Just moslemid olid need, kes Eesti alad juba v\u00e4ga varakult maailmakaardile kandsid. Araabia geograaf Muhammad Al-Idrisi, t\u00e4isnimega Abu Abd Allah Muhammad (110-1166), r\u00e4ndas L\u00e4\u00e4ne-Euroopas, P\u00f5hja-Aafrikas ja V\u00e4ike-Aasias. Ta koostas Sitsiilia kuninga Roger II \u00fclesandel tollal tuntud maailma kaardi ning selle geograafiat ning ajalugu k\u00e4sitlevad kommentaarid ehk \u201eRogeri raamatu”, mis sisaldab andmeid ka Eesti ja Tallinna kohta.<\/p>\n\n\n\n
Maailmakaardi kirjelduses on l\u00f5ik: \u201eAnhel on ilus, t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne, \u00f5itsev linn. Ta kuulub Astlanda maale. Astlanda linnade hulka kuulub ka linn Koluvan. See on v\u00e4ike linn, suure linnuse taoline. Selle elanikud on maaharijad ja nende sissetulek napp, kuid on palju karja. Anheli linnast kagu suunas on kuus p\u00e4eva teekonda. Ja samuti Anheli linnast sellele, kes l\u00e4heb ranna\u00e4\u00e4rset teed m\u00f6\u00f6da kuni Bernu j\u00f5e suudmeni, viisk\u00fcmmend miili.\u201d Astlanda maad seostatakse Eestimaaga, Koluvani Tallinnaga, Bernu j\u00f5ge P\u00e4rnu j\u00f5ega ning Anheli (t\u00f5lgitud ka Anhil) nime Hanilaga.<\/p>\n\n\n\n
Ajalooliselt j\u00f5udis islam Eestisse tatarlaste kaudu, kes 889. aastal islamiusu vastu v\u00f5tsid. On teada, et paljud tatari p\u00e4ritolu \u00fclikud olid p\u00e4rast Kaasani khaani-riigi langemist 1552. aastal sunnitud Liivi s\u00f5ja ajal (1558-83) s\u00f5dima Vene v\u00e4gede koosseisus mh t\u00e4nase Eesti territooriumil. Haruldased ei olnud ka juhtumid, kui tatarlased l\u00e4ksid \u00fcle Rootsi poolele. Hiljem eraldati neile maid rannarootslaste aladel, kus nad peagi kohalike elanikega assimileerusid. Esimene suurem islami kogukond tekkis Eestis p\u00e4rast Eesti- ja Liivimaa liitmist Vene tsaaririigi koosseisu 1721. aastal. Vene s\u00f5jav\u00e4e hulgas oli ka islamiusulisi tatarlasi ning p\u00fcsivam islami kogukond tekkiski s\u00f5jav\u00e4eteenistusest vabanenud tatarlastest, kes j\u00e4id siia elama. 1860. aastatel elavnes tatarlastest kaupmeeste tegevus ning Nasrvast sai kogukonna keskus. P\u00fcsiasustuse kinnituseks on muhameedlaste kalmistute asutamine Narvas, Rakveres ja Tallinnas.<\/p>\n\n\n\n
XIX ja XX sajandi vahetusel oli tatarlaste kogukond kasvanud sedav\u00f5rd suureks, et usup\u00fchade l\u00e4biviimiseks pidi \u00fc\u00fcrima suuremaid ruume (Tallinnas n\u00e4iteks Tulet\u00f5rje \u00dchingu Pritsimaja Viru v\u00e4ljaku \u00e4\u00e4res). Esimese maailmas\u00f5ja alguseks elas Tallinnas umbes 2000 tatarlast. Esimese maailmas\u00f5ja ja sellele j\u00e4rgnenud tsaariv\u00f5imu kukutamise ning kodus\u00f5ja segaduste t\u00f5ttu kahanes tatarlaste kogukond paarisajaliikmeliseks. Esimene islami kogudus registreeriti ametlikult 1928. aastal Narvas (Narva Muhammedi Kogudus). Korjanduste abil osteti Narvas Kiriku t\u00e4navale maja, millest kujundati mo\u0161ee. Narva kogudus oli ka aktiivne tatarlaste rahvusliku identiteedi s\u00e4ilitaja. Teine islami kogudus registreeriti 1939. aastal Tallinnas (Tallinna Muhammedi Usu\u00fching).<\/p>\n\n\n\n
1940. aastal keelustas n\u00f5ukogude v\u00f5im islami koguduste tegevuse. M\u00f5lema koguduse hooned h\u00e4visid 1944. aastal s\u00f5jatules.N\u00f5ukogude perioodil tegutses islami kogudus mitteametlikult – viidi l\u00e4bi palvusi, j\u00e4rgiti usukombeid ning t\u00e4histati usup\u00fchi.<\/p>\n\n\n\n
1988. aastal registreeriti Tatari Kultuuri Selts ning aasta hiljem alustati islami koguduse taasasutamisega, mis taasregistreeriti Eesti NSV-s 1990. aaastal Eesti Islami Kogudusena. Praegusel ajal moodustavad koguduse peamiselt Eestis elavate tatari, aserbaid\u017eaani, kasahhi ja usbeki kogukondade liikmed. Islamimaailmas harva ettetuleva n\u00e4htusena tegutsevad \u00fches koguduses koos nii sunniidid kui \u0161iiidid. See asjaolu on imetlusv\u00e4\u00e4rne ja igati tervitatav kui tolerantsuse ning teise inimese usuliste t\u00f5ekspidamiste austamise avaldus. Mitte usuliste t\u00f5ekspidamiste, vaid kahetsusv\u00e4\u00e4rsete isiklike omavaheliste arusaamatuste t\u00f5ttu eraldus 1995. aastal kolmeteistk\u00fcmne inimese suurune grupeering ning registreerus iseseisva juriidilise isikuna \u00fchenduseks Eesti Muhameedlaste Sunniitide Kogudus.Selle r\u00fchma lahkumine ei pingestanud Eesti Islami Koguduse siseseid suhteid sunniitide ja \u0161iiitide vahel. Ajalooliselt j\u00e4rjepidev kogudus tegutseb korrektselt, hoides oma religioosse maailmavaate nime ja mainet, vaatamata sellele, et islam on siinsele regioonile \u00fcpriski v\u00f5\u00f5ras.<\/p>\n\n\n\n
1. jaanuari 2000. aasta seisuga kuulub Eesti Islami Kogudusse veidi \u00fcle 1400 inimese. 2011. aasta rahvaloenduse k\u00e4igus identifitseeris end moslemina 1508 elanikku. Samas on tegelik moslemite arv kindlasti suurem, kuna v\u00e4ga paljud Eesti moslemid (www.islam.pri.ee k\u00fcsitluse andmetel) eelistasid rahvaloenduse k\u00fcsimusele usu kohta \u00fcldse mitte vastata, kartes Kapo k\u00f5rgendatud t\u00e4helepanu. K\u00f5ige k\u00f5rgemaks moslemite arvuks Eestis on pakutud 10 000 inimest, kuid see on kindlasti liialdus. Tegelik arv peitub kusagil 1500 ja 10 000 vahel. V\u00e4ga palju m\u00e4ngib \u00f5ige arvu leidmisel rolli ka see, keda loetakse ja keda mitte – ka moslemite puhul on v\u00f5imalik teha erinevat statistikat: praktiseerivad vs nime poolest moslemid, erinevate rahvusgruppide ja usulahkude j\u00e4rgi, moslemiperest p\u00e4rit ja islamiusku p\u00f6\u00f6rdunud moslemid jne. T\u00e4psem statistika puudub ka selle kohta, kui palju meil eesti soost moslemeid on. www.islam.pri.ee enda statistika (koostatud saabunud meilide p\u00f5hjal) j\u00e4rgi on eesti rahvusest moslemeid kindlasti juba \u00fcle 500 isiku. Neid on nii Eestis kui ka v\u00e4lismaal. Enamik Eestis elavatest eestlastest moslemitest eelistab mitte oma usulist kuuluvust v\u00e4lja n\u00e4idata ega sellest avalikult r\u00e4\u00e4kida.<\/p>\n\n\n\n
Allikad: reisiraamat \u201eInimn\u00e4oline islam\u201d; Kirikud ja Kogudused Eestis; www.islam.pri.ee saabunud meilide statistika<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Just moslemid olid need, kes Eesti alad juba v\u00e4ga varakult maailmakaardile kandsid. Araabia geograaf Muhammad Al-Idrisi, t\u00e4isnimega Abu Abd Allah Muhammad (110-1166), r\u00e4ndas L\u00e4\u00e4ne-Euroopas, P\u00f5hja-Aafrikas ja V\u00e4ike-Aasias. Ta koostas Sitsiilia kuninga Roger II \u00fclesandel tollal tuntud maailma kaardi ning selle geograafiat ning ajalugu k\u00e4sitlevad kommentaarid ehk \u201eRogeri raamatu”, mis sisaldab andmeid ka Eesti ja Tallinna […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[27],"tags":[],"class_list":["post-880","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-islam-eestis-ja-mujal"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/880","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=880"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/880\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":881,"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/880\/revisions\/881"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=880"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=880"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=880"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}