Fažr’i õigeaegsus
KUIDAS FAŽRIT ÕIGEAEGSELT PALVETADA?
„Kuid neile järgnesid järeltulijad, kes jätsid palve unarusse ja järgisid ihasid. Seega kohtuvad nad kurjaga, välja arvatud need, kes pattu kahetsevad, usuvad ja head teevad. Nemad sisenevad Paradiisi ja neile ei saa osaks ebaõiglus.” (19:59-60)
MOŠEED ON TÜHJAKS JÄÄNUD
Järjest rohkem moslemeid puudub fažri ajal mošeest kogukonnapalvelt[1]. Mošeed on fažri ajal tühjad, kui välja arvata paar vanainimest ja mõni üksik keskeas mees. Prohvet Muhammed (صلى اﷲ عليه وسلم) on meile parimaks eeskujuks. Tal oli kombeks pikki tunde öösel palves seista, kuid siiski õigel ajal fažriks tõusta. Teda järgisid tema kaaslased ja kõik moslemid, kuni ühel hetkel hakkas maad võtma laiskus. Nad teadsid, mis põhjustab laiskust ja vähendab motivatsiooni õigel ajal palvetada – olgu tegemist siis kohustuslike või vabatahtlike palvetega – ja hoiatasid inimesi selle eest niivõrd, et osad neist on allikate kohaselt lausa öelnud: „Kui sa öösel palvetada ei suuda, siis see on selgeks märgist sellest, et su patud on sind enda alla matnud ning su kõigest heast ilma jätnud.“ Kord küsiti Al-Hasan Al-Basri käest: „Miks me ei suuda öösel palvetada?“ ja ta vastas: „Teie patud on teid enda alla matnud.“
Moslemitel puudub motivatsioon; vastasel juhul ei annaks nad võitluses unega alla isegi siis, kui peaksid esimese osa ööst ärkvel veetma. Kui meil on vaja töö või ükskõik mis muu ilmaliku põhjuse tõttu hommikul vara tõusta, siis teeme selleks kõik, et me ka üles saaksime. Vahel ei saa me terve öö rahu, kuna kardame hommikul sisse magada – kardame karistust või palgakärbet. Mis aga puutub palvesse, siis nohiseme rahulikult, kuni on juba liiga hilja. Meil ei ole mingit vabandust fažri sisse magamiseks, eriti tänapäeval, kus meil on olemas äratuskellad, mida saame helisema panna just sellel ajal, mis meile vajalik on. Ainus probleem on laiskus ja sellised inimesed ei tea, millest nad ilma jäävad. Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) on nende kohta öelnud, kes fažri ja iša palvele ei ilmu: „Kui üks neist oleks teadnud, et leiab siit korraliku eine või paar väärtuslikku sihtmärki, oleks ta išale tulnud.“
See, kes siiralt soovib oma hinge kahepalgelisusest puhastada, hoidugu laiskuse eest, olgu aktiivne ja täitku meie usu poolt määratud käske ja näpunäiteid, võtku initsiatiiv enda kätte ja mõistku, millest tema ja kõik tema olukorras olevad moslemid ilma jäävad nii tervislikust, kui ka Jumala poolt antava tasu aspektist lähtuvalt. Ainult siis on tal võimalik Jumala abiga oma käitumist muuta ja see tasa teha, mis tegemata.
MOSLEMID ON NÕRGAKS JÄÄNUD
Vähe sellest, et moslemeid jääb fažri ajal mošees järjest vähemaks, on olukord ka kodudes lausa katastroofiline – hirmuäratavalt paljud moslemid palvetavad fažrit alles siis, kui päike on juba tõusnud ja seega fažri aeg läbi. Põhjuseks võib olla see, et nad raiskavad mõttetult oma öist aega meelelahutusele ja muule taolisele, mis tänapäeval nii levinud on: vaadatakse filme, istutakse arvuti taga, lobisetakse sõpradega tühjast-tähjast jne. Me võime ju mõelda, et mis see üks film siis ikka teeb; ma pean ju puhkama ka; see on minu aja mahavõtmise hetk; see on minu võimalus pikast tööpäevast puhata jne, aga reaalsus on see, et üks pisike kõrvalekalle või patt viib järgmise ja suuremani – istud öösel üleval, vahid filmi või surfad Internetis, hommikul aga magad fažri rahuliku südamega maha ja leiad vabanduseks, et olid väsinud. Kas su prioriteedid ei ole natuke paigast ära? Peale pikka ja väsitavat päeva peaksid vara magama minema, mitte televiisori või arvuti ees oma väsinud silmi rikkuma!
Meie esivanematel oli kombeks vara magama minna ja vara üles tõusta. Nende jaoks ei olnud fažr mingi probleem. Sellepärast olid nad ka õnnelikumad, rahulikumad ja tervemad. Me võime arvata, et meil on tänapäeval väga mugav elu ja palju võimalusi, kuid tihti need võimalused hoopis segavad meid, mitte ei too meile kasu. Nii palju on mida teha, näha, proovida, et ajast jääb alati puudu. Aga kas me peame kindlasti kõiki asju katsetama? Tänapäeva maailm on muutnud meie kehad paksudeks ja nõrkadeks, me liigume vähem, magame vähem, puhime juba vähimagi füüsilise pingutuse peale. Meie esivanematel ei olnud pooltki neid võimalusi, mis meil, aga nende elu oli rahulikum ja tervem.
Mõelgem oma igapäevase elu peale. Kas ei oleks aeg midagi selles muuta?
MIDA TEHA?
1. Mine vara magama!
Et hommikul üles saada, peaks ka vara magama minema. Prohvet Muhammedil (صلى اﷲ عليه وسلم) oli kombeks mitte enne iša palvet magada[2] ja peale išat enam mitte juttu ajada[3]. Mõningasi erandeid muidugi leidus, mida imaam Nawawi on ka oma moslemite käitumisõpetuses loetlenud:
„Põhjus, miks peale išat ei ole hea enam vestelda, peitub selles, et see võib viia kaua üleval istumiseni, mis omakorda põhjustab unisust ja raskusi koidupalveks tõusmisel. Erandina võib siin käsitleda kasulikke jutuajamisi nagu õppimine; jumalakartlike inimeste lugude kuulamine; külalise, pruudi või pereliikmega vestlemine; reisijatega jutlemine, mille eesmärgiks on tagada nende endi või nende vara kaitse; inimestega vestlemine, et neid omavahel lepitada või nende silmis mõnd head eesmärki kaitsta; hea soovitamine ja kurja keelamine …“
2. Järgi islami etiketti!
Tuleb olla järjekindel selles, mida islami etikett meile enne magamaminekut soovitab, näiteks (a) duaa tegemine kämblaid kokku viies, kolme viimast Koraani suurat retsiteerides, seejärel õrnalt kämmaldesse sülitades ja kätega üle näo, pea ja keha tõmmates; (b) nii füüsiliselt kui ka rituaalselt puhas olemine – st wudu tegemine enne magamaminekut; (c) peale wudu tegemist 2-rakase vabatahtliku palve sooritamine.
3. Palu ärkamiseks abi!
Palu, et su abikaasa, pereliige või naaber sind fažriks üles ärataks. Kui oled kord ärkvel, siis tule kohe voodist välja ja ära jää pikutama, sest muidu võid uuesti magama jääda.
4. Võtta kõike islamisse puutuvat südamega!
Kui kord juba kõik islamisse puutuv on saanud sulle südameasjast, ei ole islami seadust enam niisama lihtne ignoreerida. Usk peab meie südames olema, meid võimalikult paljudele headele tegudele innustama ja halbadest hoidma. Usk on nagu viljapuu, mis kasvatab häid vilju vaid siis, kui selle eest hoolitsetakse – kastetakse, tagasi lõigatakse jne. Vaid nii saame end parendada nii isiklikul kui ka sotsiaalsel tasandil. Niisamuti kui hoolitsuseta jäetud viljapuu metsistub ja selle viljad muutuvad hapuks või mõruks, muutub ka hoolitsuseta usk viljatuks. Ei tohi unustada ka seda, et meie süda on ülimalt vastuvõtlik välistele faktoritele nagu üleliigne toit või jook, mida meie silmad näevad, mida meie kõrvad kuulevad jne. Kaitskem oma südant igal võimalikul moel välise negatiivse mõju eest!
5. Hoidu keelatust ja ebasoovitavast!
Hoidu kõigest, mis on islamis keelatud ja ebasoovitav, et kaitsta oma silmi, keelt, kõrvu jm kõige selle eest, mis Jumal on meile keelatuks või ebasoovitavaks teinud. Selle asemel peaksime rohkem tegelema islamis kohustuslike ja soovitatavate asjadega: meie silmad peaksid rohkem Koraani ja islamialaseid raamatuid lugema, meie kõrvad peaksid kuulma Koraani retsiteerimist ja islamiloenguid, meie meeled peaksid keskenduma Jumala loomingu üle mõtisklemisele, meie keeled peaksid pidevalt Jumalat meenutama ja paluma jne.
Imaam Ibn Ul-Qayyim on öelnud, et patud on haavad ja mõned haavad on surmavad.
6. Mõtle fažri tasu peale!
Kindlasti motiveerib meid fažriks üles tõusma see, kui meenutame, milline tasu meid ees ootab, kui õigel ajal üles saame ja mošeesse läheme. Kui tasu sind ei meelita, siis mõtle karistusele.
Uthman ibn Affan (رضي اﷲ عنه) on edastanud: „Ma kuulsin, kui Jumala Sõnumitooja (صلى اﷲ عليه وسلم) ütles: „See, kes palvetab iša kogukonnas, oleks justkui palvetanud poole ööd ja kes palvetab lisaks fažri kogukonnas, oleks justkui terve öö palvetanud.“ (Muslim)
Ibn Masud (رضي اﷲ عنه) ütles: „Prohvetile (صلى اﷲ عليه وسلم) räägiti mehest, kes magas läbi terve öö kuni päikesetõusuni (ilma et oleks fažriks ärganud), mille peale ta (صلى اﷲ عليه وسلم) lausus: „Saatan urineeris selle mehe kõrva,“ või ütles ta: „mõlemasse kõrva.“ (Al-Bukhari, Muslim, An-Nasai) Seda urineerimist võib võtta sõnasõnaliselt, kuna imaam Qurtubi ütles, et saatan tõesti urineerib, on seksuaalvahekorras ja viljastab viisil, mis on teada vaid Jumalale („Fath-ul-Baari“ 3/28). Võrrelge nende nägusid, kes on fažriks tõusnud ja õigel ajal palvetanud nende omadega, kes ärkavad liiga hilja ja siis end uimaselt tööle veavad … aga millist nägu lootagi kelleltki, kellele saatan on kõrva urineerinud.
7. Mõtle fažri hülgamise kahju peale!
Selleks, et mõista fažri hülgamise halbu tagajärgi, nagu näiteks melanhoolia ja depressiivsus, paljude religioossete ja ilmalike kasutegurite kaotus, tuleb neid kõrvutada kõige positiivsega, mis fažrist võita on. Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) ütles: „Saatan seob iga magaja kuklasse kolm sõlme. Iga sõlme sõlmimisel lausub ta: „Sul on pikk öö magada, seega maga.“ Kui sa aga üles ärkad ja Kõigekõrgemat Jumalat meenutad, siis tuleb üks sõlm lahti. Kui sa siis wudu teed, tuleb teine sõlm lahti. Ja kui sa palvetama lähed, tuleb kolmas sõlm lahti. Seega tunned sa end hommikul energiliselt ja heas tujus. Vastasel juhul aga tunned sa end masendunult ja laisalt.“ (Al-Bukhari, Malik, Muslim, Abu Dawud)
Fažrile järgnev aeg on täis headust ja õnnistust. Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) kasutas seda aega Jumala meenutamiseks kuni päikesetõusuni; seejärel palvetas ta 2 rakat. Põlvkonnad peale Prohvetit (صلى اﷲ عليه وسلم) hoidsid sellest sunnast väga tugevalt kinni. Jumalaga suhtlemise rõõmu ja õnnistust ei ole võimalik võrrelda mitte millegiga terves maailmas!
Al-Ghamdi on edastanud, et Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) ütles: „Oo Jumal, õnnista mu ummat sellel varajasel tunnil!“ Iga kord, kui Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) kuhugi reisis või ekspeditsioonile läks, alustas ta just sellel varajasel hommikutunnil.
Samuti on fažri palveks ärkamisel palju plusse meie tervisele. Näiteks on kõige kõrgem osoonigaasi (O3) konsentratsioon õhus just koidu ajal. Hiljem see pikkamisi haihtub ja päikesetõusu ajaks on see täiesti kadunud. See gaas on meie närvisüsteemile väga kasulik, kuna stimuleerib aju ja annab lihastele energiat. Kui inimene hingab sisse koiduõhku (mida araablased nimetavad sabaa tuuleks), tunneb ta end nii nagu ei ühelgi teisel ajal, olgu päeval või öösel. („With Medicine in the Noble Qur’aan”, Abdul-Hameed Dayyaab, lk108.)
8. Hoidu kahepalgelisusest!
Ära kaota aega ja puhasta end kohe ja põhjalikult kahepalgelisusest, kuna fažriks ärkamine ja selle õigel ajal kogukonnas palvetamine tõestab moslemi tugevat usku ja kahepalgelisuse puudumist. Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) on öelnud: „Tõesti, kahepalgeliste jaoks on kõige raskemad palved, millest kinni pidada, iša ja fažr. Kui nad vaid teaksid, millest nad ilma jäävad, siis nad tuleksid kindlasti, kasvõi põlvili roomates!“ (Al-Bukhari, Muslim)
Prohveti (صلى اﷲ عليه وسلم) kaaslane Abdullah ibn Masud (رضي اﷲ عنه) on kinnitanud: „Tõesti see, kes neilt (st fažrilt ja išalt) puudub, on kahepalgeline.“ (Muslim, Abu Dawud, Ibn Majah, An-Nasai) Ibn Umar (رضي اﷲ عنهما) on öelnud: „Kui näeme, et keegi mees išalt ja fažrilt puudub, muutume ta suhtes kahtlustavaks.“ („Saheeh at-Targheeb wat-Tarheeb“, nr169.)
Seega, parimaks vahendiks inimese usu sügavuse ja aususe usus mõõtmiseks on fažr – kui ta palvetab fažrit nii, nagu ette nähtud, on tal järelikult tugev usk. Kuidas võikski tõsiusklik moslem oma voodis rahulikult magusat und näha, samal ajal kui ta vennad mošees palvetavad ja Koraani loevad? Kuidas võtta tõsiselt moslemit, kes eelistab sooja voodi mõnusid Jumalaga suhtlemisele selleks määratud ajal?
Need olid mõned soovitused, mis võiks meid aidata fažriks tõusta. Jumal aidaku meil neist kasu saada!
Allikas: http://www.salafipublications.com/sps/sp.cfm?subsecID=IBD05&articleID=IBD050001&articlePages=1
[1] Jutt käib meestest, kuna vaid meestele on kohustuslike palvete kogukonnas sooritamine kohustuslik. Naise jaoks on parim palvetamise koht tema kodu. Samas õigeaegselt peavad palvetama nii mehed kui ka naised. (tõlkija märkus)
[2] Siin võib Eestile pisikese erandi teha, kuna suvel kipub meil iša väga hilja olema ja seega on isegi mõistlik enne išat magada, aga tuleb kindlasti išaks üles tõusta, et mitte seda palvet maha magada. (tõlkija märkus)
[3] Samuti Eesti puhul veidi erandlik, kuid seda talve ajal, mil iša on väga varajasel kellaajal. (tõlkija märkus)