Õigsuse terminid
Hadithi õigsuse või mitte-õigsuse väljendamiseks on kolm peamist terminit: sahiih (õige), hasan (hea) ja daiif (nõrk). Kuigi termineid on palju rohkem, võib neid kolme, eriti kahte neist, pidada kõige olulisemateks ja kõige laiemalt kasutatavamateks, kuna need väljendavad kogu analüüsiprotsessi tulemust: kui hadith on sahiih (õige) võib seda kasutada, kui aga daiif (nõrk), tuleb see kõrvale jätta.
1. SAHIIH
ṣaḥīḥ -ar k – autentne, ehtne, õige
Ibn Hajar jagab õiged hadithid kahte gruppi: 1. sahiih lithatihi – „iseenese läbi õige“ – on üksik jutustas (ahaad), mille on edastanud usaldusväärne, täiesti kompetentne isik, kes on tuntud oma hea mälu poolest või kelle kohta on teada, et ta on oma teadmised üles kirjutanud; hadithi isnaad (edastajatekett) on muttail (ühendatud), hadith ei sisalda varjatud vigu (illah) ega ebaregulaarsusi (šaadhdh); 2. sahiih ligharihi – „väliste faktorite läbi õige“ – näiteks, kui samal hadithil on nii palju erinevaid edastajatekette, et selle õigsuses ei ole võimalik kahelda.[1]
Selleks, et ühe hadithi saaks õigeks kuulutada, peavad täidetud olema viis tingimust:
1. iga edastajateketi liige peab olema täiesti usaldusväärne;
2. iga edastajateketi liige peab olema täiesti usaldusväärne ka oma võimes jutustust säilitada – tal peab olema kas hea mälu või peab olema teada, et ta on kõik oma teadmised kohe need omandades üles kirjutanud, tema käsikirjad peavad olema hästi säilinud ja muutmata;
3. edastajatekett (isnaad) peab olema ühendatud ehk katkematu, st kedagi ei tohi vahelt puudu olla;
4. ei hadithis ega selle edastajateketis ei tohi olla varjatud vigu, näiteks: isegi kui kaks edastajateketi järjestikust isikut olid samaaegsed ja elanud samas piirkonnas, peab olema ajalooliselt tõestatud, et nad on kohtunud ja üks on olnud teise õpilane;
5. hadith ei tohi sisaldada ebaregulaarsusi, ehk seal ei tohi olla midagi, mis käiks vastu mõnele teisele kindlamale hadithile.
Läbi aegade on kirjutatud mitmeid hadithikogusid, kuhu on kokku kogutud vaid sahiih hadithe. Islami õpetlased nõustuvad, et vaid kaks neist on tõesti selle ülesandega hakkama saanud – need on „Sahih Al-Bukhari“ ja „Sahih Muslim“. Ülejäänutest võiks ära mainida „Sahih ibn Khuzaymah“, „Sahih ibn Hibban“, „Al-Mustadrak ala Al-Sahihayn“ ja „Al-Ahadith Al-Jiyad Al-Mukhtarah min ma laysa fi Sahihain“.
Seotud terminid:
1) musnad – tähendab kahte asja:
a) „toetatud“ hadith ehk hadith, mille hadithi õpetlane on edastanud oma õpetajalt, kes kuulis seda hadithi oma õpetajalt, kes omakorda õppis selle hadithi oma õpetajalt, jne, kuni edastajatekett jõuab Prohvet Muhammedi (saws) tuntud kaaslaseni ja sealt omakorda Prohvet Muhammedini (saws).
Näiteks: Muhammad ibn Abdullah Al-Hakim jutustas, et Abu Amr Uthman ibn Ahman Al-Samak jutustas, et Al-Hasan ibn Mukarram jutustas, et Uthman ibn Umar jutustas, et Yunus teatas Al-Zuhrilt, kes omakorda edastas Abdullah ibn Kaab ibn Malikilt, kes jutustas oma isalt (Kaab ibn Malikilt), keda Prohvet Muhammed (saws) õpetas teatud asjas.
See edastajatekett on musnad ehk „toetatud“, kuna on kindel, et Muhammad ibn Abdullah Al-Hakim õppis Ibn Al-Samaki juures ja viimane omakorda Al-Hasan ibn Al-Mukarrami juures ja on kindlaks tehtud, et Al-Hasan sai oma info Uthman ibn Umarilt ja viimane omakorda Yunus ibn Yazidilt; samuti on teada, et Yunus õppis hadithe Al-Zuhrilt ja Al-Zuhri sai oma info Abdullah ibn Kaab ibn Malikilt ja Kaab ibn Maliki pojad õppisid oma isalt Kaab ibn Malikilt, kes oli üks tuntutest Prohvet Muhammedi (saws) kaaslastest.[2]
b) musnad hadithikogu, kus hadithid on jagatud mitte sisu vaid Prohveti (saws) kaaslaste järgi, kes neid hadithe on edastanud. Näiteks: eraldi peatükina on toodud Abu Bakri (raa) edastatud hadithid, siis Umari (raa) edastatud hadithid, seejärel Uthmani (raa) edastatud hadithid jne. Erinevad musnad hadithikogu kokkupanijad on kasutanud Prohveti (saws) kaaslaste järjestamiseks erinevat süsteemi. Selliste kogude näitena võib tuua „Musnad Ahmad“.
2) muttasil– katkematu edastajatekett, kus iga jutustaja on hadithi kuulnud oma õpetajalt.[3]
2. HASAN
ḥasan – ar k – hea
Hasan hadithe on lubatud küll religioosse tõestusena kasutada, kuid nende ehtsus ei ole sama kindel kui sahiih hadithidel.
Ibn Hajar on ka hasan hadithid kahte gruppi jaganud: 1. hasan lithatihi – „iseenese läbi hea“ – sellist hadithi definitsioon on sama, mis sahiih hadithil, ainult et ühe edastaja kompetentsus ei ole päris täielik; 2. hasan ligharihi – „väliste faktorite läbi hea“ – juhul, kui sama hadithi toetab palju edastajatekette.
Hasan hadith võib oma puudujääkidest hoolimata tõusta sahiih hadithi staatusesse. Kui tegemist on näiteks hasan lithatihi hadithiga (isenese läbi hea hadithiga), mida toetavad mitmed sahiih ligharihi hadithid, saab hasan lithatihi (iseenese läbi hea) hadithis sahiih ligharihi (väliste faktorite läbi õige) hadith.[4]
3. DAIIF
da‛iif – ar k – nõrk
Ibn Hajar on öelnud, et hadith kategoriseeritakse „nõrgaks“ juhul, kui selle edastajatekett katkeb, kuna ühe (või mitme) edastaja kohta on pretensioone.[5] Edastajateketi erinevates osades paiknevate edastajate puudumise või puudujääkide kirjeldamiseks kasutatakse erinevaid termineid:
1) mu‛allaq (ar k – rippuv) – katkestus edastajateketi alguses, st hadithiedastajate nimekirja lõpus. Muallaq hadithi puhul võib puudu olla üks või enam edastajaid või kogunisti terve edastajatekett, kui autor mainib vaid „Prohvet (saws) ütles …“ Muallaq hadith võib tähendada ka, et puudu on terve edastajatekett, välja arvatud Prohveti (saws) kaaslane ja viimase järgija.[6]
2) mursal (ar k – kiirustatud) – Prohveti (saws) kaaslase järgija ja Prohveti (saws) enda vahelt on puudu Prohveti (saws) kaaslane.[7] See iseenesest ei ole (sunni islamis) suur probleem, kuna kõik Prohvet Muhammedi (saws) kaaslased olid usaldusväärsed ja jumalakartlikud inimesed; seega peetakse ka sellist edastajateketti vastuvõetavaks.
Väike erimeelsus puudutab juhust, kui Prohveti (saws) järgi on mursal hadithis väga noor Prohveti (saws) kaaslase järgija, kuna sellisel juhul on tõenäoline, et ta jutustab vanemalt järgijalt, kes omakorda Prohveti (saws) kaaslaselt, kes omakorda Prohvetilt (saws) ja seega on edastajateketist puudu juba kaks inimest.
3) mu‛dal (ar k – problemaatiline) – kui edastajateketist on juba puudu kaks või enam edastajat.[8]
4) munqati‛ (ar k – katkine) – kui edastajatekett on mõnes kohas katkenud. See on nagu muttasil (katkematu) hadith, kuid lähema uurimise juures selgub, et on teada, et üks edastajatest ei ole kunagi temast eelneva edastaja käest hadithe kuulnud, isegi kui nad on elanud samal ajal ja samas kohas. Hadith on munqati‛ ka juhul, kui üks edastajatest ütles, et „üks mees jutustas mulle“.[9]
5) munkar (ar k – tühistatud) – Ibn Hajari sõnul on munkar hadith selline nõrga edastajaga hadith, mille sisu on vastuolus teise autentse hadithi sisuga. Teised traditsionalistid, nagu näiteks hilisematest Ahmad, nimetasid munkar hadithiks igat nõrga edastajaga hadithi.[10]
6) šaadhdh (ar k – ebaregulaarne) – Shafi‛i sõnul on šaadhdh hadith selline hadith, mille edastaja on küll usaldusväärne, kuid mille jutustus on vastuolus mõne teise veelgi enam usaldusväärse inimese jutustusega. Sellesse kategooriasse ei saa kuuluda ainulaadse jutustusega hadithe, mida keegi teine edastanud pole.[11]
7) mudtarib (ar k – värisev) – Ibn Kathiri sõnul on tegemist hadithiga, mille puhul edastajad ei ole teatud šeikhi või mõne muu edastajateketi aspekti puhul ühel nõul nii, et ükski arvamustest ei ole teistest kuidagi üle ja seega on edastajatekett ebakindel.[12]
8) mawduu‛ (ar k – leiutatud) – on väljamõeldud hadith, mille allikas ei ole teada. Al-Dhahabi sõnul on tegemist hadithiga, mille sisu on selges vastuolus kindlate islamlike normidega või mille edastajate hulgas on valetajaid.
Mawduu‛ hadithi äratundmiseks piisab mõnikord lihtsalt teadmisest, et inimesi, kes on tunnistanud, et hea eesmärgi nimel ei ole vale hadithe ise välja mõelda (näiteks: Muhammad ibn Said Al-Maslub), ei saa edastajana usaldada. Abd Al-Karim Abu l-Auja on tunnistanud, et ta leiutas ligi 4000 hadithi, et muuta keelatud lubatuks ja vastupidi.
Leiutatud hadithe on võimalik kindlaks teha ka läbi väliste faktorite, eriti kui asjad ajaliselt kokku ei sobi. Näiteks: Khaybari juudid tõid teisele kaliifile Umarile (raa) dokumendi, mis pidi tõestama, et Muhammed (saws) oli neid moslemite maal elavate mitte-moslemite maksust vabastanud. Dokumendil olid tunnistajateks kaks Prohvet Muhammedi (saws) kaaslast – Saad ibn Muadh ja Muawiyah ibn Abi Sufyan. Umar (raa) lükkas selle tõestusmaterjali tagasi, kuna ta teadis, et Khaybar vallutati 6 AH, samal ajal kui Saad ibn Muadh (raa) suri juba 3 AH, kohe peale Kraavi lahingut ja Muawiyah’st (raa) sai moslem alles 8 AH, peale Meka vallutamist.
Hadithide leiutamiseks on mitmeid põhjuseid:
1. poliitilised erimeelsused,
2. usulised erimeelsused,
3. uskmatute leiutised,
4. jutuvestjate leiutised,
5. võhiklike askeetide leiutised,
6. soov kinnitada teatud linna, rassi või juhi eelistatud positsiooni,
7. isiklikel motiividel leiutised,
8. hadithiks muutunud vanasõnad.
Paljud hadithiteadlased on spetsialiseerunud leiutatud hadithide kogumisele ja analüüsimisele. Neist kogudest võib näiteks tuua: Abul-Faraj ibn Al-Jawzi „Al-Madu’at“, Al-Jauzaqani „Kitab Al-Abatil“, Al-Suyuti „Al-La’ali al-Masnu’ah fi l-Ahadith al-Mawdu’ah“, Ali Al-Qari „Al-Mawdu’at“ ja muhammad Al-Shawkani „Al-Fawaid al-Majmu’ah fi al-Ahadith al-Mawdu’ah“.
[1] ‘Ali ibn Hasan. „Nuzhah al-Nuthr“, (ilmunud koos – „Al-Nukat“). al-Damam. lk 82.
[2] al-Hakim. „Marifah ‘Ulum al-Hadith“, Da’irah al-Ma’arif al-‘Uthmanaiyyah, Hyderabad, India, II väljaanne, 1977, pt 17-8.
[3] ‘Ali ibn Hasan. „Nuzhah al-Nuthr“, (ilmunud koos – „Al-Nukat“). al-Damam. lk 83.
[4] ‘Ali ibn Hasan. „Nuzhah al-Nuthr“, (ilmunud koos – „Al-Nukat“). al-Damam. lk 91-92.
[5] ‘Ali ibn Hasan. „Nuzhah al-Nuthr“, (ilmunud koos – „Al-Nukat“). al-Damam. lk 108.
[6] ‘Ali ibn Hasan. „Nuzhah al-Nuthr“, (ilmunud koos – „Al-Nukat“). al-Damam. lk 108.
[7] Suhaib Hassan. „The Classification of hadith according to the links in the isnād”. Witness-pioneer.org. 16.09.2002. http://www.witness-pioneer.org/vil/hadeeth/sh_ish/asb2.htm. Külastatud: 16.03.2010.
[8] ‘Ali ibn Hasan. „Nuzhah al-Nuthr“, (ilmunud koos – „Al-Nukat“). al-Damam. lk 112.
[9] Suhaib Hassan. „The Classification of hadith according to the links in the isnād”. Witness-pioneer.org. 16.09.2002. http://www.witness-pioneer.org/vil/hadeeth/sh_ish/asb2.htm. Külastatud: 16.03.2010.
[10] Suhaib Hassan. „The Classification of hadith according to the links in the isnād”. Witness-pioneer.org. 16.09.2002. http://www.witness-pioneer.org/vil/hadeeth/sh_ish/asb5.htm. Külastatud: 16.03.2010.
[11] Suhaib Hassan. „The Classification of hadith according to the links in the isnād”. Witness-pioneer.org. 16.09.2002. http://www.witness-pioneer.org/vil/hadeeth/sh_ish/asb5.htm. Külastatud: 16.03.2010.
[12] Suhaib Hassan. „The Classification of hadith according to the links in the isnād”. Witness-pioneer.org. 16.09.2002. http://www.witness-pioneer.org/vil/hadeeth/sh_ish/asb6.htm. Külastatud: 16.03.2010.