.<\/p>\n\n\n\n

Niisugune teenus meenutab Eestis hoiu-laenu\u00fchistute korraldust, milles olulist rolli m\u00e4ngib liikmete piiritletus[24] ning sellest tulenev sotsiaalne kontroll, mis on oluliseks meetmeks kohustuse t\u00e4itmise tagamiseks, mida toob esile ka Islami finantsteenuseid k\u00e4sitlev Saksa jurist Killian B\u00e4lz[25]. Auto ostmiseks islamiga koosk\u00f5las olev kaubanduslik finantseerimisteenus on \u00dchendatud Kuningriikides k\u00e4ttesaadav finantsj\u00e4relevalve asutuselt krediidiasutuse tegevusloa saanud islami finantsteenuseid pakkuvalt ning end Euroopa suurimaks islami pangaks nimetavalt Bank of London and Middle East poolt ning lisaks traditsioonilistele finantsteenustele ka islami finantsteenuseid pakkuvalt HSBC pangalt, mille islami finantsteenuste osa nimi on Amanah[26] ja Islamic Bank of Britain vahendusel. Nimetatud teenusepakkujate poolt pakutav tawarruq-tehing on p\u00f5him\u00f5tteliselt sarnane nn. tavap\u00e4rases pangas pakutava tarbijakrediidiga. Erisus on selles, et islami pangas ei ole tehing mitte rahap\u00f5hine vaid varap\u00f5hine, st. finantseerimistehingu keskmes ei ole ka formaalselt mitte raha vaid vara, mille abil finantseerimine toimub.<\/p>\n\n\n\n

T\u00e4psemaid j\u00e4reldusi tawarruq ja EL tarbijakrediidi reeglite sarnasuste ja erisuste osas saab teha, kui AAOIFI poolt v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tatud standardid tawarruq kohta kas elektrooniliselt v\u00f5i paberkandjal v\u00f5i muul andekandjal k\u00e4ttesaadavaks saavad.<\/p>\n\n\n\n

[1] Islamic finance in the UK, Regulation and Challenges, UK FSA, lk. 15<\/p>\n\n\n\n

[2] Grais, Wafik, Pellegrini, Matteo Corporate Governance and Shariah Compliance in Institutions Offering Islamic Financial Servies, World Bank Policy Research Working Paper 4054, November 2006, lk. 11 ja 22.<\/p>\n\n\n\n

[3] Briault Clive, London: Center of Islamic Finance http:\/\/www.fsa.gov.uk\/pages\/Library\/Communication\/Speeches\/2007\/1018_cb.shtml, 31.03.2010<\/p>\n\n\n\n

[4] http:\/\/www.islamic-bank.com\/sharia-finance\/sharia-supervisory-committee , 31.03.2010.<\/p>\n\n\n\n

[5] Briault Clive London: Center of Islamic Finance http:\/\/www.fsa.gov.uk\/pages\/Library\/Communication\/Speeches\/2007\/1018_cb.shtml , 31.03.2010<\/p>\n\n\n\n

[6] City Minister Kitty Ussher chairs Islamic Finance Experts Group meeting on feasibility study into Government SUKUK, http:\/\/www.hm-treasury.gov.uk\/press_89_07.htm, 31.03.2010<\/p>\n\n\n\n

[7] Rosly, Saiful Azhar Prof. Dr. 31 October 2005 From Windows to Subsidiaries for Islamic Banking Malaysian Institute of Economic Research, p. 5 http:\/\/www.mier.org.my\/mierscan\/archives\/pdf\/drsaiful31_10_2005.pdf 31.03.2010.<\/p>\n\n\n\n

[8] Mohammed Taqi Usmami, Islamic Banking Windows, New Horizon No 119, May 2002, -3-5. http:\/\/www.financeinislam.com\/article\/1_35\/1\/442, 31.03.2010.<\/p>\n\n\n\n

[9] W\u00fclfing, Thomas Dr. Rechtliche Aspekte des islamischen Bankwesens & Scharia-konformer Investments, http:\/\/www.competence- site.de\/downloads\/0d\/2b\/i_file_43534\/Vorlesung_Islamic_Banking-Skript_deutsch.pdf lk. 8. 31.03.2010.<\/p>\n\n\n\n

[10] W\u00fclfing, Thomas Dr. Rechtliche Aspekte des islamischen Bankwesens & Scharia-konformer Investments, http:\/\/www.competence-site.de\/downloads\/0d\/2b\/i_file_43534\/Vorlesung_Islamic_Banking-Skript_deutsch.pdf , lk. 10. , 31.03.2010<\/p>\n\n\n\n

[11] Lewis, Mervin Latifa M. Algaoud Islamic BankingMPG Books Ltd, Bodmin Cornwall, 2001, lk. 47.<\/p>\n\n\n\n

[12] Mohammad Omar Farooq Qard Hasan, Wadiah\/Amanah and Bank Deposits, Lk. 4<\/p>\n\n\n\n

http:\/\/papers.ssrn.com\/sol3\/papers.cfm?abstract_id=1418202, 31.03.2010<\/p>\n\n\n\n

[13] Mohammad Omar Farooq Qard Hasan, Wadiah\/Amanah and Bank Deposits , lk. 36.<\/p>\n\n\n\n

[14] Lewis, Mervin Latifa M. Algaoud Islamic BankingMPG Books Ltd, Bodmin Cornwall, 2001, lk. 47<\/p>\n\n\n\n

[15] http:\/\/www.arabicenglishdictionary.org\/ 31.03.2010.<\/p>\n\n\n\n

[16] Iqbal, Jaquir Dr. Islamic Finance Management, GLobal Visiion Publishing House, India, 2009, lk. 131<\/p>\n\n\n\n

[17] Lewis, Mervin Latifa M. Algaoud Islamic BankingMPG Books Ltd, Bodmin Cornwall, 2001, lk. 48.<\/p>\n\n\n\n

[18] http:\/\/finance.practicallaw.com\/5-367-4016; http:\/\/www.blme.com\/glossary.php#lettert<\/p>\n\n\n\n

[19] Al-Shaloob Salah, Organized Tawarruq in Islamic law; A Study of organised tawarruq s Practised in the Financial Institutions in Saudi Arabia, https:\/\/eprints.kfupm.edu.sa\/14894\/1\/organised_tawarruq_in_Islamic_law_(Conf_23_Apr_2007).pdf, p. 2<\/p>\n\n\n\n

[20] Siddiqi, Mohammad Nejatullah, Economics of Tawarruq, A Methodological issue in Shariah-Compliant Finance, February 1, 2007, http:\/\/www.siddiqi.com\/mns\/Economics_of_Tawarruq.pdf, p.7<\/p>\n\n\n\n

[21] Analysis; Tawarruq declared impermissible by the OIC Fiqh Academy: Analysis on Islamic Banking, June 2009, http:\/\/www.islamicbanker.com\/tawarruq-fiqh-academy-aaoifif.html, 06.05.2010<\/p>\n\n\n\n

[22] Analysis; Tawarruq declared impermissible by the OIC Fiqh Academy: Analysis on Islamic Banking, June 2009, http:\/\/www.islamicbanker.com\/tawarruq-fiqh-academy-aaoifif.html, 06.05.2010<\/p>\n\n\n\n

[23] Ansar Finance Group, http:\/\/www.ansarfinance.com, 06.05.2010<\/p>\n\n\n\n

[24] Hoiu-laenu\u00fchistu seadus, \u00a7 3, \u00a7 6 lg. 1, \u00a7 16, 17, 22, 23,<\/p>\n\n\n\n

[25] B\u00e4lz, Killian Islamic Finance for European Muslims: The Diversity Management of Shari’ah-Compliant Transactions Symposium: Islamic Business and Commercial Law , Chicago Journal of International Law 2006, 2007, p. 551 http:\/\/heinonline.org\/HOL\/Page collection=journals&handle=hein.journals\/cjil7&id=555&terms=consumer credit#557, 06.05.2010<\/p>\n\n\n\n

[26] http:\/\/www.hsbcamanah.com\/amanah\/about-amanah\/faq.html#34, 06.05.2010<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

2. ISLAMI FINANTSTEENUSTE PAKKUJATE JUHTIMINE JA TOOTEARENDUS 2.1. \u0160aria n\u00f5ukogu Islami finantsteenused peavad koosk\u00f5las olema \u0161aria p\u00f5him\u00f5tetega, seega ei piisa islami pangas tootearenduse ja ettev\u00f5tja juhtimises osalevate isikute puhul EL finantsteenuste pakkumist reguleerivate \u00f5igusaktide kohaselt eeldatavast oskusteabest, olulised on ka teadmised, mis v\u00f5imaldavad hinnata teenuste vastavust \u0161ariale. Nii on oluline roll islami finantsteenuste pakkujate juures […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[107],"tags":[],"class_list":["post-2245","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-islami-finants-euroopa-liidus"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2245","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=2245"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2245\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2246,"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2245\/revisions\/2246"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=2245"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=2245"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=2245"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}