2. Eeva pärand


Piibli visand Eevast kui võrgutajast on avaldanud läbi kogu judeo-kristliku traditsiooni naise kujule äärmiselt halba mõju. Kõiki naisi arvati olevat pärinud esiemalt Eevalt nii tema patu kui ka salakavaluse. Järelikult on nad kõik ebausaldusväärsed, moraalselt alamad ja pahelised. Menstruatsiooni, rasedust ja sünnitust peeti neetud naissoole õiglaseks karistuseks igavese patu eest. Et selgusele jõuda, kui suur negatiivne mõju on Piibli Eeval olnud oma järglastele, võib tuua näiteid kuulsaimate kristlaste ja juutide kirjapanekutest.
Alustame Vanast Testamendist: „Ja ma leidsin, mis on kibedam surmast – naine! Ta on otsekui püünis: ta süda on nagu võrk, ta käed on nagu ahelad. Kes Jumalale meeldib, see pääseb temast, aga patuse püüab ta kinni. Vaata, seda ma olen leidnud, ütleb Koguja, ühte teisega võrreldes, et leida lahendust, mida mu hing veel otsib ega ole leidnud: ma leidsin tuhande hulgast ühe mehe, aga naist ei ole ma nende kõigi hulgast leidnud.“ (Kg.7:26-28)
Katolikus Piiblis leiame: „Ükski pahelisus ei ole ligilähedanegi naise pahelisusele … Patt sai alguse naisest ja tema tõttu peame me kõik surema.” (Kg.25:19,24)[1]
Juudi rabid on üles loendanud üheksa needust, mis naisele on pattu langemise tõttu osaks saanud:
Naisele andis Ta üheksa needust ja surma: menstruaalvere ja neitsilikkuse vere koorma; raseduse koorma; sünnituse koorma; laste kasvatamise koorma; tema pea olgu kaetud kui leinas; ta kõrvad on augustatud kui pärisorjal või orjataril, kes teenib oma isandat; tema tunnistust ei tohi uskuda ja viimaks – surm.“[2]

Kuni tänaseni tänavad ortodoksi juudi mehed oma igahommikustes palvetes Jumalat, deklameerides: „Õnnistatud olgu Jumal, universumi Kuningas, et Ta ei ole mind loonud naiseks.“ Naised seevastu tänavad igal hommikul Jumalat, et Too on nad „loonud Oma tahtmise järgi“.[3]

Üks teine palve, mida juutide palveraamatust leida võib, kõlab järgmiselt: „Ülistatud olgu Jumal, et Ta ei ole loonud mind uskmatuks. Ülistatud olgu Jumal, et ta ei ole loonud mind naiseks. Ülistatud olgu Jumal, et ta ei ole loonud mind ignorantseks.“[4]

Piibli Eeva on kristluses mänginud palju suuremat rolli kui judaismis. Tema patt osutus kogu kristluse pöördepunktiks, kuna vastavalt kristluse kontseptsioonile on Jeesuse misjoni põhjus siin maal just Eeva sõnakuulmatus Jumala suhtes. Ta patustas ja võrgutas siis Aadama, et too teda selles järgiks. Selle tulemusena viskas Jumal nad mõlemad taevast maa peale, mis sai nende tõttu neetud. Nad palusid oma patu eest andestust, kuid Jumal ei andestanud neile ega ka mitte nende järeltulijaile. Seega sünnivad kõik inimesed patustena. Inimeste pärispatust puhastamiseks pidi Jumal Oma poja ohverdama, lastes tal ristisurma surra. Seega on Eeva süüdi omaenda veas, abikaasa patus, kogu inimkonna pärispatus ja Jumala poja surmas. Teisisõnu, naise isepäi tegutsemine viis kogu inimkonna hukatuseni.[5]

Aga Eeva tütred? Nad on kõik patused nagu nende esiema ja neid tuleb ka vastavalt kohelda. Püha Paulus kohtleb naisi Uues Testamendis väga karmilt: „Naine õppigu vaiksel viisil, olles kõigiti alistuv. Aga naisele ma ei luba õpetada ega valitseda mehe üle, vaid ta elagu vaikselt. Sest Aadam loodi enne, siis Eeva; ega Aadamat petetud, vaid naist peteti ja ta sattus üleastumisse.“ (I Ti.2:11-14)

Püha Tertullianus oli veelgi otsekohesem kui püha Paulus oma armastatud usuõdedega rääkides[6]: „Kas te ei tea, et igaüks teist on Eeva? Jumala otsus teie soo üle elab ka praegu, seega elab ka süü. Te olete saatana värav, te olete puutumatu puu puutujad, te olete esimesed jumaliku seaduse hülgajad, te olete see naine, kes veenis seda meest, kelle ründamiseks saatanal ei jätkunud vaprust. Te hävitasite nii lihtsalt Jumala kuju – inimese. Teie reetmise tõttu pidi isegi Jumala poeg surema.“

Püha Augustinus oli oma eellaste pärandile truu ja kirjutas ühele sõbrale: „Vahet pole, kas naises või emas, peame ikka võrgutaja Eeva eest valvel olema, igas naises … Ma ei näe, mis kasu võib naisest mehele olla, kui välja arvata lapsekandmise funktsioon.“

Veel sajandeid hiljemgi pidas püha Thomas Aquinost naisi ikka veel puudulikeks: „Mis puutub aga isiklikku olemusse, siis on naine puudulik ja äbarik, kuna mehe seemnes olev aktiivne jõud püüab luua samasugust meessoos, samal ajal kui naise loomine tuleneb defektist selles aktiivses jõus või mõnest materiaalsest puudujäägist või isegi välisest mõjust.“

Viimaks, tuntud usureformaator Martin Luther ei näinud naises muud kasu kui võimalikult paljude laste ilmale toomine, hoolimata igasugustest kõrvalmõjudest: „Kui nad peaks ka väsima või isegi surema, siis see ei loe. Las nad surevad sünnitusel, selleks nad seal ongi.“

Veel ja veel mustatakse naisi tänu võrgutaja-Eeva võrdkujule Moosese esimeses raamatus. Usk Eeva ja tema tütarde patusesse olemusse on mürgitanud judeo-kristliku arusaama naisest. Kui pöördume nüüd Koraani poole, et teada saada, mida islam naiste kohta ütleb, näeme, et islami arusaam naisest on judeo-kristlikust arusaamast täiesti erinev. Kuid rääkigu Koraan ise enda eest:

„Tõesti, meestele ning naistele, kes Jumalale alistuvad ja meestele ning naistele, kes usuvad ja meestele ning naistele, kes kuuletuvad ja meestele ning naistele, kes räägivad tõtt ja meestele ning naistele, kes on kannatlikud ja meestele ning naistele, kes on alandlikud ja meestele ning naistele, kes annavad almust ja meestele ning naistele, kes paastuvad ja meestele ning naistele, kes hoiavad oma vooruslikkust ja meestele ning naistele, kes peavad Jumalat tihti meeles, Jumalal on nende jaoks varuks andestus ja määratu suur tasu.“ (Koraan 33:35)

„Usklikud mehed ja naised, on teineteise aulija (aitajad, toetajad, sõbrad, kaitsjad), nad nõuavad head ja keelavad jäleda, nad palvetavad täpselt, annavad almust ja kuuletuvad Jumalale ja tema sõnumitoojale. Neile on Jumal armuline. Tõesti, Jumal on Kõikvõimas, Tark.“ (Koraan 9:71)

„Ja nende Isand vastas neile: „Ma ei lase iial kaotsi minna ühegi töötaja tööd teie hulgast, meestest ega naistest, te olete teineteisest …““ (Koraan 3:195)

„Igaüks, kes teeb halva teo, saab ka vastava tasu, kuid kes teeb head, olgu mees või naine, ja on usklik, need sisenevad Paradiisi ja neile antakse lugematul arvul tasu.“ (Koraan 40:40)

„Kes teeb häid tegusid, olgu ta mees või naine, ja on usklik, see elab head elu ja Me anname neile nende tasu vastavalt parimale, mis nad tegid.“ (Koraan 16:97)

On kindel, et Koraani pilt naistest on sama mis meestestki. Nad mõlemad on Jumala olendid, kelle peamine eesmärk siin maailmas on oma Isanda kummardamine, heade tegude tegemine ja halbade vältimine ning nad mõlemad saavad vastavalt sellele ka tasu. Koraanis ei ole mitte kusagil kirjas, et naine on saatana värav või et ta on petja loomuga. Koraan ei maini ka kunagi, et inimene on loodud Jumala näo järgi. Kõik mehed ja naised on vaid Jumala olendid, see on kõik. Vastavalt Koraanile ei ole naise roll siin maailmas mitte ainult laste sünnitamine, vaid ka tema peab tegema sama palju häid tegusid kui mees. Koraanis ei ole kusagil kirjas, et ausat naist pole kunagi olemas olnud. Otse vastupidi – Koraan on käskinud kõigil usklikel, olgu nad naised või mehed, järgida ideaalsete naiste eeskuju, nagu Neitsi Maarja ja vaarao naine:

„Ja Jumal toob näite neile, kes usuvad: vaarao naine, kui ta ütles: „Mu Isand, ehita mulle enda juures paradiisis maja ja päästa mind vaaraost ning tema tegudest ja päästa mind patustavast rahvast. Ja Maarja, Imraani tütar, kes hoidis oma vooruslikkust: Me puhusime ta rüüsse läbi Meie Vaimu (peaingel Gaabrieli) ja ta uskus oma Isanda sõnadesse ja Tema Raamatutesse ja ta oli üks üdini kuulekatest.“ (Koraan 66:11-12)


[1] Protestantlikus Piiblis on Koguja raamatus vaid 12 peatükki, seega seda kohta seal ei ole. Tõlge on seetõttu tõlkija enda ja mitte mõne Piibli väljaande oma.

[2] Swidler, Leonard J., „Women ini Judaism: the Status of Women in Formative Judaism“, Metuchen, N.J: Scarecrow Press, 1976, lk 115.

[3] Kendath, Thena, „Memories of an Orthodox Youth“, Susannah Heschel ed – „On Being a Jewish Feminist“, New York: Schocken Books, 1983, lk 96-97.

[4] Swidler, Leonard J., „Women ini Judaism: the Status of Women in Formative Judaism“, Metuchen, N.J: Scarecrow Press, 1976, lk 80-81.

[5] Ruether, Rosemary R., „Christianity“, Arvind Sharma ed – „Women in World Religions“, Albany, State University of New York Press, 1987, lk 209.

[6] Kõigi „pühakute“ sõnad on võetud Karen Armstrongi raamatust „The Gospel According to Woman“, London, Elm Tree Books, 1968, lk 52-62. Vaat. ka Nancy van Vuuren, „The Subversion of Women as Practiced by Chruches, Witch-Hunters, and Other Sexists“, Philadelphia, Westminister Press, lk 28-30.

people found this article helpful. What about you?