Naiste väärkohtlemine
Naiste halb kohtlemine on purustanud palju perekondi ja nõrgestanud seega tervet ühiskonda. Kui kaua suudame me veel seda ignoreerida?
Koraanis on kirjas: „Ja üheks Tema märkidest on, et Ta lõi teile teist endist kaasad, et võiksite neist lohutust leida ja Ta lõi teie vahele südamlikkuse ja halastuse. Kindlasti on selles märgid inimeste jaoks, kes mõtisklevad.” (30:21)
Prohvet Muhammed (saws) ütles: ”Ma soovitan teil naisi lahkelt kohelda. Parimad teie hulgast on need, kes kohtlevad oma naisi kõige paremini.”
Koduvägivald on Põhja-Ameerikas suurimaks naiste vigastuste põhjuseks. Ameerika Meditsiiniassotsiatsiooni sõnul saab ligi veerand, so enam kui 12 miljonit naist, oma elu jooksul oma partneri või ekspartneri poolt vägivalla osaliseks. Hoolimata islami õpetustest ja õiglusest saavad paljud mosleminaised USAs ja Kanadas siiski sama saatuse osaliseks. Põhja-Ameerika moslemijuhide, sotsiaaltöötajate ja aktivistide sõnul kannatab oma abikaasa emotsionaalse, füüsilise või seksuaalse vägivalla all ligi 10 % mosleminaistest.
Naiste väärkohtlemine ulatub üle kõigi etniliste, rassiliste, hariduslike ja sotsio-majanduslike piiride. Selle tulemuseks on tugev emotsionaalne ja füüsiline valu naiste jaoks, pattude kogunemine meeste jaoks ja nõrgad, õnnetud perekonnad ühiskonna jaoks.
VÄGIVALLA ERINEVAD VORMID
Psüühiline vägivald
Levinuimaks vormiks on emotsionaalne ja vaimne vägivald. Siia alla käivad verbaalsed ähvardused naisest lahutada, võtta uus naine või lapsed naise juurest ära viia, kui ta ei tee täpselt nii, nagu talle öeldakse. Samuti käivad siia alla ähvardused häda tegemiseks, heidutamine, alandamine, sõimamine, naeruvääristamine, erinevate sõnadega kutsumine, julm kritiseerimine, valesüüdistuste esitamine, naise kõiges süüdistamine, ignoreerimine, hülgamine, naise vajaduste üle irvitamine, naisega mitte rääkimine ja tema järel luuramine. Vägivald on ka naisele ütlemine, et ta on läbikukkuja ja läheb Põrgusse; islami õpetuste moonutamine, et naist tema soo tõttu väärtusetuna tundma panna; naise ligipääsu piiramine transpordile, tervishoiule, toidule, riietele, rahale, sõpradele ja sotsiaalteenustele; füüsiline ja sotsiaalne isolatsioon; äärmuslik armukadedus ja possessiivsus; valetamine, lubaduste murdmine, usalduse kaotamine jne. Emotsionaalne vägivald võib toimuda nii avalikus kohas kui ka kodus.
Moslemid tihti ei mõista, et kuigi see on Prohveti (saws) õpetusele täielikuks vastandiks, eiravad nad vaimse ja emotsionaalse vägivalla tõsidust, pidades seda vaid väikeseks mehe-naise vaheliseks asjaks, millel ei ole mingit tähtsust, kuni mees naist ei löö. Tegelikult mõjub emotsionaalne ja vaimne vägivald naise psühholoogiale laastavalt, hävitab nende enesehinnangu ja paneb neid oma elu mõttes kahtlema. Mõnede mõistus ütleb üles ja nad lähevad lihtsalt hulluks.
Veelgi olulisem on märkida, et psühholoogiline vägivald võib väga lihtsalt viia füüsilise vägivallani.
Füüsiline vägivald
Füüsiline vägivald võib olla lükkamine, tõukamine, šokeerimine, kõrvakiilu andmine, müksamine, löömine ja peksmine. Hullemal juhul võib tegemist olla ka relvaga ähvardamise või kallale tungimisega; kinnisidumisega; abist keeldumisega, kui naine on haige või haavatud; majast välja viskamisega jne. Reeglina füüsiline vägivald kasvab aja jooksul nii sageduses kui ka tõsiduses.
Seksuaalne vägivald
Kolmas vägivallavorm on seksuaalne vägivald, mille puhul seks on pealesunnitud ja vägivaldne, näiteks kui naine ei saa tervislikel põhjustel vahekorras olla, aga mees siiski sunnib teda.
Need kolm vägivallavormi on reeglina üksteisega seotud ja toimuvad pika aja jooksul. Tavaliselt alustatakse vaimse vägivallaga ning minnakse sealt tasapisi hullemaks ja sagedamaks. Naised peaksid neist vägivallavormidest ja nende toimimisest teadlikud olema ning juba varakult sellele lõpu tegema.
MIKS MEHED NAISTE KALLAL VÄGIVALLATSEVAD?
Meeste vägivallas on süüdi mitmed erinevad faktorid.
Tihti on mees vaid üks osa pikemast tsüklist, st ta on üles kasvanud nähes, kuidas ta oma isa ema kallal vägivallatses ja seega järgib oma isa, näidates samal ajal ka halba eeskuju oma lastele.
Kultuurilistel ja traditsionaalsetel põhjustel arvavad paljud mehed, et on normaalne, kui mees oma naist lööb ja naine ei ole muud kui vaid osa tema omandist.
Osad mehed vägivallatsevad oma naiste kallal, et maandada majanduslikest raskustest, poliitilisest allasurutusest või muust probleemist tingitud frustratsiooni või lihtsalt alaväärsuskompleksi.
Mõned moslemimehed vägivallatsevad oma naiste kallal, sest nad tahavad, et nood oleksid „modernsemad” ja vähem islamlikud (näiteks ei kannaks hidžaabi); teised jälle sellepärast, et tahavad vastupidist. Mõned moslemid, kellel on vaid pealiskaudsed teadmised islamist, ei tea oma nõrga usu ja väheste teadmiste tõttu, et islamis ei ole vägivallatsemine lubatud.
Eriti traagiline on see, et mõned moslemimehed isegi kasutavad islamit, et oma vägivaldset käitumist „õigustada“. Nad arvavad, et teevad midagi islami pärast, kuigi tegelikult peavad nad islamiks vaid kohalikke kultuurikombeid. Nad väärkasutavad Koraanivärssi, mis ütleb, et mehed on naiste kaitsjad ja ülalpidajad, et oma võimu demonstreerida, oma naiselt täielikku kuulekust nõuda ja teda kõiges kamandada. Nad tahavad kõik otsused ise vastu võtta, ilma teiste pereliikmetega konsulteerimata, kuigi teistel võib antud küsimuses rohkemgi kompetentsi olla.
Kui nende naised julgevad nende käskudes kahelda, interpreteerivad need mehed omal moel Koraanivärsse, mis räägivad sellest, kuidas sõnakuulmatu naisega ümber käia ja arvavad, et see annab neile õiguse naise kallal vägivallatsemiseks.
Tegelikult jagavad Koraan ja sunna selle kohta väga täpseid näpunäiteid, kuidas mehed peaksid oma naistega käituma konfliktisituatsioonis, kus mees on süütu ja naine tõesti süüdi. Kõigepealt peaks paar rahulikus meeleolus probleemi arutama, et sobiv lahendus leida. Lahke sõna pehmendab südameid ja aitab üksteist paremini mõista ja arusaamatusi selgitada. Kui sellest pole abi, peaks mees veidi rangemal toonil naisele oma ootuseid väljendama. Kui naine sellest hoolimata siiski veel mässab ja oma süüst kinni hoiab, peaks mees ta voodis hülgama, mis on tegelikult karistuseks neile mõlemale ja aitama võimalikult kiiresti ühtset keelt leida. Kui ka see probleemi ei lahenda, peaksid mõlema poole esindajad kokku saama ja püüdma lepitust vahendada. Viimase võimalusena, kui mees arvab, et see võib lahutust ära hoida ja selleks, et naisele teada anda, kui tõsine olukord on, on mehel õigus naist õrnalt vastu kätt või õlga (kuid mitte kusagile mujale) lüüa. Löögist ei tohiks jääda ei märki ega armi. Kõik, mis selle ületab, on islami seaduse järgi keelatud.
Seda protseduuri tuleks järgida vaid juhul, kui naine on tõsise probleemi tekitajaks ja abikaasa täiesti süütu, kaastundlik ja hea käitumisega. Kui aga abikaasa ise on probleemi põhjustajaks, ei ole tal õigust midagi sellist teha.
Kahjuks peavad mosleminaised tihti oma abikaasade mitte-islamlikku kohtlemist taluma, sest nad lihtsalt ei tunne oma õigusi ega mõista, et abikaasa on läinud üle piiri.
Vägivaldsed mehed eiravad täielikult islami õpetust lahkusest, halastusest, õrnusest ja andestusest, nagu nad eiravad ka Prohvet Muhammedi (saws) eeskuju, kes pole kunagi ühtki naist löönud ja oli oma pere suhtes alati äärmiselt õrn ja kaastundlik.
MIKS KEEGI EI AITA?
Tihti on probleem selles, et moslemid ei taha kellegi teise pere „eraellu” sekkuda. Selle asemel, et islami õpetuse järgi head soovitada ja halba keelata; selle asemel, et püüda sõbra või naabri kodus vägivallale lõpp teha ja abikaasade vahel rahuläbirääkimisi vahendada, neile soovitada moslemist nõustajaga rääkida, sulevad paljud vastutustundmatud moslemid silmad ja teesklevad, et nad ei tea probleemist midagi. Seega väärkohtlemine jätkub.
Teine põhjus, miks väärkohtlemine jätkub, peitub mosleminaistes endis – nad lihtsalt ei taha abi paluda. Nad kardavad, et kui nad abi paluvad, saab nende isiklikust murest avalik info, kuna tänapäeva moslemid klatšivad liiga palju, ja seetõttu muutub väärkohtlemine veelgi vaenulikumaks.
Paljud mosleminaised vaikivad, kuna nende enesehinnang on lihtsalt nii madal, et nad usuvad, et väärivadki sellist kohtemist.
Väärkoheldud mosleminaised vaikivad ka lootusetusest, usus, et keegi neid nagunii aidata ei saa. Nad on ka oma abikaasadest majanduslikus sõltuvuses, soovivad laste pärast perekonda säilitada ja armastavad oma vägivaldseid mehi, seega ei soovi neile halba. Teised mosleminaised võtavad väärkohtlemist lihtsalt kui osa elust ja lepivad sellega.
Enamik neist naistest, kes siiski abi paluvad, pöörduvad imaamide poole, kuid tavaliselt soovitatakse neil lihtsalt kannatust varuda ja paluda, et väärkohtlemine lõpeks. Imaamid panevad väärkoheldud mosleminaised end süüdi tundma, öeldes neile, et nad on väärkohtlemise kindlasti oma käitumisega ise ära teeninud, peaksid koju minema ja oma abikaasaga nii käituma, et too rahule jääks. Teised imaamid jälle aga interpreteerivad islamit vääralt ja ütlevad naistele, et oma probleemidest rääkimine on vale, kuna pole midagi pühamat kui peresaladused, mis tuleks endale pidada. Sellest ja paljust muust tingituna ei tahagi naised oma murega eriti imaamide poole pöörduda.
Paljud väärkoheldud mosleminaised on pöördunud hädas oma sugulaste poole, kuid tihti saavad nad vastuseks, et peaksid väärkohtlemist vapralt taluma, kuna probleemi avalikustamine mõjuks halvasti perekonna aule ja reputatsioonile.
Kui imaamidelt ega perelt abi pole, pöörduvad väärkoheldud mosleminaised moslemitest naisaktivistide poole, kuid enamjaolt puudub neil aktivistidel taoliseks tööks vajalik väljaõpe. Nad viivad väärkoheldud mosleminaised nende kodust pere juurest minema ja varjavad neid seni, kuni keegi moslemimees on käinud nende abikaasadega rääkimas. Kui taolised püüdlused aga liiva jooksevad, soovitavad nad mosleminaistel lihtsalt lahutada.
Ka islamiorganisatsioonidest ei ole palju abi. Üldiselt saab abi vaid umbes veerand abivajajatest naistest.
Kuna islamikogukonnalt tihti abi ei saada, pöördub palju naisi ka mitte-moslemitest sotsiaaltöötajate poole, millest tulenevalt jääb neil mitte-moslemitel islamist äärmiselt väär ja kohutav mulje. Mitte-moslemite varjupaika mineku tulemusena võidakse ka lapsed moslemiperest ära võtta ja saata kasvama mitte-moslemite koju. Kohutava väärkohtlemise tõttu võib ka juhtuda, et väärkoheldud naised hülgavad islami ja muutuvad islamivastase propaganda relvadeks.
KOGUKONNA ROLL
Islamikogukond on ilmselgelt mosleminaiste kaitsmises ja julmade moslemimeeste korralekutsumises läbi kukkunud. Kogukond peaks effektiivsemalt naiste väärkohtlemise probleemiga tegelema ja väärkoheldud naisi aitama, et panustada tervete ja tugevate moslemiperekondade ehitamisse.
Kõigepealt peaks kogukond endale tunnistama, et taoline probleem on tõesti olemas ja et sellega ei osata tegeleda.
Ka moslemikogukond peaks enda jaoks välja töötama toimiva islami seadusele toetuva sotsiaalabi süsteemi, et probleemidega perekondi võimalikult efektiivselt aidata. Vaid moslemid ise saavad moslemeid õpetada ja kunagi nende mentaliteeti muuta. Õpetlased peaksid väärkohtlemise kohta rohkem kirjutama, imaamid oma khutbades sellest rohkem rääkima, et mehed mõistaksid, et see on lubamatu. Väärkohtlemisest ja islami seaduse järgsest harmoonilisest abielust tuleks pikemalt rääkida ka erinevatel moslemitele mõeldud loengutel ja seminaridel. Moslemitest vanematele tuleks eriliselt südamele panna, et nad oma lapsi õigete islamlike väärtuste kohaselt õpetaksid, et uute põlvkondadega väärkohtlemise probleem väheneks. Islamiühiskonnad peaksid tähelepanu pöörama sellele, et ka võimalikult paljud naised õpiksid psühhiaatriat, naistega seotud islamiseadust, sotsiaaltööd ja nõustamist.