Õnneliku abielu alused

USK: Islamiabielu kõige olulisemaks ja esmatähtsaks aluseks on loomulikult abikaasade ühine usk, mis neid ühte liidab.

Kuna islami puhul ei ole tegemist lihtsalt religiooni, vaid eluviisiga, tuleb meil arvestada sellega, et usul on meie elus väga tähtis osa. Kuna usul on meie elus niivõrd suur roll, siis ilmselgelt on abielu lihtsam „töökorras hoida“, kui mõlemad abikaasad on sama usku.

Prohvet Muhammed (صلى اﷲ عليه وسلم) on öelnud, et kui mees oma naist toidab, saab ta selle eest tasu ja Jumal tihendab nendevahelist ühendust. Seega, kui me armastame üksteist Jumala nimel, siis parandab see ühtlasi ka meie usku.

ANDESTUS: Kui Prohvet Muhammed (صلى اﷲ عليه وسلم) küsis oma kaaslastelt: „Kas soovite, et Jumal teile andestaks?“, siis vastasid nad: „Loomulikult, oo Jumala Prohvet!“ Seega Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) vastas neile: „Siis andestage üksteisele.“

Üks õnneliku abielu olulisi komponente on abikaasadevaheline pidev andestus, et nad kumbki ei hoiaks kinni vanadest vigadest ja haavadest. On täiesti loomulik, et kui me peame teise indiviidiga nii lähestikku koos elama, kui me seda oma abikaasaga teeme, siis paratamatult teeme ja ütleme asju, mis võivad teisele haiget teha. Meie ülesandeks on neisse asjadesse mitte kinni jääda ja neid tulevikus relvana kasutada, et pidevalt vanu asju meenutada. Me peame neist mööda vaatama, andestama ja edasi elama. See on aga võimalik vaid juhul, kui me ei ole liiga uhked, et andestust paluda või liiga õelad, et mitte andestada. Kui soovime, et Jumal meile andestaks, peame andestama ka oma kaasale.

UNUSTAMINE: Kui pidevalt oma kaasale meenutada kõiki neid kordi, mil ta on meid alt vedanud või meile haiget teinud, ei ole me järelikult talle andestanud. Minevikus toimunu tuleks ka minevikku jätta ja seda ei tohiks värske laskemoonana uutes olukordades kasutada. Need paarid, kes ei suuda mineviku vigu seljataha jätta, ei ela ka reeglina kuigi õnnelikult. Sellises olukorras on parem olla lühikese mäluga ja ikka ja jälle uus lehekülg pöörata.

KANNATLIKKUS: Kannatlikkus (sabr) on tervisliku eluviisi üks kasulikumaid abilisi. Kannatlikkus meelestab meid ennetavalt kõiksugusteks olukordadeks ja toob meid Jumala usaldamise läbi Talle lähemale. Nii areneb meis üks sisemine masin, mis annab meile jõudu ka kõige raskemates olukordades hakkama saamiseks. Nagu Jumal on Koraanis öelnud: „Aja nimel, tõesti, inimkond on kadunud, väljaarvatud need, kes usuvad ja teevad häid tegusid ning propageerivad tõde ja kannatlikkust.“ (103:1-3)

PAINDLIKKUS: Paljud paarid muudavad ise oma elu õnnetuks, kuna nad ei ole nõus kompromissidele minema ega end veidi painutada laskma. Me ei tohiks eeldada, nagu meie kaasad oleks meie pikendused. Nad on iseseisvad isiksused, kellel on oma iseloom, meeldivused ja mitte-meeldivused. Me peame austama nende õigust olla nemad ise niikaua, kui see ei ole vastuolus meie usuga. Paindlikkusest keeldumine ja ainult oma ego peale mõtlemine loovad väga stressirikka ja pingelise koduse õhkkonna.

SÕPRUS: Peaksime oma abikaasale ka sõber olema, sest sõprusel baseeruv suhe peab palju paremini välisele pingele vastu. Me austame, usaldame, aktsepteerime oma sõpru, hoolime neist, kuigi oleme erinevad. Need ongi sõpruse aspektid, mida peaksime tooma ka oma abiellu.
Kahjuks toovad tänapäeva abielupaarid oma abiellu vaid semutsemise aspekti, mis iseenesest ei ole sobilik, kuna islami seadus näeb ette, et mees on perekonna pea, pere liider. See on midagi, mida iga mosleminaine peab silmas pidama. Abielu on kui laev: mees on kapten, naine on tüürimees. Kuigi igapäevastes küsimustes toimib tüürimees tihti oma väljaõppe ja parema arusaamise kohaselt, siis kriisisituatsioonis ei ole mingit vaidlemist – kapteni sõna maksab. Selle sõnaõigusega kaasneb muidugi ka suurem vastutus, kui midagi peaks nihu minema.

Samas ei tähenda see seda nagu oleks mees diktaatori või hirmuvalitseja rollis; ta on pigem karjane, kes vastutab oma karja eest. See on väga vastutusrikas positsioon, mille tõttu lasub mehel naisega võrreldes palju suurem koorem.

SÕBRALIKKUS: Teine sõpruse aspekt, mis igat abielu rikastama peaks, on sõbralikkus abikaasa perekonna, eriti vanemate suhtes. Kui abielupaar vaidleb selle üle, kelle vanemad on olulisemad või „paremad“, toob see abiellu palju mõttetuid pingeid. Samuti on väga raske elada olukorras, kus peab kannatama pidevat oma vanemate mahategemist või mõnitamist, olgu põhjuseks mis tahes ja olgu vanemad millised tahes. Ühelt poolt peaksime arvestama, et meie abikaasa ei pruugi üleöö meie vanematesse armuda, samas peaksime alati oma äia ja ämma suurima austusega suhtuma, et mitte oma abikaasa tundeid riivata – need on ikkagi ju tema armastatud ema ja isa, kelle kõrval ta kogu oma elu on veetnud.

SÕBRAD: Kolmandaks sõpruse aspektiks abielus oleks ühised sõbrad. On täiesti normaalne, et kummalgi abikaasal on omad samasoolised sõbrad, kuid oleks hea, kui suudetaks leida ka perekonnasõpru, kellega läbi käia ja asju ette võtta. Jumala Sõnumitooja (صلى اﷲ عليه وسلم) soovitas, et leiaksime sõpradeks jumalakartlikud inimesed, sest inimloomuse kohaselt on meil kombeks oma sõpru imiteerida. Sõbrad peaks olema rõõmu ja õnnistuse mitte õnnetuse ja Jumala viha allikaks.

LÕBU: Paarid, kes koos ei naera, peaksid abielu selle külje suhtes rohkem tööd tegema. Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) mängis oma naistega. Isegi väike jalutuskäik pargis võib paljugi juurde anda. Koos spordi tegemine või mõne halal saate või filmi vaatamine võib samuti abikaasadele ühist lõbu pakkuda.

TRUUDUS: Jumal on määranud, et me peame oma abikaasadele truud olema. Abielurikkumine (abieluvälised seksuaalsuhted) on üks suurimaid patte islamis; lausa nii suur, et kui see on legaalselt tõestatav, on selle karistuseks surm. Samas ei anna moslemid tihti endale aru, et isegi kui nad kellegagi füüsilistes abieluvälistes suhetes ei ole, rikuvad nad silmaga abielu, vaadates asju, mis neile legaalsed ei ole (näiteks alasti või poolalasti teise sugupoole esindajad filmides). Samuti on see abielurikkumine, kui kujutame endale ette suhteid kellegi teisega jmt.

Kahjuks on siiski moslemite hulgas erineva tasemega truudusemurdmised levinud. Kõige levinum neist on vastassoost sõprade omamine. Sellega ületame selgelt Jumala poolt määratud piire. Prohvet Muhammed (صلى اﷲ عليه وسلم) on väga selgelt öelnud, et kui mitte-mahramitest mees ja naine jäävad omavahele, on saatan alati kolmandaks. Kui annad saatanale sõrme, võtab ta aga terve käe. Samuti ei ole islamiga kooskõlas internetisõpruse pidamine vastassoo esindajaga; seegi võib tuua abikaasade vahele suuri probleeme. Kui juba üks abikaasadest on reetlikkust tunda saanud, on seda suhet väga raske parandada.

Truudusemurdmiseks või ustavuse puudumiseks võib pidada ka olukorda, kus üks abikaasadest kuritarvitab seda, et ta abikaasa on talle midagi usaldanud ja lobiseb selle välja. See toob abielusse väga suuri probleeme.

ÕIGLUS: Tavaliselt on nii, et kui oleme vihased või rahulolematud, ei mõtle me sellele, mis oleks antud olukorras õiglane käitumine. Me püüame end veenda, et kuna meile on liiga tehtud, siis me ei peagi õiglased olema ja võime käituda nii nagu soovime. Jumal aga on meile Koraanis südamele pannud, et oleksime igas olukorras õiglased, isegi kui küsimus puudutab meie vaenlast; siin aga on juttu meie abikaasast, kellega me jagame oma elu ja kellega meil on ühised lapsed! Me kasutame oma abikaasa käitumise iseloomustamiseks sõnu „mitte kunagi“ ja „alati“, kuid see on 99,9% juhtudest vale. Taoline käitumine ei või kunagi midagi head kaasa tuua, sest paneb ka abikaasa kaitsepositsioonile ja seega ei ole arukad läbirääkimised enam võimalikud.

RAHAKÜSIMUSED: Üks suurimaid vaidlusaluseid küsimusi abielus on tavaliselt ikka raha. Eksperdid ütlevad, et lausa 80% abielukonfliktidest tekib raha võttu. Seetõttu on väga oluline, et abikaasad omavahel juba varakult kokku lepiksid, kuidas nende ühist kodu majandatakse ja mõistlik oleks tulud-kulud umbes iga poole aasta tagant kokku arvutada ja majandamisplaanis vastavalt muudatusi teha. Koos majapidamiseelarve koostamine väldib hilisemaid ühepoolseid pretensioone selle kohta, kuhu see või too summa kadus.

Ärge unustage, et naise raha islami seaduse järgi on naise raha ja tal on õigus sellega teha, mida ta just ise paremaks peab! Naise vara või sissetulek ei ole osa perekonna sissetulekust, kuigi naine võib muidugi oma osa anda, aga see ei ole talle kohustuseks.

PEREKOND: Lapsevanemaks olemine võib olla küllaltki stressirikas, kui selleks vastavad teadmised või kogemus puudub. See võib omakorda abielule pingeid laadida.

Kihlatud või värske abielupaar peaks juba varakult teatud põhireeglid paika panema, et hilisemalt laste kasvatamises ja perekonna majandamises suuri lahkarvamusi ei tekiks. Tähtsaimaks reegliks peaks alati olema, et pere on kõige olulisem! Perest olulisem on vaid Jumal, kuid töö, sõbrad, hobid jmt tulevad kõik alles peale peret. Tihti on perekonnas pinged just seetõttu, et ühe abikaasa jaoks ei ole pere eriti prioriteetne.

Paaridel, kellel on vanad vanemad, on lisaks kohustus ka hoolitseda vanemate eest. Seegi võib olla väga stressirikas, kui kaasad ei ole selleks vaimselt ettevalmistunud. Õdede-vendade vahel tuleks välja töötada plaan, mille kohaselt vanemaid toetatakse ja abistatakse nii, et vastutus oleks võrdselt jagatud. Siingi ei tohiks unustada, et poegadel on vanemate suhtes suuremad kohustused (ka majanduslikud!) kui tütardel.

TUNDED: Prohvet Muhammed (صلى اﷲ عليه وسلم) on öelnud, et Jumal andestab kõik Tema vastu tehtud patud, kui neid siiralt kahetseda, kuid teiste inimeste vastu tehtud patud – näiteks nende tunnete riivamine – saame andeks vaid siis, kui see inimene meile andestab, kellele me oleme haiget teinud. Tihti on nii mehed kui naised oma abikaasa tunnete suhtes väga hooletud; neid peetakse iseenesestmõistetavateks ja eeldatakse, et abikaasa peab poolelt sõnalt meid ja meie tundeid mõistma. Üllataval kombel ollakse võhivõõraste suhtes lahkemad ja viisakamad kui nende suhtes, keda kõige enam armastatakse. Tegelikkuses peaksime aga just eriti hoolsad olema, et ei riivaks nende tundeid, kes igapäevaselt meie elu täidavad. Kui aga juhtub nii, et siiski haiget tehakse, tuleks siiralt ja südamlikult andestust paluda nii kiiresti kui võimalik, sest iial ei või teada, millal Jumal meid või meie kaaslasi Enda juurde kutsub ja seega meilt võimaluse röövib veel iialgi midagi nende suhtes parandada.

VABADUS: Abielu islamis on partnerlus ja mitte orjapidamine. Islam keelab naist (või meest) omandiks pidada. Iga partnerlus toimib hulga paremini, kui partnerid saavad end vaba ja oma arvamuse peremehena tunda. Vabadus lääne mõistes tähendab olla vaba tegemaks just nii, nagu hetkel kõige mõnusam tundub; olla isekas. Oma abikaasale vabaduse lubamine on aga vastupidiselt eelnevale tema tunnete ja vajadustega arvestamine; olla isetu ja pidada teist inimest endast olulisemaks.

FLIRT: Kui soovid romantikat oma abielus säilitada, siis flirdi oma abikaasaga ja tee talle komplimente. Üks abielu nooruse säilitamise viise on abikaasade omavaheline hellitusnimede ja salajase koodkõne kasutamine.

AUSUS: Kui abikaasad ei suuda üksteise vastu ausad olla, juhtub igasuguseid arusaamatusi. Abielupartnerid peavad tundma end piisavalt kindlalt, et otse välja öelda, mida nad arvavad ja tunnevad, samal ajal ka teise poole tunnete ja arvamustega arvestades. Kui kaasad ei suuda üksteise vastu ausad ja otsekohesed olla, ei saa nad ka kunagi täiesti lähedasteks saada ega üksteist mõista.

MEELITAMINE: Komplimentide tegemine ja ausalt meelitamine on väga lihtne ja täiesti tasuta võimalus oma kaasa südame võitmiseks. Kõigile meeldib, kui neid hinnatakse ja tähele pannakse. Kui me ise komplimente ei tee, miks peaks siis keegi meile komplimente tegema?

INIMLIKKUS: Tihti juhtub nii, et me seame oma ootused nii kõrgele, et ei tajugi enam, et oleme vaid inimesed ja inimesed on ekslikud. Lääne filmindus ja isegi vanad head muinasjutud on meie meeled mürgitanud ideega imekaunitest printsessidest ja printsidest valgetel hobustel. Tegelikkus aga ei ole muinasjutt – meil kõigil on oma head ja vead. Kui hakkame liialt palju oma kaasalt nõudma, täiuslikkust taotlema, siis peaksime meenutama, et vaid Jumal on Täiuslik.

TULEVIK: Targad kaasad planeerivad tulevikku koos! Nad koostavad finants- ja pensioniplaane, kirjutavad testamente ja arutavad oma plaane ka lastega. See annab meile meelerahu ja kindlustab meie suhet.

Allikas: http://sisters.islamway.net/modules.php?name=News&file=article&sid=75