12 põhjust järgimaks Koraani kõrval ka sunnat


See artikkel on vastuseks ainult-Koraani moslemite artiklile „12 põhjust järgimaks ainult Koraani”, mille allikat ei soovi me hetkel avaldada (ka antireklaam on reklaam ja nii mõnigi õde uudishimust ja teadmatusest nende küüsi langenud).

Ainult-Koraani moslemid püüavad hoolega propageerida vaadet, mille kohaselt „õiged“ moslemid peaksid järgima vaid Koraani ning hülgama Prohvet Muhammedi (saws) sunna.
Antud artikkel ongi kirjutatud selleks, et lahti seletada mõningaid (täpsemalt 12) neile väga omast arusaama nende tõelises valguses. Paljud värsked moslemid ei tunne veel hästi ei islamoloogiat ega araabia keelt, seega on neil väga raske igasugustele ainult Koraani moslemite argumentidele vastu vaielda. Siinkohal valgustame neid veidi.
Artikkel on üles ehitatud põhimõttel, et iga 12 punktis on kõigepealt ära toodud ainult Koraani moslemite väide (nende oma artiklist; kaldkirjas), seejärel aga seletus, miks see väide vett ei pea.

1. Koraanis on kästud kõigil moslemitel järgida ainult Koraani, see käsk leidub mitmetes värssides. Näitena toome välja järgmised:
„Need on Jumala ilmutused mida Me retsiteerime teile tões. Millistesse hadithitesse peale Jumala ja Tema ilmutuste nad usuvad?” (45:6)
„Kas otsin peale Jumala teist seaduste allikat kui Tema on ilmutanud teile selle raamatu üksikasjalikult detailsena?” (6:114)
Esimene punkt on kohe heaks näiteks sellest, kuidas inimesed, kellel puudub vajalik kompetents, Jumala sõna oma äranägemist mööda moonutavad.
Araabiakeelsel sõnal „hadith“ on teatud tähendus: „jutuajamine”, „diskussioon”, „intervjuu”, „kõne”, „uudis“, „jutustus”, „ütlus“. Sunna kontekstis tähendab see Prohvet Muhammedi (saws) jutustust ja terminoloogilise ühtsuse säilitamise nimel seda tihti ei tõlgita. Mis põhjusel on aga see sõna jäetud 45:6 tõlkimata, jääb arusaamatuks. Ainuke mõeldav põhjus siin on see, et tõlkija on tahtnud neid, kes ise araabia keelt ei mõista, segadusse ajada ja enda sõnu läbi selle kinnitada.
Peale selle, et antud värsis on sõna „hadith“ tõlkimata jäetud, on seal tehtud veel muidki vigu. Grammatiliselt ja sõnavaraliselt korrektsem tõlge oleks järgmine: „Need on Jumala märgid (või „värsid“; ka „näited“ või „imed“, aga kindlasti mitte „ilmutused“), mida Me retsiteerime sulle (st Muhammedile) tões. Siis millist jutustust (või „ütlust“) peale Jumala ja Tema märkide nad usuvad?“ (45:6)
Siin on eksitud juba väga lihtsate asjade vastu, nagu ainsuse „sina“ ja mitmuse „teie“ segiajamine (mis on arvatavasti tingitud sellest, et antud tõlge on tehtud mitte araabia vaid inglise keelest, kus „you“ võib tähendada mõlemat) ja lihtsa sõnavara mitte-tundmine, mille käigus sõnale „äjäät“ on antud vale tähendus.
Seega kinnitab Jumal selles värsis hoopis, et Ta saadab Muhammedile (saws) oma märke (või ka „värsse“ või „imesid“) ja küsib, milliseid muid ütlusi peale Jumala omade inimesed usuvad. Seega ei ole siin mingit keeldu hadithide järgimisele; kuna kogu Muhammedi (saws) käitumine ja õpetus, mis nendega edasi antakse, pärineb samuti Jumalalt; vaid Jumal esitab hoopis retoorilise küsimuse: kui Tema saadab Muhammediga (saws) inimestele sõnumi, siis mida muud peale selle nad veel usuvad?
Teise näiteks toodud värsi korrektsem tõlge oleks järgmine: „Kas peaksin siis kedagi teist peale Jumala kohtunikuks võtma, kui Tema on teile alla saatnud täpse Raamatu …“ (6:114)
Antud värsi puhul ei ole tõlkevigadest mõtet rääkidagi, kuna isegi sellisena tõlgituna, nagu see artikli koostajal oli, ei räägi see kuidagi sunna vajalikkuse vastu. Ükski moslem ei vaidle selle vastu, et Koraan on väga täpne raamat, kuna see on Jumala sõna ning Jumala sõna ei saagi olla muud kui täpne. Kuid samas ei eita see, et sellele ülitäpsele raamatule on seletust vaja ja selleks saatiski Jumal selle raamatu Prohvetiga (saws), et too meile asja lahti seletaks.
2- Koraan kinnitab et ainus sunna on Jumala Sunna. Mitte kusagil pole Koraanis mainitud Sunna’t Muhammad!
„Te leiate et Jumala Sunna on ainus Sunna” (33:62 ja 35:43 ja 48:23)
Taas kord on argumenteerija täiesti põhjendamatult jätnud tõlkimata araabiakeelse sõna „sunna“. Ka ülejäänud tõlge ei ole väga korrektne.
„Sunna“ tähendab araabia keeles „tee“, „viis“ või „teguviis“ ja seega oleks antud kontekstis 33:62 korrektsem tõlge: „(See on) Jumala tee, millel kulgesid ka need, kes olid varem. Ja sa ei leia Jumala tees mingit muutust.“
Sama käib ka 35:43 ja 48:23 kohta.
3- Koraan kinnitab et Muhammadi või ükskõik millise teise sõnumitooja ainus kohustus on Jumala sõnumi edastamine ja mitte ühegi muu õpetuse õpetamine:
„Sõnumitooja ainus kohustus on Jumala sõnumi kohaletoomine” 5:99 (ka 5:92 ja 16:35 ja 16:82 ja 24:54 ja 29:18 ja 42:48 ja 64:12)
Antud argument ei käi kuidagi sunna vastu, kuna ka sunna on osa Jumala sõnumist. Kui Jumal oleks vaid Koraani piisavaks pidanud, oleks ta võinud saata vaid raamatu, kuid ta saatis selle koos Sõnumitoojaga (saws), et too meile kõik aspektid detailselt lahti seletaks. Sõnumitooja ülesanne on vaid sõnumi edastamine; ta ei ole vastutav selle eest, kas inimesed ka seda järgivad või mitte.
Tegelikult käib antud värss hoopis ainult-Koraani moslemite endi arusaama vastu, kuna see kinnitab, et sõnumitoojad on vaid Jumala sõnumi kohaletoimetamiseks ja seega ei saanud nad inimestele mingit muud sõnumit (omaenda arusaamu ja õpetust) edasi anda.
4- Jumal käsib usklikel kuuletuda prohvetile, ent Ta kinnitab samas et prohvetile kuuletumine on ühenduses tema toodud sõnumile kuuletumisega ja ei millegi muuga. Prohvetile kuuletumine ei tähenda seda et tal oli eraldi oma sunna, millele tuleb kuuletuda. Kinnitus eeltoodud väitele sisaldub värsis 64:12: „Kuuletu Jumalale ja kuuletu sõnumitoojale. Kui te pöördute eemale siis sõnumitooja ainus kohustus on kohale toimetada sõnum (Koraan)” (64:12)
Pange tähele kuidas kuulekus on ühendatud prohveti ja Koraani koheletoimetamisega samas värsis.
Argumenteerija on ilusti ise ära öelnud, et „prohvetile kuuletumine ei tähenda seda, et tal oleks eraldi oma sunna“ ja nii see ongi – kõik, mis prohvet või sõnumitooja inimesteni toimetab, on Jumalalt, sest Jumal ei laseks oma saadikutel inimesi sellega segadusse ajada, et laseks prohvetil ise asju juurde leiutada. Seega, kõik mis prohvet meile edasi annab, on Jumalalt.
Ilma Koraanitõlke vigu arutamata võib ka 64:12 juurde lisada sama kommentaari, mis 5:99 juurde: lause mõte seisneb selles, et sõnumitooja ülesanne on vaid sõnum edastada ja ta ei ole vastutav selle eest, kas inimesed seda ka järgivad või mitte.
5- Mitte kusagil Koraanis pole kirjas sõnad: „Kuuletu Jumalale ja kuuletu Muhammadile” või kuuletu Jeesusele või Moosesele. Alati on kasutatud sõna sõnumitooja rõhutamaks Jumala sõnumit, millele tuleb kuuletuda ja mitte sõnumitooja isiklikke sõnu.
Kasutatud on sõna „sõnumitooja“, kuna nii on see universaalne ja käib kõigi sõnumitoojate kohta. Ja taas kord: Jumala sõnum on nii pühakiri kui selle lahtiseletus, ilma milleta me Tema käske täita lihtsalt ei oskaks. Kui meile on antud kindel käsk maksta zakaati, siis kuidas teaksime me ilma Muhammedi (saws) seletuseta, mille pealt, kui palju ja kellele me seda maksma peame?
6- Koraan kinnitab et Muhammadil oli kästud mitte õpetada muid õpetusi, vastasel korral oleks ta karmilt Jumala käest karistada saanud:
„See (Koraan) on ilmutus maailmade Isandalt. Oleks ta (Muhammad) lausunud muid õpetusi, oleksime Me haaranud temast õigusega ja Me oleks katkestanud tema Wateen’i (südame peamine arter), mitte keegi teist poleks saanud teda aidata.” (69:43-47)
Ilma tõlkevigu parandamatagi on selge, et argumenteerija räägib siin iseendale vastu – kui Muhammed (saws) oleks tõesti midagi muud õpetanud, oleks tal Jumala lubaduse kohaselt väga halvasti läinud, aga kuna seda ei juhtunud, siis järelikult edastas Muhammed (saws) vaid selle, mille Jumal oli käskinud tal edastada ja järelikult võime olla kindlad, et ka tema (saws) seletused olid Jumala poolt saadetud.
7- Muhammadil kästi vanduda et ainus ilmutus, mille ta Jumalalt sai oli Koraan. Järgmine värss kinnitab et kõik see, mida tuntakse Hadith Qudsy nime all on valed, milles prohvet ei ole süüdlane:
„Ütle:(Muhammad) mis on suurim tunnistus? Ütle: Jumal on tunnistajaks minu ja teie vahel ja see Koraan on inspireeritud mulle et ma võiksid hoiatada teid ja keda iganes kelleni see jõuab.” (6:19)
Kui Hadith Al-Qudsy oli tõepoolest Jumal Muhammadiga rääkimas nagu nad valelikult väidavad, siis kas ei peaks see värss tunnistama ka nende kohta?? Mitte kusagil Koraanis ei ole näidatud et Muhammad oleks saanud Jumalalt midagi muud peale Koraani.
Antud värss ei ole käsk Muhammedile (saws) vanduda, et ainus ilmutus, mis ta Jumalalt sai, on Koraan. Pigem peab Muhammed (saws) siin tunnistama, et Koraan on talle saadetud inimeste hoiatamiseks ja Jumala juurde kutsumiseks. Kusagil ei ole kirjas, et „Koraan on ainus ilmutus“. Samas, seda ei olekski vaja vanduda, kuna nagunii ei ole Koraani ja hadithe võimalik üksteisest selles vallas lahutada: Koraan on otsene Jumala sõna, hadithid aga selle otsese sõna, Jumala seaduste, lahtiseletus. Hadith qudsi on aga lihtsalt eriline hadithikategooria, kus Muhammed (saws) on väljaspool Koraani saanud Jumala käsud ja seletused meile täpselt Jumala enda sõnastuses edasi anda. Kõik see kokku moodustab aga ühe terviku – Jumala sõnumi – mitte kaks või kolm erinevat ilmutust.
8- Prohvet Muhammad ise käskis oma rahval hoiduda tema hadithite kirjutamisest. See on dokumenteeritud Muslim ja teistes hadithiraamatutes:
„Ärge kirjutage midagi peale Koraani. Kes iganes kirjutab peale Koraani, peab selle kustutama.” (Ahmed, Vol. 1, lk 171, ka Sahih Muslim)
Selline hadith on tõesti olemas, kuid enne, kui selle seletuse juurde minna, tahaksin kindlasti mainida äärmiselt kummalist vastuolu ainult-Koraani moslemite loogikas: nad ütlevad, et peaksime järgima vaid Koraani ja mitte sunnat, kuid samas toovad nad oma sõnade kinnituseks hadithi, mis on ometi ju osa sunnast. Kuidas selliseid inimesi tõsiselt võtta?
Kui aga täpsemalt asuda antud hadithi seletuse juurde, siis  see on tõesti kirjas nii Ahmedi kui ka Muslimi kogumikus (Al-Zuhd wal-Raqaa’iq, 5326) ja kõlab nii: „Ärge kirjutage minult midagi; kes iganes kirjutab minult midagi peale Koraani, siis kustutagu see ja jutustagu minult, sest selles ei ole midagi halba.“ Seega, ei ole Muhammed (saws) tegelikult keelanud hadithide kasutamist ega temalt jutustamist, vaid ta (saws) on selles hadithis öelnud, et hadithe ei tohiks üles kirjutada.
Samas on olemas mitmeid teisi hadithe, mille kohaselt Muhammed (saws) on andnud loa hadithide üleskirjutamiseks. Näiteks Al-Luqatah 2254, mis on iseenesest üks pikk hadith, kus Muhammed (saws) selgitab Meka vallutamise päeva erilisust ja räägib, mida Mekas selle pühaduse tõttu teha ei või. Hadith lõpeb aga järgnevalt: „… Jeemenlane Abu Shaah tõusis ja ütles: „O Jumala Sõnumitooja, lase see minu jaoks üles kirjutada.“ Jumala Sõnumitooja (saws) ütles: „Kirjuta see Abu Shaahi jaoks üles.““
Kuidas siis selle valguses mõista esimesena mainitud hadithi keeldu? Nagu tihti islami ajaloos, võib siingi tegemist olla algselt antud keeluga, mille järgnev lubamine on hiljem tühistanud. Ka Koraanis esineb selletaolisi juhtumeid, nagu näiteks alkoholi küsimus: kõigepealt on mainitud, et palvetama ei tohiks minna purjus peaga, seejärel räägitud alkoholi negatiivsusest ja viimaks see sootuks keelatud. Mitmed islamivastased lääne õpetlased on seda fakti islami vastu kasutanud, kuid kas see tähendab siis, et Koraan on vastuoluline? Loomulikult mitte! Peab lihtsalt teadma, milline käsk on tulnud varem ja milline hiljem.
Ka on täpsustatud, et kindlasti on keelatud ühele samale alusele kirja panna läbisegi Koraani ja hadithe, et inimesed neid omavahel sassi ei ajaks. Kui aga sassiminemisvõimalust enam ei olnud, lubati ka hadithe kirjutada. Samuti on selles küsimuses olulisel kohal vanade araablaste arusaam, et kõik, mis pähe õpitakse, jääb, kuid kõik, mis üles kirjutatakse, kaob. Kuna aga aja möödudes on järjest vähem inimesi, kes suudavad oma elu selliste asjade päheõppimisele pühendada, on üleskirjutamine ka lubatud.
Samuti on põhjenduseks toodud inimeste erinev mälu. Need, kes on võimelised pähe õppima, peaksid nii palju kui võimalik pähe õppima. Kuid neil, kes selleks võimelised ei ole, peaks ometi olema võimalus kusagilt järele vaadata.
Kuna Koraan on juba nii kaua aega täpselt samasugusena kirjas olnud, ei ole meil õnneks enam hirmu, et mõni hadith ka Koraani hulka arvatakse, seega tänapäeval ei tohiks hadithide üleskirjutamine teadmiste levitamise nimel mingi probleem olla.
Kuid nagu juba alguses mainitud sai – hadithide kasutamine ei ole kunagi küsimuse all olnudki, ainult-Koraani moslemite poolt näiteks toodud hadithis on küsimus vaid selles, kas neid võib ka kirjutada või peab neid peast teadma.
9- Esimesed 150-200 aastat peale prohveti surma oli hadithite kirjutamine keelatud prohveti enda käsu kohaselt. Esimene, kes koostas suurema hadithikogu oli Al-Bukhari (Pange tähele et Al Bukhari sündis 198 peale Hijrah-t. Mis mõtted sellega seoses tekivad?) Isegi kui me peaksime järgima haditheid, siis kui täpne saab olla ütluste kogu, mis pannakse kirja alles kaks sajandit peale prohveti surma?
Nagu eelmises punktis just seletatud sai, ei ole Prohvet (saws) hadithide kirjutamist tegelikult keelustanud; või kui, siis vaid teatud kindlas olukorras.
See, kellel aga taolised mõtted seoses hadithide täpsusega tekivad, ei ole arvatavasti ei islamoloogias ega araabia kultuuris eriti tugev.
Juba islamieelsel ajal oli araablaste hulgas levinud arusaam, mille kohaselt kõik, mis kirja saab, läheb kaotsi ja kõik, mis pähe õpitakse, jääb alles. Juba Prohvet Muhammedi (saws) kaaslaste ajast alates nähti tohutult vaeva, et tema (saws) õpetus säiliks ja kaotsi ei läheks. Selleks õpetasid Prohveti (saws) kaaslased (ja mitte kõik kaaslased ei olnud pädevad hadithe edasi andma, kuna kõigi mälu ei olnud võrdväärselt hea; parimad edasiandjate hulgast on näiteks Abu Huraira (raa) ja Ibn Abbas (raa)) oma järgijatele Prohveti (saws) õpetused edasi; järgijad andsid need omakorda oma järgijatele või õpilastele edasi jne. Kui viimaks aga leiti, et päheõppimiskultuur hääbuma hakkab, hakkasid ka õpetlased hadithe üles kirjutama, et õpetus kaduma ei läheks.
Al-Bukhari oli tõesti üks esimesi, kes hadithe koguma hakkas ja ta ei kirjutanud oma kogumikku üles ühtki hadithi, mis ei oleks kindlamast kindlamalt õige.
Selleks, et hadith õigeks tunnistada, peab kõigepealt vaatama selle edastusketti, mis on reeglina üles ehitatud järgmiselt: A kuulis Blt, kes omakorda kuulis järgijalt, kes kuulis kaaslaselt, et Prohvet Muhammed (saws) ütles …
Paljudele moslemitelegi tänapäeval ei ole teada, kui keeruline ja täpne töö on ühe edastusketi kontrollimine. Kõigepealt, kõik inimesed, kes hadithi edasi annavad, pidid olema ka kindlalt tõestatult elanud ühes piirkonnas, olnud õpetajad-õpilased või muul viisil kindlalt kokku puutunud, et see jutustus edasi anda. Välja praagiti kõik hadithid, mille edastajate seas oli kasvõi üks halva mäluga inimene või valetaja. Samuti praagiti välja kõik hadithid, mille edastajateketi kahe järjestikuse edastaja vahelt keegi puudu on. Hadith tunnistati õigeks vaid juhul, kui see täitis kõiki nõudeid, mida on palju rohkem kui siinkohal mainitud sai.
Seega on õigete hadithide autentsuses päris raske kahelda. Loomulikult on läbi ajaloo olnud ka mitmeid õpetlasi (näiteks imaam Ahmed), kes oma kogumikesse on kogunud igasuguseid hadithe, kuid sellisel juhul on seda ka märgitud ja jääb iga moslemi enda ülesandeks kontrollida, mis märge sellel hadithil on (st sahihhasan või daif). Kui hadith on tunnistatud õigeks, st sahihiks, võib olla 99% kindel, et see seda ka on.
10- Jumal käsib Koraanis prohvetil öelda et ta on eksimatu ainult ilmutuste kohapealt mida ta edasi annab aga ta võib sooritada vigu oma isiklikes sõnades ja hadithites:
„Ütle: kui ma eksin, siis eksin ma omaenese puudujääkide tõttu ja kui ma olen õigesti juhatatud siis see on tänu ilmutustele mille ma saan oma Isandalt.” (34:50)Vaatamata sellele kinnitusele ja samuti kuuele intsidendile Koraanis kus prohvetit noomitakse Jumala poolt vigade eest, mille ta sooritanud, väidavad Muhammadi ülistajad ikkagi et ta oli eksimatu! Need 6 juhtu leiame (8:67-68; 9:43; 9:113-114; 33:37; 66:1; 80:1-11 )

Antud noomitusinsidendid on just kinnituseks sellele, et Muhammed (saws) oli alati Jumala väga valvsa pilgu all ja nendel mõnel korral, kui ta eksis, parandas Jumal teda kohe. Kui ta oleks veel eksinud, oleks Jumal teda veelgi parandanud. Seega võime olla kindlad, et kõik, mis Muhammed (saws) meile õpetas ja mille kohta Jumal parandusi ei esitanud, on ka õige.
34:50 korrektsem tõlge oleks: „Ütle: Kui ma eksin, siis eksin ma vaid enese vastu. Ja kui ma olen õigesti juhatatud, siis sellest, mis mu Isand mulle ilmutab. Tõesti, Ta on Kuulja ja lähedal.“ Ja tõesti, kõiges, mis Jumal Muhammedile (saws) ilmutas, oli Muhammed (saws) õigesti juhitud ja need mõned korrad, mis Jumal tal eksida lasi, olid vaid selleks, et meile kinnitada, et Ta oma Sõnumitoojal (saws) silma peal hoiab ja et me võime temas kindlad olla. Jumal on Kuulja ja lähedal; Ta ei laseks Oma Sõnumitoojal (saws) meile valet õpetada.
11- Koraan kinnitab et igal prohvetil on vaenlased inim- ja jinnkuradite hulgas kes mõtlevad välja ilusaid ütlusi ja omistavad need prohvetile selleks et petta inimesi:
„Me oleme lubanud iga prohveti vaenlastel inim- ja jinnkuraditel inspireerida üksteisele ilusaid ütlusi selleks et petta.” (6:112)

Jumal samuti kinnitab et ainult uskmatud kuulavad selliseid väljamõeldisi (vaata 6:113)
Tõesti, igal prohvetil on omad vaenlased nii inimeste kui džinnide hulgas, kuid Koraan ei ütle kusagil, et need vaenlased just „ilusaid ütlusi välja mõtlevad ja neid prohvetile omistavad, et inimesi petta“.
Prohvetite vaenlased on läbi ajaloo olnud tuntumad just prohvetite endi vastu valede väljamõtlemise ja nende laimamisega, nagu näiteks Muhammedi (saws) mekalastest vaenlased tema kohta laimu levitasid, et ta on hullumeelne.
Ei ole muidugi ka välistatud, et prohvetite vaenlased nende sõnu moonutasid ja valeõpetust levitasid, kuid sellised valeõpetused ei saa õigeks tunnistatud hadithide hulka kuuluda, kuna, nagu just seletasime, oleks sellise hadithi õigeks tunnistamine väga raske; eriti just seetõttu, et vale peaks tõega vastuollu minema ja kõik, mis Koraani või väga kindlalt õige hadithiga vastuollu läheb, on automaatselt valeks tunnistatud.
12- Lõpetuseks: meile öeldakse et Koraan on täielikult piisav tõelistele usklikele järgmistel põhjustel: A- Koraan ei vaja lisasid kuna see on lõpetatud ja lõplik:
„Teie isanda sõna on täielik/lõpetatud tões ja õigluses.” (6:115)

Korrektsem tõlge 6:115-le oleks: „Teie Isanda sõna on täide viidud tões ja õigluses. Keegi ei saa Tema sõnu muuta ja Ta on Kuulaja, Teadja.“ Siin ei ole midagi kirjas selle kohta, et Koraan lisasid ei vaja. 6:115 kinnitab vaid, et Jumala sõna on täide viidud ja keegi ei saa seda muuta. Jumal kaitseb Oma õpetust ja seega ei oleks Muhammed (saws) kuidagi saanud karistamatult valeõpetust jagada.
B- Koraan ei vaja selgitavaid lisasid kuna selles on juba kõik selgelt selgitatud: „A.L.R. Need on selge raamatu märgid.” (12:1)
See, et Koraan selgelt käske jagab, ei ole kuidagi vastuolus sellega, et nende käskude üksikasju meile lahti seletada vaja oleks. Näiteks: kui Koraan annab selgelt käsu teatud aegadel päevas palvetada, siis vajame siiski seletust, kuidas seda palvet sooritada.
„Me oleme teinud selle (Koraani) lihtsaks mõista ja teie oma keeles et võiksite pöörata tähelepanu.” (44:58)
Korrektsem tõlge 44:58le oleks: „Ja tõesti, Me oleme selle (Koraani) lihtsustanud sinu keelel, et neile võiks meenutada.“ Antud värss räägib hoopis sellest, et Koraan on Muhammedi (saws) keelele lihtsaks tehtud, et ta saaks seda retsiteerides inimestele Jumala käske meenutada.
C- Koraan ei vaja korrekteerivat õpetusteraamatut kõrvale kuna see on täiuslik ja selles pole vastuolusid: „A.L.R. See on raamat mille värsid on täiustatud.” (11:1)
Antud juhul on argumenteerija jätnud taas kord pool värssi tõlkimata. Korrektsem tõlge oleks: „A.L.R. (See on) Raamat, mille värsid on täiustatud ja seejärel detailselt seletatud Targa ja Teadja poolt.“ Jumal ütleb siin seega ise väga selge sõnaga, et Ta on saatnud oma täiustatud Raamatule (Koraanile) ka detailse seletuse.
D- Koraan ei vaja samm-sammulist juhatust kuna see on pisiasjadeni üksikasjalik:
„Kas ma otsin teist peale Jumala seaduse allikaks kui Tema on ilmutanud teile selle raamatu pisiasjadeni üksikasjalikuna?” (6:114)

„Kas peaksin siis kedagi teist peale Jumala kohtunikuks võtma, kui Tema on teile alla saatnud täpse Raamatu …“ (6:114) Nagu juba varem mainitud sai – ükski moslem ei vaidle selle vastu, et Koraan on väga täpne raamat, kuna see on Jumala sõna ning Jumala sõna ei saagi olla muud kui täpne. Kuid samas ei eita see, et sellele ülitäpsele Raamatule on seletust vaja ja selleks saatiski Jumal selle Raamatu Prohvetiga (saws) ja mitte lihtsalt seaduseraamatuna, et too meile asja lahti seletaks.

Nagu kõigest eelnevast järeldada võime, on ainult-Koraani moslemid oma põhimõtted üles ehitanud vaid valedele ja Koraani väga jämedate vigadega ning valesti tõlkimisele. Kahjuks on tänapäeval palju värskeid moslemeid, kes araabia keelt ja islamoloogiat ei tunne ja seega väga lihtsalt nende võrku langevad.
Jääb vaid loota, et need, kes seda väikest seletust lugema juhtuvad, edaspidi selliste asjade suhtes oma silmi veidi enam lahti hoiavad ja kõike, mis öeldakse, kohe tõe pähe ei võta.
Kogu teema paremaks mõistmiseks on soovitav lugeda ka artiklit „Miks tõelised moslemid vajavad sunnat?“

people found this article helpful. What about you?