Zakaati on kahte sorti …

Vara pealt makstavat zakaati, millest eelpool ka juttu oli, nimetatakse zakaat ul-mal (zäkäät ul-määl). Kõige parem on seda maksta ramadanikuul, kuna ramadanikuul loetakse kõik heateod 70- või 700-kordseks (lõputuse sümbol), kuid seda võib maksta ka muharramikuus (kuukalendri esimene kuu) eelmise aasta eest.

Zakaat ul-mali peab maksma iga moslem, kellel jääb aastas kasutamata rahana järele kusagil 300 eurot. Zakaat ul-mali peab maksma ka kalliste ehete või kinnisvara pealt, mida ei kasutata osteselt elamiseks vaid näiteks renditakse välja. Zakaat ul-mali määr on 2,5%.

Seda oleks parem maksta ühele kindlale inimesele kui paljudele, isegi kui su makstav summa on suur. Võib-olla tunned kedagi, kes on ettevõtlik ning kasutaks seda oma firma algkapitalina, seega saaks temast äri õnnestumisel ise kunagi zakaati maksja ning võib-olla annaks ta isegi inimestele tööd, kes siis omakorda jälle zakaati maksma hakkaksid. Zakaati mõte ongi vara ühiskonnas õiglasemalt ringi käima panna, nii et kõik saaksid oma osa.

On veel teinegi zakaat, mida makstakse alati ramadanikuus ning mida nimetatakse zakaat ul-fitr (hääldus: zäkäät ul-fitr). Paljude hadiithide kohaselt on zakaat ul-fitriks määratud 1 saa’ – vana mõõtühik, mis võrdub 4 muddi ehk kamalutäit (kamalutäis on, kui paned kaks pihku kokku – kui palju sinna valatut mahub) toitu, mida zakaat ul-fitrit maksvas peres süüakse. Seega ei ole zakaat ul-fitrit võimalik rahasse kõigile ühesuguseks arvutada, kuna rikas sööb kallimat toitu, vaene odavamat ja igaüks peab maksma sellisest toidust (kuivainest, sest seda on võimalik saa’ga mõõta ja hadiithides on mainitud datleid, nisu jmt), mida ta ise sööb. Euroopas makstakse seda tänapäeval tihti rahas, kuid tegelikult tuleks seda maksta toiduainetes, nagu Prohvet (saws) ja tema kaaslased tegid ja nagu seda siiani tehakse paljudes islamimaades.