Islami kindlustus


ISLAMI PÕHIMÕTETEGA KOOSKÕLAS OLEVA KINDLUSTUSE TAKAAFUL MÕISTEST JA OLEMUSEST

Autor: Anu Kõve, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna doktorant (doktoritöö islami finantsteenustest ja nende pakkujatest Euroopa Liidus)

Miks räägime islami finantsteenustest, kuid pole eraldi välja toodud nt. kristlikke või budistlikke finantsteenuseid? Islami finantsteenuste kandvate põhimõtete hulka kuuluvad intressi arvestamise ja maksmise keeld, ebakindlusest kasu saamise keeld ja õnnemängu elementide keeld. Intressi (araabia keeles (edaspidi riba – ar.k. ﺮﺒﺎ) võtmise keeldu on Koraanis korduvalt rõhutatud. Intressikeelu kõrval on islami majandusfilosoofia kandvaks ideeks, et raha saab juurde tekkida ainult reaalmajandusest, st. reaalsete väärtuste loomisest või nendega kauplemisest. Millegi omandamine lisafinantseerimise, nt tagatise abil loob uue rahalise kohustuse, tuletise reaalsest tegevusest ning see on islami mõtteviisiga vastuolus, kuna sisaldab spekulatsiooni elemente ning suurendab kogu tehingute struktuuri ebakindlust ja petlikkust (gharar, ar. k. غرار – petlikkus, näilisus ) ning omab seega õnnemängu (maysir, ar. k.ﻤﯿﺴﺮ – iidne araabia õnnemäng; Koraaniga keelatud) tunnuseid, mille kohta Koraan taas tauniva hinnangu annab. öeldes 2. suura salmis 219: „Nad küsivad sinult veini ja õnnemängu kohta. Vasta: nii üks kui ka teine on suur patt, ja kuigi neist võib inimestele olla mõningast tulu, on pattu nendes ikkagi rohkem kui kasu “.[1]

Eeltoodust tuleneb, et islami finantsteenuste juures on keelatud mitmed, kui mitte kõik elemendid, mida võib pidada meil tavapärasteks – ehk inglisekeelses kirjanduses nimetatud konventsionaalsete (conventional financial services) finantsteenuste – elementideks. Seega, kui islami põhimõtetega ei ole kooskõlas raha pealt raha tootmine, vaid lubatud on kapitali kasv vaid reaalmajanduses, tekitab see vähemalt esmapilgul terve rea küsimusi niisuguse äritegevuse võimalikkusest. Siiski on olemas islami põhimõtetega kooskõlas olevad pangateenused, investeerimisteenused kui ka kindlustus.

Islami põhiolemuseks on kuuletumine Ainujumala ehk Allahi tahtele, kes valitseb kõike olevat ja toimuvat. Võiks ju järeldada, et kõik mis toimuma peab – sh kindlustusjuhtumid – toimuvad niikuinii, seega justkui pole mõtet ka end riskide vastu kindlustada. Siiski viidatakse islami kindlustust käsitlevates teostes juhtumile, kus prohvet Muhamed nägi kõrbes üht beduiini, kes jättis oma kaameli omapead. Muhamed küsinud beduiinilt: „Miks Sa oma kaamelit kinni ei seo?“ Beduiin vastanud, et jätab kõik Allahi hooleks ning Muhamed vastanud: „Kõigepealt seo oma kaamel ja seejärel pane oma lootused Allahile“.[2] Seega prohvet Muhamed isiklikult õhutas beduiini, et see vähendaks oma riske kaamel kaotada.

Mekas 1976 toimunud Esimesel Rahvusvahelisel Islami Majanduskonverentsil, kus osales rohkem kui 200 islami õigus- ja majandusteadlast leiti, et kommertskindlustusandjate (aktsiaseltsid) poolt pakutav teenus ei sobi šariaadi printsiipidega koostööst ja solidaarsusest, kuna ei täida šariaadi tingimusi, mis muudaks selle vastuvõetavaks. Antud konverentsil leiti, et šariaadi eksperdid ja moslemi majandusteadlased peavad välja pakkuma uue kindlustussüsteemi, mis oleks vaba islamis taunitavatest elementidest (intress-liiakasuvõtmine, hasartmängulisus ja ebakindlus).[3]

Islami kindlustus nihutab laiema fookuse kindlustusele kui kollektiivsele ettevõtmisele, mis on alternatiiviks kahepoolsetele suhetele baseeruvale konventsionaalsele mudelile. See kollektiivne mudel on välja kasvanud sotsiaalkindlustuse tavadest, mida praktiseeriti varases islamis, nagu al-diyah (vere raha), praktika, kus mõrvari sugulased maksid raha surnu pärijatele, et võimaldada mõrvaril „põgeneda“ seadusliku koormise taha.[4]

Analoogiliselt konventsionaalse kindlustusega on ka islami põhimõtetega kooskõlas olev kindlustus riskide juhtimise vorm, mida kasutatakse ettevaatusabinõuna ootamatute ja rahas mõõdetavate kaotuste riski suhtes.

Professor Tom Baker iseloomustab teoreetilisi erinevusi konventsionaalse ja islami kindlustuse vahel järgnevalt: „Konventsionaalne kindlustus püüab kõrvaldada riski individuaalse isiku tasemel, samas islami kindlustuse eesmärk on riskide kõrvaldamine sotsiaalse grupi tasandil. Takaafuli puhul liikmed teevad perioodilisi makseid, mida ettevõte säilitab üksikkontodel iga liikme kohta; need summad on investeeritud islami jaoks usaldusväärsetesse finantstoodetesse. Osana lepingust, liikmed lepivad kokku, et kui mõni neist kannab kahju, siis igaüks teeb proportsionaalse kingituse oma kontolt, et hüvitada kannatanule kahju. Seega islami kindlustus on rohkem sarnane heategevusliku asutusega, mitte kasumiteenimise institutsiooniga, ja seda juhivad ühistu liikmed. Takaafuli mudelil on üldiselt juhtorgan, mida tuntakse kui šariaadi juhatust, mis juhib ühingut, tagades, et pakutavad tooted on islami seadustega (šariaadiga) kooskõlas. Takaafuli ühingud jagavad kasumi kindlustusvõtjatele, mitte ei anna seda kolmandatest isikutest aktsionäridele nagu toimub tavapärases konventsionaalses kindlustuses.“[5]

Kui kindlustusteenuste pakkujatena seostame kindlustusega eelkõige piiratud vastutusega äriühinguid – kindlustusseltse – siis islami kindlustus on rohkem ühistuline. Islami kindlustust tähistatakse eelkõige araabiakeelse sõnaga „takaaful“ (ﺘﻜﻔﻞ), mis tähendab araabia keeles vastastikku või ühist vastutust (Wehr, H, lk. 976). Islami põhimõtetega kooskõlas olev kindlustus põhineb liikmete vastastikusel koostööl ja annetustel – liikmed lepivad kokku kanda ühiselt riski, mille läbi kas üks, mitu või neist kõik võivad kannatada kahju ning teevad makse fondi tekkida võiva kahju hüvitamiseks.

Kui meie mõistes tavapärases kindlustuses kandub kohustus hüvitada kindlustusriski realiseerumisest tulenev kahju kindlustusvõtjalt kindlustusandjale, siis islami põhimõtetega niisugune korraldus kooskõlas ei oleks, kuivõrd sel juhul tekiks islamis keelatud ebakindluse element ning võimalus, et üks lepingu pooltest saab kahju.

Takaaful põhineb ideel, et „mis on ebakindel üksikisiku suhtes, võib olla ebakindel väga palju sarnaste üksikisikute suhtes“. Kindlustus ühendab paljude inimeste riskid, võimaldades igal üksikisikul nautida eeliseid, mida pakub suurte arvude seadus. Nagu vastastikuses kindlustuses, nii ka takaafulis kindlustusvõtjad jagavad kasumit ja kahjumit, st kõik kindlustusvõtjad jagavad kindlustusriske – nad „ei anna riski“.

Takaaful ettevõte toimib nagu tavaline aktsionäridega kindlustusselts. Seega, kui eelarveaasta lõpus tekib takaaful ettevõttes ülejääk, siis see jagatakse takaaful kindlustusvõtjate vahel. Kui eelarve aasta lõpus on fondil puudujääk, siis defitsiiti rahastatakse intressivaba laenuna osalejate fondi. Takaaful ettevõtete investeeringud peavad vastama šariaadi õigusele, s.o. näiteks investeeringuid ei saa teha hasartmängudega tegelevatesse ettevõtetesse, alkoholi müüvatesse ettevõtetesse, relvi müüvatesse ettevõtetesse või ettevõtetesse, millest saab intressi.

Seega jagatakse islami põhimõtetega kooskõlas oleva kindlustusmudeli puhul risk kõigi liikmete vahel ning seeläbi on lepingulisest suhtest kõrvaldatud nii ebakindluse, kui ka õnnemängu element. Sõnajuur K-F-L viitab vastastikuse koostöö ja annetuse põhimõtetele, millega osapooled lepivad omavahel kokku jagada neist kõiki tabada võivast kahju riski ning teevad annetusi selle kahju katmiseks lähtudes endi individuaalsest riskist ja nende realiseerumise tõenäosusest. Riski laad ja periood fikseeritakse lepingus. Takaafuli fondi kogunenud vahendid investeeritakse ainult islami põhimõtetega kooskõlas olevatesse ettevõtmistesse. Seega vastab kindlustus šariaadi nõuetele, kui see põhineb koostöö ja mitte ostu või vahetustehingule ja pehmendab gharari, maisyri ja intressi vastuväiteid esilekutsuvaid tegureid. Konventsionaalses kindlustuses kindlustusvõtja maksab selle eest, et ta riski realiseerumisel oleks kaitstud ja tema kahjud saaksid hüvitatud. Kui risk ei realiseeru, siis kindlustusvõtja kaotab kindlustusandjale makstud raha, kindlustuspreemia. Erinevalt konventsionaalsest kindlustusest on panustamine (contributiontakaafuli fondi osapooltevaheline kokkulepe aidata teineteist vastastikku rahaliselt, kui mõni liikmetest peaks kahju kannatama.

Kui kahjud kaetakse islami põhimõtetega kooskõlas toimiva kindlustuse puhul liikmete panustest tekkinud fondi, siis tegelikult toimub islami kindlustuse, takaafuli, käitamine kahe osafondi kaudu, millest üks on nn kindlustusvõtjate osafond, mis toimib ühistulisena väga sarnaselt vastastikuste kindlustustega ja kuhu kantakse ka kindlustustegevusest tulenevad kahjud ja ülejäägid; teine osafond on operaatori osafond, kust kaetakse valitsemiskulud ja kuhu laekub ette kokkulepitud suuruses valitsemiskulu või ette kokkulepitud proportsioonis investeerimistulu.

Kui konventsionaalses kindlustuses on tegemist vahetustehinguga, kui ostu-müügilepingus kindlustusandja müüb ja kindlustusvõtja ostab poliisi, siis islami põhimõtetele vastava kindlustuse puhul sõlmitakse liikmete vahel annetusleping (tabarr’a – ar.k تبرع – panustama, andma, annetama; tabarr’u – ar.k. ﺘﺒﺮﻉ – kingitus, annetus, panus – Wehr, H, lk 66), kinnitamaks liikmete tahet nendevaheliseks koostööks ja vastastikuseks abiks. Vastutuse osas kaitse ja abi andmise eest näeb šariaadiga kooskõlas olev kindlustus ette tabarr’u ehk annetuse, mida takaafuli käitaja valitseb liikmete kasuks. Konventsionaalses kindlustuses annavad kindlustusseltsid kindlustuskaitset kokkulepitud ulatuses ning kindlustusvõtjatel mingit omavahelist suhet ei teki, kuigi tehniliselt võttes tehakse ka konventsionaalse kindlustuse puhul makseid ühisesse fondi. Kindlustusjuhtumi realiseerimisel rahuldab takaafuli käitaja liikmete nimel tegutsedes nõuded fondi arvel, konventsionaalses kindlustuses maksab kindlustus hüvitised oma varast. Kui riskide realiseerumisel makstavatest hüvitistest jääb midagi üle, siis konventsionaalses kindlustuses kuulub see kindlustusandjale ja islami põhimõtetega kooskõlas olevas kindlustuses kuulub see liikmetele ning jaotatakse nende vahel.

Islami finantsteenused põhinevad kasumi ja kahjumi jagamise põhimõtetele, mida järgides on üles ehitatud mitmeid skeeme, millest mõned pärinevad juba islami-eelsest ajast. Asjakohane on siinkohal lühidalt peatuda mudaarabal – tehingul, mille käigus eset müüakse korduvalt ja hinnale lisatakse eelnevalt kokkulepitud kasumiosa ja teenustasu, mida on selguse mõttes hea võrrelda mušaarakaga – paindliku partnerlusega, kus kõik osapooled panustavad rahaliselt finantseerimaks projekti ning osalevad sellest saadava kasu jagamises eelnevalt kokkulepitud proportsioonides ning võimaliku kahju puhul kaetakse see ettevõttes osalenud partnerite poolt vastavalt nende poolt projekti panustatud kapitalile.[6] 

Islami põhimõtetega kooskõlas olevat kindlustust saab käitada mitmeti islami majandusmudeli alustalaks olevate riskide jagamise ning kasumi ja kahjumi jagamise põhimõtetest lähtudes.

Mudeli puhul, mille eesmärgiks ei ole toota kasumit, kasutatakse liikmetelt saadud annetust lihtsalt kogukonna nende liikmete toetamiseks, kes mingil põhjusel abi vajavad.

Teisena tuleb välja tuua mudaaraba-mudel, mille puhul sõlmivad islami kindlustusandja ja kindlustusvõtja lepingu, mille kohaselt kindlustusandja ehk takaafuli käitaja (i.k takaful operator) valitseb kindlustusvõtjate vara. Kui niisuguse valitsemise käigus – mis eeldab investeerimist islami põhimõtetega kooskõlas olevasse reaalmajandusse – vara suureneb, siis jaotatakse tulem investeerimisega tegelenud isiku (mudaarib) ja vahendid panustanud isiku(te) vahel vastavalt eelnevalt kokkulepitule. Kui investeering peaks ebaõnnestuma, siis raha panustanud osapoole vastutus piirdub tema poolt panustatud summaga ning investeeringu eest hoolitsenud osapoole kanda jäävad tema poolt investeeringu tegemiseks kantud kulud ning ta ei saa palka, vms. [7]

Kuivõrd islami majandusmudeli teoorias on oluline roll sotsiaalsel aspektis, siis on kohane välja tuua ka islami põhimõtetega kooskõlas oleva kindlustuse käitamisel nn waqf mudeli kohaselt. Niisuguse mudeli korral ei kuulu kahjude hüvitamisest ülejäävad vahendid ei kindlustusandjale ega kindlustusvõtjatele ning puudub mehhanism nende jääkide jagamiseks, kuid kindlustusandja säilitab ülejäägi kindlustuses osaleva kogukonna toetamiseks. Piirkondades, kus islamiusulised on vähemuses, waqf mudelit ei praktiseerita.

Kui teoorias selgitatakse islami põhimõtetega kooskõlas oleva kindlustuse erinevaid mudeleid ükshaaval, siis praktikas esinevad nad sageli kombineeritult ja erinevates variatsioonides. Kui vastastikuse kindlustuse puhul peetakse kohaseks, et vara valitsemise eest vastutaks mitte keegi liikmetest (kelle kompetents kindlustuses ja vara valitsemises ei pruugi piisav olla), vaid anda see asjatundja kätte, siis sõlmitakse sellega vastavaid õigusi ja kohustusi reguleeriv agendileping, mille alusel käsundisaaja (wakiil) liikmete esindajana valitseb fondi selle vara šariaadiga kooskõlas olevatele põhimõtetele vastavalt investeerides ja selle eest tasu saades. Wakala-mudel kitsamas mõttes lubab niisugusele käsundisaajale ainult eelnevalt kindlaksmääratud tasu maksmist, kuid praktikas on islami finantsteenuste pakkujate teenuste šariaadile vastavust kontrollinud islami õpetlased pidanud lubatavaks käsundisaajale ka tulemustasu maksmist. (Elaine Housby, lk 108)

Kindlustuskahjude katmiseks panustatud vara valitsemise eest on õigus tasu nõuda, kui vara valitsemine toimub selleks volitatud isiku poolt, nn. wakala وكل – käsundama; ﻭﻜﻴﻞ – käsundisaaja – Wehr, H, 1284) wakala-mudeli korral, kui vara valitseja saab tasu vara valitsemise (see võib sisaldada nii tasu fondi valitsemise eest kui ka tulemustasu), kuid ei osale saadud tulu jagamises.

Peaaegu kõigis maailmajagudes tegutsev HSBC pakkus islami kindlustusteenused ka Ühendkuningriigis, kus kasutas kombineeritud wakala-mudelit. Liikmete panustest kaetakse vara valitsemiskulud (wakala-fee) ja investeeritakse šariaadiga kooskõlas olevatesse majandusharudesse. Kasum jagatakse võrdselt liikmete ja vara valitseja vahel. Kui kasumist ei piisanud sissemaksetest 5 % ulatuva nõude rahuldamiseks, arvati kogu kasum liikmetele ning kindlustusfondi käitaja ei saanud midagi. Oli ka võimalik lahend, mille kohaselt liikmed said alla 5 % oma sissemaksetest või üldse mitte. HSCB müüs islami põhimõtetega kooskõlas olevat kodukindlustust 2005 – 2008, vahendades kindlustusandja Hamilton Insurance poliise. HSCB pidas takaafuli enda poolt pakutava seas nn premium-tooteks. Aruandlusest tulenes, et islami põhimõtetega kooskõlas olevate kindlustuspoliiside läbimüük oli suhteliselt tagasihoidlik ning kui 2008 Hamilton Insurance, kelle takaaful poliise HSCB vahendas, Norwich Unionile müüdi, lõppes ka takaafuli kättesaadavus HSCB-s. HSCB on edaspidigi üritanud leida partnerit islami põhimõtetega olevate kindlustustoodete müügiks.

Kui HSCB pakkus islami põhimõttega kooskõlas olevat kindlustust ainult osana oma laiast teenustevalikust, siis 2008 sai Ühendkuningriigi finantsjärelevalveasutuselt tegevusloa eraldiseisev takaafuli pakkuja Salaam Halaal Insurance. Teenusepakkuja varasem nimi oli British Islamic Insurance Holdings, mille kapital pärit suures osas Saudi Araabiast ja teistest islamimaadest. Kui islami põhimõtetega kooskõlas oleva kindlustuse kohta on kasutusele võetud selle araabiakeelne nimetus takaaful, siis Salaam Halaal Insurance ärinimes seda sõna ei olnud. Kuigi moslemeid on ka Euroopas miljoneid, siis arvestades, et islami põhimõtetega kooskõlas olevat kindlustust peetakse küll suure potentsiaaliga, kuid tänase seisuga siiski suhteliselt tagasihoidliku levikuga tooteks. Seega on eriti praegusel internetiajastul keeruline pakkuda Ühendkuningriigis kindlustust, mille tootenimes või pakkuja ärinimes pole sõna „insurance”. Nii on teenusepakkuja nimes sõna „insurance” ning moslemitele annab signaali teenuse šariaadile vastavuse osas sõnade „salaam”[8] ja „halaal”[9] kasutamine. Salaam tegutseb wakala-mudeli alusel, st tegevuskulud ja kasum aktsionäridele kaetakse tasust wakiilile ning kogu kasum investeeringutest lisandub ühisesse fondi. Ülejääk tabarr’u fondist jagati kindlustusvõtjate vahel arvestades muidu laialijagamisele kuuluv summa maha liikmete järgmise aasta maksest. Salaam teatas, et tal on u 10 000 klienti, kuid 2009. aastal enam uusi kliente ei võetud. Tegevuse pidurdumise põhjuseks oli see, et Salaam ei suutnud moodustada piisavalt reserve vastamaks Ühendkuningriigi finantsjärelevalve asutuse nõuetele. Samal ajal on huvitav teada, et Salaam väitis end olevat mitte ainult läbinisti islami põhimõtetega kooskõlas oleva, vaid pakkuvat ka soodsamat teenust, kui konventsionaalsed kindlustusseltsid. Viimati on oma huvist islami põhimõtetega kooskõlas oleva kindlustuse pakkumisest teatanud Lloyds.[10]

Konventsionaalses kindlustuses on eriti suuremahuliste tehingute puhul aktuaalne edasikindlustamise temaatika. Islamiga kooskõlas olevate kindlustuslepingute edasikindlustamise eesmärgiks on suuremahuliste riskide maandamine, millega takaafuli pakkuja kindlustab oma riskid edasi kas konventsionaalse kindlustusandja või re-takaafuli pakkuja juures. Põhimõtteliselt ei erine re-takaaful takaafuli toimimisest: oluliseks tingimuseks on ka siin vastavus šariaadi reeglitele. Erisuseks on see, et kui takaafuli liikmed on enamasti füüsilised isikud, siis re-takaafuli liikmed on islami põhimõtetega kooskõlas olevate kindlustusteenuste pakkujad.

Konventsionaalses kindlustuses on islami õpetlaste arvates esindatud kõik islami majandusmudelis taunitavad elemendid, kuid kuna islami kindlustusturul on väga vähe edasikindlustajaid, on šariaadi õpetlased lubanud islami põhimõtetega kooskõlas tegutsevatel kindlustusandjatel ajutiselt kindlustada oma riske edasi konventsionaalset edasikindlustusteenust pakkuvate kindlustusandjate juures. Analoogiliselt erinevate takaafuli käitamise mudelitele, on ka re-takaafuli puhul kasutuses nii wakalawaqf kui ka mudaaraba-mudelit kui ka nende kombinatsioone. Juhul kui re-takaafuli fondi ressurssidest ei jätku, on re-takaafuli käitaja siiski kohustatud hoolitsema nõuete rahuldamise eest, nt. laenu andmisega.[11]


[1]              Araabia keelest tõlkinud Haljand Udam, AS Bit 2007, lk 35. Vaata ka 2:275, 3:130, 30:39.

[2]              Kettell Brian. Introduction to Islamic Banking and FInance, Bradford UK, 2008, lk 163.

[3]              Liaquat ALi Khan, How does Takaful differ from insurance“, Kättesaadav veebis: http://www.kantakji.com/fiqh/Files/Insurance/n104.pdflk 6

[4]                 Hania Masud, Takaful: An innovative approach to insurance and islamic finance, Kättesaadav veebis: http://www.law.upenn.edu/journals/jil/articles/volume32/issue4/Masud32U.Pa.J.Int’lL.1133(2011).pdf , 15.01.2012, lk 1141-1143.

[5]              Hania Masud, Takaful: An innovative approach to insurance and islamic finance, Kättesaadav veebis: http://www.law.upenn.edu/journals/jil/articles/volume32/issue4/Masud32U.Pa.J.Int’lL.1133(2011).pdf , 15.01.2012, lk 1141-1143

[6]           ﻤﻀﺎﺮﺒﺔ „mudaaraba“, ﻤﻀﺎﺮﺒﺎﺖ pl. „mudarabat“ – spekulatsioon (stock exchange); vaikiv partnerlus (Isl. Law). – H. Wehr. A Dictionary of Modern Written Arabic. J. Milton Cowan (ed.). 4rd considerably enl. and amended by the author. Spoken Language Services, Inc., Urbana, IL, US 1994, p. 631.)

                ﻤﺸﺎﺮﻜﺔ „mušaaraka“ , partnerlus, osalus, koostöö: H. Wehr. A Dictionary of Modern Written Arabic. J. Milton Cowan (ed.). 4rd considerably enl. and amended by the autor. Spoken Language Services, Inc., Urbana, IL, US 1994, p. 548.

[7]              Kettell Brian, Introduction to the Islamic Banking and Finance, 2008, lk 168.

[8]              ﺴﻼﻡ; ﺴﻼﻤﺔ – terviklikkus, kindlus –,Wehr, Hans A Dictionary of Modern Standard Arabic, J Milton Cowan, Fourth Edition, Considerably endlarged and amended by the author, USA 1994, lk 496

[9]              ﺤﻼﻝ- see, mis on lubatud, seaduslik – Wehr, Hans A Dictionary of Modern Standard Arabic, J Milton Cowan, Fourth Edition, Considerably endlarged and amended by the author, lk 232.

[10]             Housby, Elaine,   Islamic Financial Services in the United Kingdom, Edinburgh Guides to Islamic Finance, 2011, lk 107 – 119

[11]             Archer, Simon, RIfaat Ahmed Abdel Karim, Nienhaud Volker, Takaful Islamic Insurance. Concepts and Regulatory Issues John Wiley & Sons (Asia) Pte.Ltd, Singapore, 2009. ; 8.10.

people found this article helpful. What about you?