Kolme monoteistliku usu \u00fcheks \u00fchisosaks on kindlasti abielu ja perekonna k\u00f5igutamatu olulisus. Samuti ollaks \u00fchel n\u00f5ul, et perekonnapea on mees. Sellest hoolimata on juhi \u00f5iguste piirid neis kolmes usus v\u00e4ga erinevad. Judeo-kristlikus traditsioonis ulatuvad mehe juhi\u00f5igused lausa nii kaugele, et ta praktiliselt omab naist.<\/p>\n\n\n\n
Judaistlikus traditsioonis tuleneb mehe roll oma naise suhtes kontseptsioonist, et ta omab naist nagu orja.[1] See on ka p\u00f5hjuseks, miks abielurikkumise ja naise vande t\u00fchistamise seadustes valitseb kaksikmoraal. Sellest tulenevalt ei ole naisel mingit \u00f5igust oma varale v\u00f5i sissetulekule. Hetkest, mil juuditar mehele l\u00e4ks, kaotas ta oma vara ja sissetuleku \u00fcle igasuguse kontrolli, mis l\u00e4ks automaatselt \u00fcle tema abikaasale. Rabid t\u00f5estasid mehe \u00f5igust naise vara \u00fcle loomuliku tulemina sellest, et naine ise on mehe omand: \u201eKui naisest on saanud mehe omand, siis j\u00e4rgneb sellele loomulikult ka naise vara mehe omandisse minek,\u201c ja \u201eKui ta on omandanud naise, miks ei peaks ta siis omandama ka tolle vara?\u201c[2] Seega muutis abielu rikkaimagi naise sendituks. Talmud kirjeldab naise finantsolukorda j\u00e4rgmiselt: \u201eKuidas saakski naine midagi omada, kui mis iganes tal on, kuulub ta mehele? Mis kuulub mehele, see on mehe oma ja mis kuulub naisele, seegi on mehe oma \u2026 Nii naise teenistus kui ka see, mis ta v\u00f5ib t\u00e4navalt leida, kuulub mehele. K\u00f5ik majapidamises, isegi leivapuru laual, kuulub mehele. Kui naine peaks k\u00fclalise kutsuma ja teda kodus toitma, siis varastab ta oma mehe tagant \u2026\u201c (San. 71a, Git. 62a)<\/p>\n\n\n\n
Juuditari vara oli m\u00f5eldud vaid kosilaste meelitamiseks. Juudipere m\u00e4\u00e4ras osa isa varast t\u00fctrele, et seda abielu korral kaasavarana kasutada. Just selle kaasavara t\u00f5ttu olidki juuditaridest t\u00fctred oma isale soovimatuks koormaks. Isa pidi aastaid t\u00fctart kasvatama ja siis suure kaasavaraga ta abieluks ette valmistama. Seega peeti t\u00fctart juutide peres kohustuseks ja mitte v\u00e4\u00e4rtuseks.[3] See selgitab omakorda, miks vanasti juutide \u00fchiskonnas t\u00fctre s\u00fcndi r\u00f5\u00f5muga ei t\u00e4histatud. Kaasavarast sai peigmehele kinnisomandi tingimustega kingitus \u2013 mees oli k\u00fcll kaasavara omanik, kuid tal ei olnud lubatud seda m\u00fc\u00fca. Pruut kaotas aga abiellumise hetkel oma kaasavarale igasuguse \u00f5iguse. Veelgi enam, eeldati, et naine l\u00e4heks peale abiellumist t\u00f6\u00f6le ning tema teenistus pidi minema abikaasale, et katta naise \u00fclalpidamiskulusid, mis olid mehe kanda. Naine sai oma kaasavara tagasi vaid kahel juhul: lahutus v\u00f5i mehe surm. Kui aga naine juhtus varem surema, p\u00e4ris mees kogu ta vara. Kui mees varem suri, sai naine oma kaasavara tagasi, kuid tal ei olnud mingit \u00f5igust osale mehe enda varast. Kindlasti tuleks lisada, et ka peigmehel oli kohustus pruudile abiellumise puhul kingitus teha, kuid samas oli ta ise selle valdajaks, kuni abielu kestis.[4]<\/p>\n\n\n\n
Kristlus on kuni l\u00e4hiajani j\u00e4rginud sama juudi traditsiooni. Nii religioosne kui ilmalik v\u00f5im kristlikus Rooma impeeriumis (peale Constantinust) n\u00f5udis abielu tunnistamise tingimusena varalepingut. Pered pakkusid oma t\u00fctardega aina suuremaid kaasavarasid, mille tulemusena mehed hakkasid aina nooremana abielluma, samal ajal kui t\u00fctarde mehelepanekut l\u00fckati aina edasi.[5] Kirikuseaduse j\u00e4rgi oli naisel \u00f5igus abielu kehtetuks tunnistamisel oma kaasavara tagasi saada, v\u00e4lja arvatud juhul, kui ta oli abielurikkumises s\u00fc\u00fcdi \u2013 siis j\u00e4i naine oma kaasavara \u00f5igusest ilma ning see j\u00e4i t\u00e4ies ulatuses ta abikaasale.[6] Nii kiriku- kui ka tsiviilseaduse j\u00e4rgi minetas abielluv naine \u00f5iguse oma varale kuni hilise 19. ja varase 20. sajandini. N\u00e4iteks koguti ja avaldati 1632. aastal Inglise seaduse osana naiste \u00f5igused, kus muu hulgas seisis: \u201eMehe omand kuulub mehele ja naise omand kuulub mehele.\u201c[7] Naine ei kaotanud abielludes mitte \u00fcksnes oma vara vaid ka oma isiksuse. \u00dchelgi tema tegudest ei olnud seaduse ees mingit v\u00e4\u00e4rtust. Ta abikaasa v\u00f5is iga ta m\u00fc\u00fcgi- v\u00f5i kinkelepingu t\u00fchiseks tunnistada. Inimene, kellega ta \u00fcksk\u00f5ik millise lepingu allkirjastas, v\u00f5idi pettuses\u00fc\u00fcdistustega arreteerida. Veelgi enam, ta ei saanud enda nimel kedagi kohtusse kaevata ning teda ei olnud v\u00f5imalik kohtusse kaevata. Tal ei olnud v\u00f5imalik kohtusse kaevata isegi mitte oma abikaasat.[8] Seaduse silmis oli abielunaine peaaegu v\u00f5rdne imikuga. Naine kuulus lihtsalt oma abikaasale ning sellest tulenevalt kaotas ta nii oma vara, isiksuse seaduse silmis kui ka perekonnanime.[9]<\/p>\n\n\n\n
Islam on juba alates 7. sajandist kohelnud naisi isiksustena ning andnud neile \u00f5igused, mida judeo-kristlik L\u00e4\u00e4s veel hiljuti eitas. Islami seaduse j\u00e4rgi ei ole ei pruudil ega tema perekonnal mingit kohustust peigmehele kingitust teha v\u00f5i kaasavara kaasa anda. Islami seaduse kohaselt ei ole t\u00fctar vaid t\u00fc\u00fctu kohustus. Naise staatust peetakse nii au sees, et ta ei pea v\u00f5imalike kosilasi kingitustega meelitama. Hoopis peigmees peab pruudile abiellumise puhul kingituse tegema. See kingitus on vaid pruudi isiklik vara \u2013 tema abikaasal ega perekonnal ei ole sellele mingit \u00f5igust. Osades t\u00e4nap\u00e4eva islami\u00fchiskondades on 100 000 dollarit teemantites p\u00e4ris tavaline pulmakingitus pruudile.[10] Pruut s\u00e4ilitab \u00f5iguse oma pulmakingitusele isegi siis, kui abikaasa peaks temast hiljem lahutama. Mehel ei ole mingit \u00f5igust isegi osale oma naise varast, v\u00e4lja arvatud juhul kui naine talle midagi omast vabast tahtest annab.[11] Koraan on selle koha pealt v\u00e4ga selges\u00f5naline: \u201eJa andke naistele (abiellumisel) lahkelt nende kingitused. Kui nad aga teile sellest midagi ise loovutavad, siis kasutage seda s\u00fcdamerahus ja kergelt (st teades, et see on legaalne). \u201c (Koraan 4:4)<\/strong><\/p>\n\n\n\n Naise vara ning teenistus on t\u00e4ielikult ta enda kontrolli all ja vaid ta enda isiklike vajaduste rahuldamiseks, kuna nii ta enda kui ka laste \u00fclalpidamine on t\u00e4ielikult mehe kohustus.[12] \u00dcksk\u00f5ik kui rikas on naine, tal ei ole islami seaduse j\u00e4rgi mingit kohustust pere kaastoitjaks olla, v\u00e4lja arvatud juhul kui ta seda ise soovib. Naisel on \u00f5igus oma abikaasalt p\u00e4rida ja abielus naine s\u00e4ilitab islami seaduse j\u00e4rgi seaduse silmis oma isiku ja perekonnanime.[13] \u00dcks USA kohtunik kommenteeris kord mosleminaiste \u00f5iguseid, \u00f6eldes: \u201eMosleminaine v\u00f5ib kasv\u00f5i k\u00fcmme korda abielluda, kuid tema erinevad abikaasad ei m\u00f5juta kuidagi tema individuaalsust. Ta on kui omaette planeet, muutumatu nimega isiksus seaduse silmis.\u201c[14]<\/p>\n\n\n\n [1] Louis M. Epstein, \u201eThe Jewish Marriage Contract\u201d, New York: Arno Press, 1973, lk 149.<\/p>\n\n\n\n [2] Leonard J. Swidler, \u201eWomen in Judaism: the Status of Women in Formative Judaism\u201c, Metuchen, N.J: Scarecrow Press, 1976, lk142.<\/p>\n\n\n\n [3] Louis M. Epstein, \u201eThe Jewish Marriage Contract\u201d, New York: Arno Press, 1973, lk 164-165.<\/p>\n\n\n\n [4] Louis M. Epstein, \u201eThe Jewish Marriage Contract\u201d, New York: Arno Press, 1973, lk 112-113; vaata ka Sally Priesand, \u201eJudaism and the New Woman\u201c, New York: Behrman House Inc, 1975, lk 15.<\/p>\n\n\n\n [5] James A. Brundage, \u201eLaw, Sex, and Christian Society in Medieval Europe\u201c, Chicage: University of Chicago Press, 1987, lk 88.<\/p>\n\n\n\n [6] James A. Brundage, \u201eLaw, Sex, and Christian Society in Medieval Europe\u201c, Chicage: University of Chicago Press, 1987, lk 480.<\/p>\n\n\n\n [7] R. Thompson, \u201eWomen in Stuart England and America\u201c, London: Routledge & Kegan Paul, 1974, lk 162.<\/p>\n\n\n\n [8] Mary Murray, \u201eThe Law of the Father\u201c, London: Routledge, 1995, lk 67.<\/p>\n\n\n\n [9] Matilda J. Gage, \u201eWoman, Church, and State\u201c, New York: Truth Seeker Company, 1893, lk 143.<\/p>\n\n\n\n [10] N\u00e4iteks vaata Jeffrey Lang, \u201eStruggling to Surrender\u201c, Beltsville, MD: Amana Publications, 1994, lk 167.<\/p>\n\n\n\n [11] Elsayyed Sabiq, \u201eFiqh al Sunnah\u201c, Cairo: Darul Fatah lile\u2019lam Al-Arabi, 11. v\u00e4ljaanne, 1994, k\u00f6ide 2, lk 218-229.<\/p>\n\n\n\n [12] Abdel-Haleem Abu Shuqqa, \u201eTahreer al Mar\u2019aa fi Asr al Risala\u201c, Kuwait: Dar al Qalam, 1990, lk 109-112.<\/p>\n\n\n\n [13] Leila Badawi, \u201eIslam\u201c Jean Holmi ja John Bowkeri raamatust \u201eWomen in Religion\u201c, Londond: Pinter Publishers, 1994, lk 102.<\/p>\n\n\n\n [14] Amir H. Siddiqi, \u201eStudies in Islamic History\u201c, Karachi: Jamiyatul Falah Publications, 3. v\u00e4ljaanne, 1967, lk 138.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Kolme monoteistliku usu \u00fcheks \u00fchisosaks on kindlasti abielu ja perekonna k\u00f5igutamatu olulisus. Samuti ollaks \u00fchel n\u00f5ul, et perekonnapea on mees. Sellest hoolimata on juhi \u00f5iguste piirid neis kolmes usus v\u00e4ga erinevad. Judeo-kristlikus traditsioonis ulatuvad mehe juhi\u00f5igused lausa nii kaugele, et ta praktiliselt omab naist. Judaistlikus traditsioonis tuleneb mehe roll oma naise suhtes kontseptsioonist, et ta […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[25],"tags":[],"class_list":["post-836","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-naised-islamis-raamat"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/836","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=836"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/836\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":837,"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/836\/revisions\/837"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=836"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=836"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=836"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}