{"id":828,"date":"2022-06-18T15:33:23","date_gmt":"2022-06-18T15:33:23","guid":{"rendered":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/?p=828"},"modified":"2022-06-18T15:33:23","modified_gmt":"2022-06-18T15:33:23","slug":"14-polugaamia","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/?p=828","title":{"rendered":"14. Pol\u00fcgaamia"},"content":{"rendered":"\n<p>V\u00f5tkem n\u00fc\u00fcd luubi alla selline oluline k\u00fcsimus nagu pol\u00fcgaamia. Pol\u00fcgaamia on v\u00e4ga vana tava, mida praktiseeritakse paljudes \u00fchiskondades. Piibel ei ole pol\u00fcgaamiat keelustanud, vaid otse vastupidi \u2013 nii Vanast Testamendist kui ka rabide kirjandusest leiab hulgaliselt tunnistusi pol\u00fcgaamia legaalsusest. Kuningas Saalomonil olevat olnud 700 naist ja 300 konkubiini (1Ku.11:3). Ka kuningas Taavetil olevat olnud palju naisi ja konkubiine (2Sa.5:13). Vana Testament vihjab ka sellele, kuidas mehe vara tema erinevatelt naistelt saadud poegade vahel jagada (5Mo.22:7). Ainus pol\u00fcgaamiaga seotud piirang on keeld olla samal ajal abielus kahe \u00f5ega (3Mo.18:18). Talmud soovitab korraga maksimaalselt nelja naist.[1] Euroopa juudid j\u00e4tkasid pol\u00fcgaamia praktiseerimist kuni 16. sajandini, samal ajal kui oriendi juudid praktiseerisid regulaarselt pol\u00fcgaamiat kuni taasloodud Iisraeli j\u00f5udmiseni, kus tsiviilseaduse j\u00e4rgi on pol\u00fcgaamia keelatud. Samas aga lubab seda religioosne seadus ja kuna religioosne seaduse on sellistel juhtudel ilmalikust seadusest \u00fcle, on see lubatud.[2]<\/p>\n\n\n\n<p>Kuidas on lood aga Uue Testamendiga? Isa Eugene Hillmann on oma igati l\u00e4bin\u00e4gelikus raamatus \u201ePolygamy Reconsidered\u201c kirjutanud: \u201eMitte kusagil Uues Testamendis ei ole konkreetset k\u00e4sku, et abielu peaks olema monogaamne v\u00f5i konkreetset pol\u00fcgaamia keeldu.\u201c[3] Veelgi enam, Jeesus ei ole kunagi pol\u00fcgaamia vastu jutlustanud, kuigi juudid seda tolleaegses \u00fchiskonnas praktiseerisid. Isa Hillman r\u00f5hutab, et Rooma kirik keelustas pol\u00fcgaamia vaid seet\u00f5ttu, et kristlikku abieluseadust koosk\u00f5lla viia Kreeka-Rooma kultuuriga, mis n\u00f5udis vaid \u00fchte legaalset naist, samas tolereerides nii armukesi kui ka prostitutsiooni. Ta tsiteerib Hippo Augustinust: \u201eAga n\u00fc\u00fcd, meie ajal ja hoides kinni Rooma traditsioonidest, ei ole enam lubatud teist naist v\u00f5tta.\u201c[4]<\/p>\n\n\n\n<p>Aafrika kirikud ja kristlased tuletavad tihti oma Euroopa vendadele meelde, et kiriku pol\u00fcgaamia keeld on vaid kultuuritraditsioon ja mitte kristlik seadus.<\/p>\n\n\n\n<p>Ka Koraan lubab pol\u00fcgaamiat, kuid mitte ilma piiranguteta: <strong>\u201eJa kui te kardate, et ei suuda orbudega \u00f5iglaselt k\u00e4ituda, siis abielluge oma valitud naistega &#8211; kahe, kolme v\u00f5i neljaga; kuid kui kardate, et ei suuda (nendega) \u00f5iglaselt k\u00e4ituda, siis vaid \u00fchega \u2026\u201c (4:3)<\/strong><br>Koraan, vastupidiselt Piiblile, on limiteerinud maksimaalse naiste arvu neljale ja seadnud rangeks tingimuseks, et neid k\u00f5iki tuleb v\u00f5rdselt ja \u00f5iglaselt kohelda. Koraan ei \u00f5huta usklikke pol\u00fcgaamiat praktiseerima ega maini ka, nagu oleks pol\u00fcgaamia abielu ideaal, vaid lihtsalt tolereerib ja lubab pol\u00fcgaamiat, seades sellele tingimused. Miks on pol\u00fcgaamia lubatud? Vastus on v\u00e4ga lihtne: on aegu ja kohti, kus sotsiaalsed ja moraalsed p\u00f5hjused muudavad pol\u00fcgaamia lausa kohustuslikuks. Pol\u00fcgaamia on islamis tihedalt seotud \u00fchiskondliku vastutusega orbude ja leskede heaolu eest. Islam on universaalne usk, mis sobib k\u00f5igisse aegadesse ja kohtadesse ja seega peab ka islami seadus igasuguste olukordadega sobima.<\/p>\n\n\n\n<p>Enamikes \u00fchiskondades on naisi rohkem kui mehi. USAs n\u00e4iteks on ligi 8 miljonit naist rohkem kui mehi. Guineas on 100 mehe kohta 122 naist. Tanzanias on 95,1 mehe kohta 100 naist.[5] Mida peaks \u00fchiskond taolise tasakaalust v\u00e4ljas sugudevahelise suhtarvu puhul tegema? Loomulikult on olemas erinevaid lahendusi: v\u00f5idakse pakkuda ts\u00f6libaati, vasts\u00fcndinud t\u00fcdrukute tapmist (mida, muide, teatud \u00fchiskondades t\u00e4nap\u00e4eval tehakse!!!), v\u00f5i \u00fchiskond peaks tunnustama igasuguseid erinevaid seksuaaleelistusi \u2013 prostitutsioon, abieluv\u00e4line seks, homoseksuaalsus jne. Teistes \u00fchiskondades, nagu n\u00e4iteks enamikus Aafrika t\u00e4nap\u00e4eva \u00fchiskondades, on k\u00f5ige auv\u00e4\u00e4rsem lahendus lubada pol\u00fcgaamseid abielusid. See, mida l\u00e4\u00e4ne \u00fchiskonnas tihti m\u00f5ista ei suudeta, on et teistest kultuurikeskkondadest naised ei vaata tihti pol\u00fcgaamiale kui millelegi naise jaoks alandavale. N\u00e4iteks eelistavad paljud noored Aafrika t\u00fctarlapsed, olgu siis tegemist moslemite, kristlaste v\u00f5i muu usu esindajatega, abielluda mehega, kes on juba abielus ja end hea ning vastutustundliku mehe ja isana t\u00f5estanud. Paljud aafriklannad innustavad oma meest teist naist v\u00f5tma, et nad ei peaks end \u00fcksikuna tundma.[6] Nigeeria suuruselt teises linnas \u00fcle 6000 15-69-aasta vanuse naise hulgas l\u00e4bi viidud uurimus n\u00e4itas, et 60% neist naistest r\u00f5\u00f5mustaks, kui nende mees teise naise v\u00f5taks. Vaid 23% v\u00e4ljendasid teise naise idee suhtes viha.<\/p>\n\n\n\n<p>Keenias l\u00e4bi viidud uurimuse p\u00f5hjal n\u00e4gi 76% naistest pol\u00fcgaamiat kui midagi positiivset. Keenia maapiirkondades l\u00e4bi viidud uurimus n\u00e4itas, et 25 naist 27st pidas pol\u00fcgaamiat monogaamiast paremaks. Need naised leidsid, et pol\u00fcgaamia v\u00f5ib olla igati \u00f5nnestunud ja kasulik, kui kaasnaised \u00fcksteisega koost\u00f6\u00f6d teevad ja h\u00e4sti l\u00e4bi saavad.[7] Pol\u00fcgaamia on Aafrika \u00fchiskondades niiv\u00f5rd austusv\u00e4\u00e4rne instistutsioon, et isegi osad protestantistlikud kirikud muutuvad selle suhtes hulga tolerantsemaks. Keenia Anglikaani kiriku piiskop teatas: \u201eKuigi monogaamia v\u00f5ib olla ideaalne abikaasadevahelise armastuse v\u00e4ljendamiseks, v\u00f5iks kirik siiski arvestada sellega, et teatud kultuurides on pol\u00fcg\u00fc\u00fcnia sotsiaalselt vastuv\u00f5etav ja usk, et pol\u00fcg\u00fc\u00fcnia ei ole kristlusele omane, ei pea paika.\u201c[8]<\/p>\n\n\n\n<p>Peale s\u00fcgavuti Aafrika pol\u00fcgaamia uurimist, j\u00f5udis anglikaani kiriku reverent David Gitari j\u00e4reldusele, et \u00f5igel viisil praktiseeritud pol\u00fcgaamia on rohkem kristlik kui lahutuste ja uuesti abiellumiste jada, millest j\u00e4\u00e4vad j\u00e4rele h\u00fcljatud naised ja lapsed.[9] Mul isiklikult on au tunda mitmeid k\u00f5rgelt haritud aafriklannasid, kes, hoolimata sellest, et nad on aastaid L\u00e4\u00e4nes elanud, suhtuvad pol\u00fcgaamiasse siiski igati positiivselt. \u00dcks neist, kes elab USAs, toetab igati oma abikaasat, et too teise naisega abielluks, kes tal lapsi kasvatada aitaks.<\/p>\n\n\n\n<p>Tasakaalust v\u00e4ljas sugudevahelisest suhtarvust saab t\u00f5eliselt suur probleem just s\u00f5ja ajal. Ameerika indiaanlaste h\u00f5imudes oli naiste suur osakaal alati peale s\u00f5da suur probleem. Kuigi naistel oli neis h\u00f5imudes suhteliselt k\u00f5rge staatus, aktsepteerisid nad pol\u00fcgaamiat kui parimat v\u00f5imalikku kaitset siivutu k\u00e4itumise eest. Euroopa asunikud m\u00f5istsid aga selle aruka lahenduse ilma pikemalt j\u00e4rele m\u00f5tlemata hukka, nimetades indiaanlasi metslasteks.[10]<\/p>\n\n\n\n<p>Peale teist maailmas\u00f5da oli Saksamaal 7 300 000 naist rohkem kui meest (3 300 000 neist olid lesed). 100 20-30-aastase mehe kohta oli 167 samast vanusegrupist naist.[11] Paljud neist naistest ei vajanud neil keerukatel aegadel mitte vaid kaaslast vaid ka peretoitjat. V\u00f5iduka Liitlaste armee s\u00f5durid kasutasid nende naiste haavatavust \u00e4ra. Paljudel noortel naistel ja leskedel olid okupeeriva armee s\u00f5duritega ebaseaduslikud suhted. Ameerika ja Briti s\u00f5durid maksid oma m\u00f5nude eest sigarettides, \u0161okolaadis ja leivas. Lapsed olid nende v\u00f5\u00f5raste toodud kingitustest vaimustuses. Kui \u00fcks k\u00fcmneaastane poiss teistele lastele osaks saanud kingitustest kuulis, soovis ta kogu s\u00fcdamest, et ka tema emal v\u00f5iks \u00fcks selline inglane olla, et too enam n\u00e4lga kannatama ei peaks.[12]<\/p>\n\n\n\n<p>Peaksime siinkohal oma s\u00fcdametunnistuselt k\u00fcsima: mis on naisele alandav? Olla k\u00f5igi ees avalikult, seaduslikult ja austatult teine naine, nagu indiaanlaste puhul, v\u00f5i p\u00f5him\u00f5tteliselt prostituut, nagu tsiviliseeritud Liitlaste puhul? Ehk siis mis on naistele alandav, kas Koraani t\u00e4pselt m\u00e4\u00e4ratletud pol\u00fcgaamia v\u00f5i roomlaste kultuuril baseeruv kristlik monogaamia?<\/p>\n\n\n\n<p>T\u00e4nap\u00e4eval on maailmas rohkem massih\u00e4vitusrelvi kui iialgi varem ja Euroopa kirikud peavad v\u00f5ib-olla varem v\u00f5i hiljem pol\u00fcgaamia kui ainsa lahendusega leppima. Isa Hillman on selle \u00fcle juba m\u00f5tisklenud: \u201eOn t\u00e4iesti m\u00f5eldav, et need genotsiidirelvad (aatomi-, bioloogiline ja keemiarelv) v\u00f5ivad tekitada sugude vahel nii drastilise tasakaalutuse, et mitmikabielud muutuvad elluj\u00e4\u00e4misel oluliseks vahendiks \u2026 Vastupidiselt eelnevale traditsioonile ja seadusele hakkab meie loomus ja moraal pol\u00fcgaamiat pooldama. Taolises olukorras leiavad teoloogid ja kirikujuhid \u00fcsna kiirelt kaalukad p\u00f5hjused ja Piiblitekstid, et uut abieluviisi \u00f5igustada.\u201c[13]<\/p>\n\n\n\n<p>T\u00e4nase p\u00e4evani on pol\u00fcgaamia m\u00f5istlik lahendus paljudele modernse \u00fchiskonna probleemidele. \u00dchiskondlik vastutus, mida islam pol\u00fcgaamia lubamisega seoses r\u00f5hutab, on t\u00e4nap\u00e4eva L\u00e4\u00e4ne\u00fchiskonnas tihti rohkem n\u00e4htav kui Aafrika \u00fchiskondades. N\u00e4iteks t\u00e4nap\u00e4eva USAs on mustanahaliste hulgas t\u00f5sine meestepuudus. \u00dcks kahek\u00fcmnest mustanahalisest noormehest sureb enne 21-aastaseks saamist. 20-35-aastaste hulgas on peamine surma p\u00f5hjus m\u00f5rv.[14] Lisaks sellele on paljud noored mustanahalised mehed t\u00f6\u00f6tud, istuvad vangis v\u00f5i on uimastis\u00f5ltlased.[15] Sellest tulenevalt ei ole \u00fcks neljast mustanahalisest naisest 40-aastaseks saamisel kunagi abielus olnud. V\u00f5rdluseks v\u00f5ib tuua, et valgete naiste hulgas on sama suhtearv \u00fcks k\u00fcmnest.[16]<\/p>\n\n\n\n<p>Lisaks saavad paljudest noortest mustanahalistest naistest juba enne 20-aastaseks saamist \u00fcksikemad, kes vajavad h\u00e4dasti peretoitjat. Nende traagiliste asjaolude tulemus on see, et aina suurenev arv mustanahalisi naisi on suhetes, mida v\u00f5iks nimetada mehe jagamiseks[17]; ehk teisis\u00f5nu, paljud \u00f5nnetud mustanahalised naised on suhetes abielus mehega. Seaduslikud naised ei ole reeglina kursis, et keegi teine naine nendega meest &#8220;jagab\u201c. M\u00f5ned Ameerika mustanahaliste kriisi j\u00e4lgijad on soovitanud lahendusena konsensuse alusel pol\u00fcgaamia ajutist lubamist, kuni Ameerika \u00fchiskonnas laialdasemalt probleemi lahendavaid reforme sisse ei viida.[18]<\/p>\n\n\n\n<p>Konsensuse alusel pol\u00fcgaamia all on m\u00f5eldud pol\u00fcgaamia viisi, mille v\u00f5ib kogukond lubada, millest k\u00f5ik seotud osapooled teadlikud on ja millega n\u00f5ustuvad; vastandina tavap\u00e4rasele salajasele mehe jagamisele, mis on alandav nii seaduslikule naisele, armukesele kui ka \u00fchiskonnale tervikuna. Mehe jagamise probleemi arutati Philadelphias asuvas Temple\u2019i \u00dclikoolis 27. jaanuaril 1993. aastal peetud arutelul.[19] Osad s\u00f5nav\u00f5tjad soovitasid pol\u00fcgaamiat kui \u00fcht v\u00f5imalikku lahendust kriisile. Nad v\u00e4itsid ka, et pol\u00fcgaamia ei tohiks \u00fchiskonnas, mis tolereerib nii prostitutsiooni kui ka armukeste pidamist, seadusega keelatud olla. Kui \u00fcks naine publiku hulgast kommenteeris, et mustanahalised ameeriklased peaksid \u00f5ppima aafriklastelt, kelle hulgas pol\u00fcgaamiat v\u00e4ga vastutustundlikult praktiseeritakse, sai talle osaks v\u00e4ga entusiastlik aplaus.<\/p>\n\n\n\n<p>Ameerika Rooma katoliku p\u00e4ritolu antropoloog Philip Kilbride pakub oma provokatiivses raamatus \u201ePlural marriage for your time\u201c Ameerika \u00fchiskonna laialdastele probleemidele lahenduseks pol\u00fcgaamiat. Ta kinnitab, et mitmikabielu on paljudel juhtudel lahutusele hea alternatiiv, mis m\u00f5jub lastele tunduvalt v\u00e4hem laastavalt. Ta v\u00e4idab, et paljude lahutuste p\u00f5hjuseks Ameerikas on abieluv\u00e4lised suhted. Kilbride\u2019i s\u00f5nul on abieluv\u00e4lise suhte lahendina teine abielu lastele palju parem kui lahutus: \u201eLaste huvisid silmas pidades on perekonna suurenemine tervitatavam kui lahkuminek ja perekonna lagunemine.\u201c Ta kinnitab ka, et lisaks lahutajatele on ka teisi \u00fchiskonna gruppe, kes pol\u00fcgaamia lubamisest kasu saaksid, nagu n\u00e4iteks vanemaealised naised, kelle vanuseid mehi on tunduvalt v\u00e4hem ja mustanahalised ameeriklased, kes on mehe jagamise suhetes.[20]<\/p>\n\n\n\n<p>Californias asuvas Berkeley \u00dclikoolis viis kohalik \u00fcli\u00f5pilaste ajaleht 1987. aastal l\u00e4bi k\u00fcsitluse, milles uuriti, kui paljud \u00fcli\u00f5pilastest oleksid n\u00f5us seadusemuudatusega, mille kohaselt meestel oleks \u00f5igus abielluda rohkem kui \u00fche naisega, kuna Californias on abieluealisi mehi tunduvalt v\u00e4hem kui naisi. Peaaegu k\u00f5ik \u00fcli\u00f5pilased vastasid n\u00f5ustuvalt. \u00dcks naissoost \u00fcli\u00f5pilane vastas isegi, et pol\u00fcgaamne abielu t\u00e4idaks tema emotsionaalseid ja f\u00fc\u00fcsilisi vajadusi paremini, andes talle samal ajal rohkem vabadust kui monogaamne abielu.[21] Sama argumenti kasutavad ka need fundamentalistlikud mormooninaised, kes veel siiani USAs mitmikabielus elavad. Nad usuvad, et pol\u00fcgaamia on t\u00e4iuslik viis, kuidas naine saab keskenduda nii karj\u00e4\u00e4rile kui ka lastele, sest kaasnaised saavad laste eest hoolitsemisel \u00fcksteisele abiks olla.[22]<\/p>\n\n\n\n<p>Kindlasti tuleks lisada, et islami seaduse j\u00e4rgi peavad k\u00f5ik osapooled pol\u00fcgaamiaga n\u00f5us olema. Keegi ei saa sundida naist juba abielus mehega abielluma, samas kui esimesel naisel on \u00f5igus abielulepingusse seada tingimus, et mees temaga abielus olles teist naist ei v\u00f5ta.[23] Piibli seaduse j\u00e4rgi v\u00f5ib pol\u00fcgaamia aga lausa kohustuslik olla. Lastetu lesknaine n\u00e4iteks peab abielluma oma surnud mehe vennaga, isegi kui too on juba abielus ja isegi kui naine seda ei taha (1Mo.38:8-10) ja sellest abielust s\u00fcndinud esimene poeg j\u00e4\u00e4b surnud abikaasa p\u00e4rijaks.<\/p>\n\n\n\n<p>T\u00e4nap\u00e4eva islami\u00fchiskondades on suhteliselt v\u00e4he pol\u00fcgaamseid abielusid, kuna meeste ja naiste arvuline erinevus ei ole v\u00e4ga suur. V\u00f5ime julgelt v\u00e4ita, et islamiaailmas on v\u00e4hem pol\u00fcgaamseid abielusid kui l\u00e4\u00e4ne\u00fchiskonnas abieluv\u00e4liseid suhteid; teisis\u00f5nu on mehed t\u00e4nap\u00e4eva islamimaailmas palju monogaamsemad kui l\u00e4\u00e4ne\u00fchiskonnas.<\/p>\n\n\n\n<p>Tuntud krislasest evangelist Billy Graham on selle kohta \u00f6elnud: \u201eKristlus ei v\u00f5i endale pol\u00fcgaamia koha pealt kompromissi lubada. Kui t\u00e4nap\u00e4eva kristlus ei saa seda teha, on see kristluse enda kahjuks. Islam v\u00f5imaldab sotsiaalsete probleemide lahendamiseks pol\u00fcgaamiat ja laseb inimloomusel end vabamalt tunda, kuid seda ainult rangelt defineeritud seadusraamistikus. Kristlikud riigid on oma monogaamsuse suhtes v\u00e4ga demonstratiivsed, samas ise pol\u00fcgaamset elu elades. K\u00f5ik teavad, mis osa armukesed l\u00e4\u00e4ne \u00fchiskonnas m\u00e4ngivad. Islam on t\u00e4iesti aus religioon, lubades mehel v\u00f5tta ka teine naine, kui ta peab seda tegema, kuid samas keelates rangelt igasugused p\u00f5randaalused armusuhted, et \u00fchiskonna moraali hoida.\u201c[24]<\/p>\n\n\n\n<p>Huvitav on m\u00e4rkida, et paljud nii mitteislami- kui ka islamiriigid on t\u00e4nap\u00e4eval pol\u00fcgaamia keelustanud. Teise naise v\u00f5tmine, isegi esimese n\u00f5usolekul, on seadusevastane. Samas naise petmine, ilma et too asjast midagi teaks v\u00f5i veel v\u00e4hem seda heaks kiidaks, ei ole seaduse j\u00e4rgi kuidagi karistatav. Milline tarkus v\u00f5iks peituda taolise vastur\u00e4\u00e4kivuse taga? Kas seaduse m\u00f5te on t\u00f5esti petmise \u00f5hutamine ja aususe karistamine? See on meie tsiviliseeritud \u00fchiskonna \u00fcks seletamatuid paradokse.<\/p>\n\n\n\n<p>[1] Swidler, Leonard J, \u201eWomen in Judaism: the Status of Women in Formative Judaism\u201d, Metuchen, N.J: Scarecrow Press, 1976, lk 144-148.<\/p>\n\n\n\n<p>[2] Hazleton, Lesley, \u201eIsraeli Women the Reality Behind the Myths\u201d, New York: Simon and Schuster, 1977, lk 44-45.<\/p>\n\n\n\n<p>[3] Hillman, Eugene, \u201ePolygamy Reconsidered: African Plural Marriage and the Christian Churches\u201d, New York: Orbis Books, 1975, lk 140.<\/p>\n\n\n\n<p>[4] Hillman, Eugene, \u201ePolygamy Reconsidered: African Plural Marriage and the Christian Churches\u201d, New York: Orbis Books, 1975, lk 17.<\/p>\n\n\n\n<p>[5] Hillman, Eugene, \u201ePolygamy Reconsidered: African Plural Marriage and the Christian Churches\u201d, New York: Orbis Books, 1975, lk 88-93.<\/p>\n\n\n\n<p>[6] Hillman, Eugene, \u201ePolygamy Reconsidered: African Plural Marriage and the Christian Churches\u201d, New York: Orbis Books, 1975, lk 92-97.<\/p>\n\n\n\n<p>[7] Kilbride, Philip L, \u201ePlural Marriage For Our Times\u201d, Westport, Conn: Bergin &amp; Garvey, 1994, lk 108-109.<\/p>\n\n\n\n<p>[8] The Weekly Review, 01.08.1987.<\/p>\n\n\n\n<p>[9] Kilbride, Philip L, \u201ePlural Marriage For Our Times\u201d, Westport, Conn: Bergin &amp; Garvey, 1994, lk 126.<\/p>\n\n\n\n<p>[10] D\u2019Emilio, John; Freedman, Estelle B, \u201eIntimate Matters: A History of Sexuality in America\u201d, New York: Harper &amp; Row Publishers, 1988, lk 87.<\/p>\n\n\n\n<p>[11] Frevert, Ute, \u201c \u201eWomen in German History: from Bourgeois Emancipation to Sexual Liberation\u201d, New York: Bert Publishers, 1988, lk 263-264.<\/p>\n\n\n\n<p>[12] Frevert, Ute, \u201eWomen in German History: from Bourgeois Emancipation to Sexual Liberation\u201d, New York: Bert Publishers, 1988, lk 257-258.<\/p>\n\n\n\n<p>[13] Hillman, Eugene, \u201ePolygamy Reconsidered: African Plural Marriage and the Christian Churches\u201d, New York: Orbis Books, 1975, lk 12.<\/p>\n\n\n\n<p>[14] Hare, Nathan; Hare, Julie, \u201eCrisis in Black Sexual Politics\u201d, San Francisco: Black Think Tank, 1989, lk 25.<\/p>\n\n\n\n<p>[15] Hare, Nathan; Hare, Julie, \u201eCrisis in Black Sexual Politics\u201d, San Francisco: Black Think Tank, 1989, lk 26.<\/p>\n\n\n\n<p>[16] Kilbride, Philip L, \u201ePlural Marriage for Our Times\u201d, Westport, Conn: Bergin &amp; Garvey, 1994, lk 94.<\/p>\n\n\n\n<p>[17] Kilbride, Philip L, \u201ePlural Marriage for Our Times\u201d, Westport, Conn: Bergin &amp; Garvey, 1994, lk 95.<\/p>\n\n\n\n<p>[18] Kilbride, Philip L, \u201ePlural Marriage for Our Times\u201d, Westport, Conn: Bergin &amp; Garvey, 1994.<\/p>\n\n\n\n<p>[19] Kilbride, Philip L, \u201ePlural Marriage for Our Times\u201d, Westport, Conn: Bergin &amp; Garvey, 1994, lk 95-99.<\/p>\n\n\n\n<p>[20] Kilbride, Philip L, \u201ePlural Marriage for Our Times\u201d, Westport, Conn: Bergin &amp; Garvey, 1994, lk 118.<\/p>\n\n\n\n<p>[21] Lang, Jeffrey, \u201eStruggling to Surrender\u201d, Beltsville, MD: Amana Publications, 1994, lk 172.<\/p>\n\n\n\n<p>[22] Kilbride, Philip L, \u201ePlural Marriage for Our Times\u201d, Westport, Conn: Bergin &amp; Garvey, 1994, lk 72-73.<\/p>\n\n\n\n<p>[23] Sabiq, Elsayyed, \u201eFiqh Al-Sunnah\u201d, Cairo: Darul Fatah lile\u2019lam Al-Arabi, 11. v\u00e4ljaanne, 1994, k\u00f6ide 2, lk 187-188.<\/p>\n\n\n\n<p>[24] Doi, Abdul Rahman, \u201eWoman in Shari\u2019ah\u201d, London: Ta-Ha Publishers, 1994, lk 76.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>V\u00f5tkem n\u00fc\u00fcd luubi alla selline oluline k\u00fcsimus nagu pol\u00fcgaamia. Pol\u00fcgaamia on v\u00e4ga vana tava, mida praktiseeritakse paljudes \u00fchiskondades. Piibel ei ole pol\u00fcgaamiat keelustanud, vaid otse vastupidi \u2013 nii Vanast Testamendist kui ka rabide kirjandusest leiab hulgaliselt tunnistusi pol\u00fcgaamia legaalsusest. Kuningas Saalomonil olevat olnud 700 naist ja 300 konkubiini (1Ku.11:3). Ka kuningas Taavetil olevat olnud palju [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[25],"tags":[],"class_list":["post-828","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-naised-islamis-raamat"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/828","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=828"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/828\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":829,"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/828\/revisions\/829"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=828"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=828"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=828"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}