Koraani retsiteerimisest


TAŽWIID EHK KORAANI RETSITEERIMISE KUNST

Kiitus olgu Allahile, Ainsale, samuti olgu Tema kiitus ja tervitus Tema viimasele prohvetile, tema perele, kaaslastele ja kõigile neile, kes oma tee Tema järgi seavad kuni Viimse Kohtupäevani.

Koraani veatu, kõhklematu, meloodiline retsiteerimine on osade jaoks unistus, teistele aga reaalsus.

Ometi on Allahi sõna tõene: „Me oleme tõepoolest teinud Koraani meenutamise lihtsaks. Kas leidub siis meenutajaid?“ (54:17)

Aga millised on need tingimused, et Allahi lubadust realiseerida? Kes on võimeline pähe õppima suurema osa Koraanist või koguni terve Koraani? Kas selleks peab omama erilist annet? Olema araablane? Omama kõrgharidust? Nende hulgas, kes on pähe õppinud kogu Koraani, on mehi, naisi, lapsi, teadlaseid, lihtsaid inimesi, töölisi, kirjaoskamatuid, neid kes ei mõista sõnagi araabia keelt … Mis aga on neil ühist? Armastus Allahi ja Tema Raamatu vastu, siiras tahtmine ja vastupidavus oma jõupingutustes.

See raamat annab kätte alguspuntki ja moona neile, kes soovivad siiralt Koraani pähe õppida, ent ei tea, kuidas seda teha. Käesolev on lühikokkuvõte meie ostingutest, mida suutsime islami kirjandusest selle teema kohta leida, samuti meie endi kogemuste vili ja siirad nõuanded, mida me oma usuõdedele ja -vendadele edasi tahame anda.

Igaüks meist on võimeline Koraani kas täielikult või siis osaliselt pähe õppima. Peab ainult teadma tingimusi ja reegleid, mis seda teadust juhivad, et valida endale parim meetod ja olla kannatlik ning järjepidev oma jõupingutustes.

„Ja need, kellele on antud teadmised, ütlesid: „Häda teile! Jumala tasu on sellele parem, kes usub ja teeb häid tegusid ja seda ei anta kellelegi peale kannatlike.“ (28:80) PÄHE ÕPPIMINE EHK AL-HIFDH

Araabia keeles on sõna al-hifdh oma tähenduselt vastupidine unustusele (an-nisjaan), see tähendab võimekust meenutada ühte asja, tehes väga vähe või üldse mitte vigu.

Terminil on palju tähendusi, see võib erinevas kontekstis tähendada nii tähelepanekut kui ka püüdlust.

Kui see on suunatud Allahile, tähendab see kaitset:

„Tõesti, Meie saatsime Meenutaja (Koraani) ja Me kindlasti oleme sellele haafidhuun (st kaitseme seda (rikkumise eest)).“ (15:9)

Kui see on suunatud Allahi loodule, siis tähendab see püüdlust, pähe õppimist, kinni hoidmist või (naudinguist) hoidumist, nagu näiteks:

„Hoidke kinni palveist, (eriti) keskmisest palvest ja seiske kuulekalt Jumala ees.“ (2:238)„Ja need, kes hoiavad oma intiimpiirkonda …“ (23:5)

Võime eristada kolme pähe õppimise tingimust:

– korrektsus selles, mida oleme pähe õppinud viisil, et oleksime võimelised retsiteerima ilma raamatuta;

– pähe õpitu säilitamine ja redigeerimine;

– unustamatus.

Religioosses kasutuses tähendab see sõna Koraani, hadiithide ja kõige muu edastatud Jumala sõna kõige perfektsemal võimalikul viisil pähe õppimist.

Kuidas õppida tažwiidi?

Tažwiidi on tegelikult võimalik õppida vaid kvalifitseeritud õpetaja käe all. Reegleid võib küll õppida ka omal käel, kuid nende õige kasutuse saab selgeks vaid kuulates, retsiteerides ja kvalifitseeritud õpetaja parandusi arvesse võttes.

Kas kõik araablased oskavad õigesti Koraani retsiteerida?

Kahjuks ei oska kõik araablased õigesti Koraani retsiteerida. Prohvet (saws) eluajal ei olnud kellelgi vaja tažwiidi õppida, kuna siis räägitigi nii; see oli neile loomulik. Nüüd, juba 14 sajandit hiljem, on aga araabia keele dialektid klassikalisest araabia keelest väga erinevaks kasvanud (neid võiks lausa täiesti uuteks keelteks pidada, kui araabiamaailm ei sooviks oma ühtsuse säilitamise nimel neid siiani dialektideks nimetada) ja seega peavad araablased nagu ka kõik muud moslemid Koraani korrektseks retsiteerimiseks tažwiidi õppima.

Tahan õppida, aga kust alustada?

Kõigepealt peaks endale leidma kvalifitseeritud õpetaja, kes kuulaks sinu lugemist ja seletaks, milliseid vigu sa teed, et võiksid end parandada. Selged peaksid olema ka kõik araabia keele tähed, nende hääldus, vokaalide hääldus jne.

Aga kui ma õpetajat ei leia?

Jah, see võib väga keeruliseks osutuda, eriti läänemaailmas, kuid kindlasti ei ole see võimatu. Kui tõesti õpetajat ei leia, on võimalik töötada ka heade retsiteerijate audiotega, näiteks sheikh Abdullah Basfar või sheikh Mohammed Hosary. Nende retsiteeritud Koraani audioid on võimalik osta nii Interneti vahendusel kui ka islamipoodidest nimega „mu’alm“. Nendel audiotel retsiteerib lugeja fraasi, seejärel on jäetud tühimik, mille jooksul õpilane võib retsiteeritut korrata.

Enne retsiteerima asumist peaks õppima selgeks, kuidas kõiki araabia keele tähti hääldada, kus mingi tähe puhul keel suus asub, mis on huulte asetus jne.

Levinuimad tažwiidi vead

Mitte-araablaste kõige levinumad vead on seotud vokaalide pikkusega, medd tähtedega ja sõnade rõhuasetusega. Teiseks suurimaks veaks on see, et mitte-araablased – olgu nad siis eurooplased, aafriklased, indo-pakistanlased või ida-aasialased – ei suuda tihti hääldada kõiki tähti, mis araabia keeles on ja nende endi keeltes puuduvad. Kõige suuremaks probleemiks ei ole mitte need tähed, mis antud keeltest hoopis puuduvad, vaid hoopis need, millele lähedased tähed olemas on, kuid mida ei artikuleerita samast kohast.

Araabia tähed, mida tihti teistest keeltest ei leia, on:

ض ص غ ع خ ح ط ظ

Tähed, millel on teistes keeltes sarnane hääldus, kuid mitte päris sama, on:

د ت ق ك ر ل

Esimesed kaks (paremalt lugedes) kasutavad keele tipu ülemist osa ja seda, mis jääb igemest keele tipu vastu, kahe esimese lõikehamba taha. Paljudel keeltel on sarnased tähed „d“ ja „t“ olemas, kuid nad artikuleerivad neid veidi tagapool. Tulemuseks on Koraani retsiteerimisel nende tähtede vale hääldus.

Järgmisi kahte tähte kasutatakse samuti teistes keeltes. Eriti sarnaneb araabia „k“ näiteks inglise „k-ga“. Kuid taas kord hääldatakse paljudes keeltes seda tähte hoopis teiselt positsioonilt. Araabia keele õige häälduse jaoks peab keele tagaosa kohtuma suulae kõva ja mitte pehme osaga.

Mitte-araablastele on „raa“ ja „läämi“ õige hääldamine veidi komplitseeritud. „Raa“ kasutab keeleotsa, keeleotsa tippu ja kahe esimese lõikehamba tagust iget, kuid „raa“ õige häälduse trikk seisneb tegelikult hoopis igeme „löömises“. Paljud moslemid püüavad „raad“ hääldada, ilma et nad tegelikult oma keeleotsa vastu iget paneksid. Mõned kasutavad isegi kurku, hääldades „raad“ nagu prantsuse r-i. Araabia keele „raa“ kasutab võrreldes teiste tähtedega kõige enam keelt, kuid vaid keele külgede lõppu ja keeleotsa, mis „lööb“ vastu esimeste hammaste tagust iget.

Kolmas suur viga, mida teevad nii araablased kui ka mitte-araablased, on õiges kohas peatumine ja taas alustamine. Sellel veal on rohkem kui üks aspekt. Kõigepealt on oluline teada, et kui tahame sõna järel pausi teha, peame selle sõna peale sukuuni panema ehk selle sõna viimase käändevokaali hääldamata jätma. Sõna käändevokaali väljahääldamine enne pausi on Koraani retsiteerimisel viga. Teiseks peab pausi tegemiseks otsima kohta, kus paus ei tooks endaga kaasa Koraani tähenduse muutust, st et ei pausile eelnenud fraas ega ka sellele järgnev fraas ei tohi pausi tõttu oma tähendust muuta (näiteks: fä-wäilul-li-l-mualliin … älläiinä hum än aläätihim säähuun – „Ja häda palvetajaile … kes on oma palvete suhtes hooletud.“ (107:4-5)). Seega tuleb lause mõte ära lõpetada ja uuesti retsiteerima asudes alustada kohast, mis ei muudaks retsiteeritu mõtet, isegi kui selleks tuleb mõnda sõna eestpoolt korrata.

Väga oluline on märkida ka seda, et igaüks, kes tahab korralikult Koraani retsiteerima õppida, peaks kõigepealt selgeks õppima araabia keele tähed ja nende häälduse, et Koraani õppida just araabia keele ja mitte transliteratsiooni järgi, sest transliteratsiooni lugedes võime väga lihtsalt eksida. Koraan on Jumala sõna, mille Ta saatis inimkonnale teejuhiks. Seega peame me seda väga hoidma ja ka äärmiselt hoolikalt retsiteerima, et selle tähendusest vale häälduse läbi mitte kübetki ei muutuks.

Allikad: www.abouttajweed.com, Dr Nabil Aliouane, „Comment mémoriser le Coran? Méthodes, Conseils, Programmes“ („Kuidas Koraani pähe õppida: meetodid, nõuanded, programm“)

people found this article helpful. What about you?