Mis on sunna ja hadithid?


Sunna on küll vaieldamatult islamiseaduste üheks allikaks, kuid tihti ei oska moslemidki hästi seletada, mida see täpselt endast kujutab, mitte-moslemitest rääkimata. Seega oleks siinkohal vajalik täpsemalt lahti seletada, mis on sunna ja mis on hadithid? Miks ja kas on üldse sunnat vaja? Kuidas sunna meile kasulik võib olla? Kuidas ära tunda õigeid ja valesid hadithe? jne …

Sunna, mitmuses sunan tähendab araabia keeles  „viis” või „praktika, teguviisid” ja kujutab endast peamiselt Prohveti  traditsiooni: tema ütluseid, tegusid, nõusolekuid ja mittenõustumisi. Hadithiõpetlased lisavad sellele mõistele ka tema iseloomu ja füüsilised omadused.
Sunna on Koraani lahtiseletus. See on koostatud kogudes Prohveti  õigeteks tunnistatud hadithe ja nende hadithide tähendusi hilisemate õpetlaste poolt.
Hadithid on väikesed tekstid sellest, mida Prohvet  millegi kohta ütles, mida lubas ja mida keelas, Jumala tahtest lähtuvalt. Kokku moodustavad need sunna, ehk islami traditsiooni.
Sunna on Koraani kõrval teine oluline kogu, millest deriveeritakse seadusi. Kui Koraan on Jumala otsene sõna, siis hadithid on Jumala kaudne sõna, kuna kogu oma prohvetiks oleku jooksul ei saanud Muhammed (saws) teha midagi sellist, mis oleks Jumala tahtele vastane ega õpetada inimestele midagi sellist, mis ei oleks Jumala käsk. Selle tõestuseks on mitmeid Koraani ilmutusi; näiteks 80:1-12, kus Jumal noomib Muhammedi (saws), kuna too oli teinud vea. Seega, Muhammed (saws) oli pidevalt Isanda valvsa silma all ning Jumal lasi tal paaril korral ka eksida, et inimestele tõestada, et valvab Muhammedi v iga sõna, seega võivad nad teda igati usaldada – ta õpetab neile vaid tõde.
Sõna „hadith“ ise tuleb araabiakeelsest sõnatüvest HaDaTHa, mis tähendab „toimuma”, „teoks saama”, „juhtuma” ja tähendab „jutuajamine”, „diskussioon”, „intervjuu”, „kõne”, „uudis“, „jutustus”. Religioosses kontekstis on sõnal veidi kitsam tähendus – hadithon väike jutustus selle kohta, mida prohvet Muhammed  mingid situatsioonis tegi, mida käskis, mida keelas, mida ütles, millist arvamust avaldas jne.
Islamiteadlastel on mitu erinevat hadithide jaotamise süsteemi. Näiteks:1) Mis Muhammed (saws) ütles – qawl
2) Mis Muhammed (saws) tegi – fi’l
3) Mis Muhammed (saws) heaks kiitis – taqriir
või
1) sahih – õige
2) hasan – hea
3) da’if – nõrk

Hadith sahihidel on veel üks omaette kategooria – mutawatir (hadith sahih mutawatir) – kuhu kuuluvad hadithid, mis on ära toodud nii mitmete erinevate inimeste poolt, et nende õigsuses on võimatu kahelda.
Omaette klass on hadith qutsi, mida peetakse Koraanist väljaspool olevaks otseseks Jumala sõnaks.
Hadithide õigeks, heaks, nõrgaks või valeks kuulutamine on kunst omaette. Tavaliselt kontrollitakse väga hoolega isnaadi. Isnaad kujutab endast edastamisahelat või –ketti (A kuulis Blt, kes kuulis Clt, kes omakorda kuulis Dlt … kes kuulis Muhammedi (saws) kaaslaselt, et prohvet Muhammed (saws) ütles: … ), kus on ära toodud kõik inimesed, alates prohvet Muhammedist (saws) , kes antud hadithi edasi on andnud. Kui kahe selles ahelas kõrvuti oleva isiku vahel puudub side (näiteks nad ei elanud ühel ajal või ühes piirkonnas), loetakse hadithi nõrgaks. Kui aga hadithi sisu läheb veel otseselt vastuollu mõne sahihiks kuulutatud hadithi sisuga, jäetakse antud hadith hoopis kõrvale. Kõrvale heidetakse ka kõik hadithid, millede isnaadides on edasiandjaks mõni inimene, kelle kohta on teada, et ta on valetanud või et ta mõistusega pole kõik korras.
Kuna hadithe on meeletult palju, ei ole neid kõiki ühte raamatusse võimalik kokku koguda. Koguda saab teha vaid erinevate klassifikatsoonide alusel.
Selle suhtes, millal täpselt hadithe üles kirjutama hakati, ei ole erinevad islami õpetlased üksmeelel, kuid 3. sajandiks peale Muhammedi  (saws) surma oli koos kuuest erinevast kogumikust koosnev hadithide kaanon, kuhu kuuluvad:
1. „Sahih Al-Bukhari”, kogutud Al-Bukhari poolt (suri 870), kokku 7275 hadithi
2. „Sahih Muslim”, kogutud Muslim ibn Al-Hajjaji poolt (suri 875), kokku 9200 hadithi
3. „Sunan Abi Da’ud”, kogutud Abu Da’udi poolt (suri 888)
4. „Sunan al-Tirmidhi”, kogutud At-Tirmidhi poolt (suri 892)
5. „Sunan al-Sughra”, kogutud An-Nasa’i poolt (suri 915)
6. „Sunan Ibn Maja”, kogutud Ibn Maja poolt (suri 886)
Sahih Al-Bukhari ja Sahih Muslim on nendest kuuest kõige kindlamad ja kõige enam kasutatud. Sahih Al-Bukhari näiteks ei pannudki oma kogumikku ühtegi hadithi, mis ei oleks sahih. Kuuenda koha üle on olnud palju vaidlusi – osad islamiteadlased pooldavad vaadet, mille kohaselt Sunan Ibn Maja hadithikogu asemel peaks olema Imam Maliki kogu „Muwatta”.Sunna teadused (`ulum al-Sunna) viitavad Prohveti (saws) biograafiale (sira), tema lahingute kroonikale (maghazi), tema igapäevastele ütlemistele ja tegudele või „teguviisidele“ (Sunan), ka tema personaalsetele ja moraalsetele väärtustele (šama’il), ja hadithi ilmumise olukorrale (asbab al-wurud), teadmisele hadithi ja keeruliste sõnade kohta (gharib al-hadith), edastaja kriitikale (al-žarh wal-ta`dil), edastaja biograafiale (al-rižal), jne. Sunna on ka Koraani kommentaar (tafsir) ja sisaldab selle juhiseid (dala’il). Kui ei oleks sunnat, ei oleks Koraan tänapäevainimesele paljuski üldse arusaadav, kuna paljud Koraanivärsid on ilmutatud just teatud ajaloolises situatsioonis, mille kohta Koraan ise seletusi ei jaga; küll aga saab seletused kätte sunnast. Samuti on sunna abiks tänapäevainimeste lahkarvamuste lahendamisel Koraani interpreteerides, kuna me ei pruugi alati asjadest õigesti aru saada; seega on meile igati abiks, et läbi sunna seletavad Koraani tõelise mõtte meile lahti Prohvet Muhammed (saws) ja kaaslased, kes seletusi kuulsid otse Prohvetilt (saws) endalt.

people found this article helpful. What about you?