16. Lapsevanemaks saamine


ABORT, KUI LAPSI ON LIIGA PALJU

Küsimus: Üks naine ei saanud kuidagi rasedaks jääda ja teda testiti. Tuli välja, et munarakud (tema emakas) on surnud. Talle tehti elavate munarakkude sisestamiseks operatsioon ja nüüd on ta nelja lapsega rase. Kui arstid selle avastasid, teatasid nad sellest tema abikaasale. Ta ei taha nelja, kuna ütleb, et see oleks ta naisele liiast. Seega käskis ta arstidel kaks alles jätta ja kaks välja võtta. Arstid aga ütlesid, et ei tee seda ilma šeik Muhammad ibn Saalih Al-Uthaymeeni fatwata. Raseduse suurus on kolm kuud. Kas arstid võivad veel abordi ette võtta?

Vastus: Munarakkude sisestamist emakasse me enam ei puuduta, kuna see on juba nagunii tehtud. Mis puutub osade loodete avorteerimisse, siis juhul kui naine arvab, et nelja edasi kandmine käib tal üle jõu, siis seni, kuni rasedus ei ole ületanud nelja kuud, võib seda teha. Kui aga neli kuud on juba möödunud, ei ole abort enam mingil tingimusel lubatud.

šeik Ibn ‘Uthaymeen

„Silsilah Kitaab ad-Da’wah (12), al-Fataawa“ – köide 3, lk 126-127.

NÕUANNE NEILE, KES EI JÄÄ RASEDAKS

Küsimus: Üks naine leinab tõsiselt, et tal ei õnnestu kuidagi rasestuda. Mõnikord nutab ta nii palju, et elu muutub ta jaoks täiesti mõttetuks ja ta tõmbub endasse. Millist nõu talle anda?

Vastus: Ükski usklik mosleminaine ei peaks sellepärast nutma, et ta lapsi ei saa, kuna rasestumine naise puhul või eostamine mehe puhul on Jumala kätes ja Tema otsustada. Jumal on Koraanis öelnud: „Jumalale kuulub taevaste ja maa ülemvõim, Ta loob mida tahab. Ta annab, kellele tahab, naissoost (lapsi) ja Ta annab, kellele tahab, meessoost (lapsi). Või ta teeb neist (mõlemaist) meessoost või naissoost (lapsed) ja Ta teeb viljatuks selle, kelle tahab. Tõesti, Ta on Teadja ja Kompetentne.“ (42:49-50)

Mainitud naisterahvale oleks heaks näiteks Yahya ibn Zakariyya (Jeesuse (as) nõbu Johannes (as)) ja Jeesus Maarja poeg (as) – neil kummalgi ei olnud lapsi. Seega peaks ka too naine olema rahul sellega, mis Jumal on temale määranud ja jätkuvalt Jumalat paluma, kuna Tema on Kõiketeadja ja Kõikvõimas.

Sellises olukorras võib too naine käia naissoost spetsialistide juures ja kui naissoost spetsialiste ei ole või need teda aidata ei saa, siis ka meessoost spetsialistide juures. On võimalik, et tema viljatust saab ravida. Samuti peaks tema abikaasa minema meesspetsialisti jutule, sest on võimalik, et viga on hoopis temas.

Islamiuuringute ja fatwade alaline komitee

„Fataawa al-Lajnah ad-Daa.imah lil-Buhooth al-‘Ilmiyyah wal-Iftaa“ – fatwa nr 8844; „al-Fataawa al-Muta’alliqah bit-Tibb wa Ahkaam al-Mardhaa“ – lk 308-309.

KOHE PEALE SÜNDI SURNUD LAPSE ÕIGUSED

Küsimus: Kui laps sureb kohe peale sündi, kas on siis aqiiqa talle kohustuslik?

Vastus: Kui laps sureb ükskõik mis ajal peale nelja raseduskuu täitumist, on tal õigus aqiiqale ja talle tuleb panna ka nimi. Seda sellepärast, et peale nelja raseduskuu möödumist puhutakse talle elu sisse ja seega tõuseb ta Viimsel Kohtupäeval üles nagu kõik.

šeik Ibn ‘Uthaymeen
„Liqaa.aat al-Baab al-Maftooh” – köide 1, lk 47, nr 74.

ABIELU ALGUSES RASEDUSEST HOIDUMINE

Küsimus: Kas raseduse alguses on lubatud umbes kaks aastat lastest hoiduda, et noorpaar võiks selle aja jooksul välja selgitada, kas nad üldse omavahel sobivad ja kokku jääda tahavad?

Vastus: See ei ole keelatud, kuid parem on rasedusest mitte hoiduda ja nad peaksid heas liituma ja Jumalat usaldama.

šeik Ibn ‘Uthaymeen
„Fataawa Mu’aasirah“ – lk 80; al-Mowsoo’ah – 3767

MEESSOOST ISIK SÜNNITUST VASTU VÕTMAS

Küsimus: Kuidas suhtuda meesarsti, kes sünnitust vastu võtab?

Vastus: Põhimõtteliselt ei tohiks kunagi lihtsalt öelda, et naisel on lubatud haiglas sünnitada, veid pigem peaks täpsustama neid piiranguid, mille raames see lubatud on.

Kui naissoost arst on arvamusel, et naisel läheb sünnitusel abi vaja ja ta ei saa üksi sünnitusega hakkama (näiteks vajab keiserlõiget), siis on lubatud naine haiglasse sünnitama viia. Kui on kindel, et naine saab sünnitusega ise hakkama, siis ei ole lubatud teda tavasünnituseks haiglasse viia.

Kui naisel on sünnitusel abi vaja, tuleb ta viia haiglasse ja kindlaks teha, et teda abistaks naisarst. Kui aga naisarsti ei ole võimalik leida, või täpsemalt, kui naine on ohtlikus olukorras ja naisarsti ei ole võimalik leida, siis on lausa kohustuslik, et meesarst teda sünnitusel aitab.

See vastus on tuletatud kahest järgnevast usuul al-fiqhi põhimõttest:

1. Vajadus muudab keelatu lubatuks.

2. Vajadust hinnatakse selle suuruse järgi.

Seega, kui naine on võimeline kodus sünnitama, siis ei ole tal lubatud haiglasse minna; kui aga haiglasseminekuks tekib vajadus (näiteks tal ei ole kodus kedagi, kes teda abistaks või tekivad väikesed komplikatsioonid), peaks naisarst teda haiglas aitama; kui aga naisarsti ei ole, siis võib seda teha ka meesarst.

Koraanis on kirjas: „Ja jääge oma kodudesse ja ärge pange end väljanäitusele nagu islamieelsel ajal …“ (33:33)

Prohvet Muhammed (صلى اﷲ عليه وسلم) on öelnud: „Ja Jumal on teil lubanud teie vajaduste tõttu välja minna.“ (Sahih Al-Bukhari 40, Sahih Muslim 1709)

šeik al-Albaanee
„Fataawa Muhimmah li-Nisaa. al-Ummah“ – lk 240.

RASESTUMISVASTASED TABLETID

Küsimus: Mida peaks arvama rasestumisvastastest tablettidest?

Vastus: See on tänapäevane küsimus, mille kohta tihti teada tahetakse. Vanemõpetlaste eelmisel nõukogul (Saudi Araabias) arutati ka seda teemat. Kokkuvõtteks võib öelda, et rasestumisvastaseid tablette ei tohiks üldiselt kasutada, kuna Jumal on määranud, et moslemirahvas peab saama suureks. Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) on öelnud: „Abielluge paljude lastega[1] armastavate naistega, kuna minu rahvas saab Ülestõusmispäeval olema kõige suurem.“

Moslemirahvas peab kasvama, et oleks rohkem Jumala kummardajaid ja Tema eest püüdlejaid, kes kaitseksid moslemeid ja Jumala tahet vaenlaste eest. Seega peaks sellistest asjadest (nagu rasestumisvastased tabletid) hoiduma ja neid kasutama vaid juhul, kui selleks on tõesti vajadust. Kui selleks on vajadus, ei ole selles midagi halba. Näiteks kui naine on haige ja seega võib endale rasedusega liiga teha või kui naisel on juba palju lapsi ja veel üks laps oleks talle liiga suureks koormaks, võib ta seni tablette võtta, kui jälle on suuteline rase olema ja last kasvatama. Aga kui naine võtab rasestumisvastaseid tablette vaid selleks, et ta saaks vastutusest vaba olla, töötada, mugavalt ära elada või midagi muud taolist, mistõttu tänapäeval tihti rasestumisvastaseid vahendeid kasutatakse, siis neil põhjustel ei ole nende tablettide kasutamine lubatud.

šeik Ibn Baaz
„Fataawa al-Mar.ah“

RASESTUMISVASTASED VAHENDID

Küsimus: Millal on naisel lubatud rasestumisvastaseid vahendeid kasutada? Kas moslemitel on lubatud ilma põhjuseta coitus interruptust praktiseerida?

Vastus: Moslemid peavad oma võimete piires oma arvu suurendama, kuna Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) andis meile sellise käsu: „Abielluge paljude lastega armastavate naistega, kuna minu rahvas saab Ülestõusmispäeval olema kõige suurem.“ Mida rohkem lapsi, seda suurem on moslemite umma. Meie suur arv on meile auks. Keegi ei saa eitada, et mida suurem on rahvas, seda suurem on ka nende au ja jõud. Väide, nagu suurem rahvas oleks ka vaesem, ei vasta tõele; kõik oleneb tingimustest ja usust Jumalasse. Jumal on lubanud: „Ja maa peal ei ole ühtki olendit, ilma et Jumala kätes poleks tema moon …“ (11:6)

Seega annab Jumal igaühele just niipalju kui on tema osa, olenemata rahavaarvust. Sellest tulenevalt ka vastus küsimusele: naine ei tohiks rasestumisvastaseid vahendeid kasutada, välja arvatud kahel tingimusel:

1. See on talle vajalik, näiteks haiguse korral, kui ta ei suuda igal aastal last kanda, kui ta keha on selle jaoks liiga nõrk või mõnel muul põhjusel, mille tõttu rasedus on talle vastunäidustatud.

2. Abikaasa on rasestumisvastaste vahendite kasutamisega nõus, kuna ka mehel on õigus lapsi saada.

Kindlasti peaks abielupaar rasestumisvastaste vahendite valimisel enne arstiga konsulteerima, et kindel olla, et see vahend ei oleks naise tervisele kuidagi kahjulik.

Kui need kaks tingimust on täidetud, ei ole rasestumisvastaste vahendite kasutamises midagi halba, kuid kindlasti on keelatud kasutada sellist vahendit, mis rasestumisvõimaluse alatiseks likvideerib (näiteks steriilseks tegemine).

Tegelikkuses ei ole aga rasedusi ja laste arvu võimalik kontrollida, kuna see kõik on Jumala kätes. Inimesed võivad proovida oma laste arvu limiteerida, kuid samas on võimalik, et kõik lapsed ühel või teisel põhjusel samal aastal surevad ja vanemad jäävad päris ilma lasteta.

Rasestumisest hoidumine on üldiselt midagi, mis on šarii‛as vastuvõtmatu, kuid samas on siin erandid teatud olukordades, mis ülalpool mainitud said.

Mis puutub aga coitus interruptusesse, siis juhul kui seda tehakse lubatud põhjusel, on see ka lubatud. Selle tõendiks on hadiith, milles Jaabir (raa) on öelnud: „Meil oli kombeks Koraani ilmumise ajal coitus interruptust praktiseerida.“ Koraani ilmumise ajal tähendab Prohveti (صلى اﷲ عليه وسلم) eluajal. Kui see oleks keelatud olnud, oleks Muhammed (صلى اﷲ عليه وسلم) seda kindlasti maininud. Seega, on see lubatud, kuid õpetlased rõhutavad, et vaba naise (st mitte orja) puhul võib seda teha veid naise nõusolekul, kuna ka naisel on õigus lapsi saada ja samuti võib see häirida tema seksuaalset naudingut.

šeik Ibn ‘Uthaymeen
„Fataawa al-Mar.ah“


[1] St naistega, kelle vanematel ja suguvõsas on palju lapsi, kuna näiteks neitsiga abielludes ei ole tal ju veel lapsi, kuid on teada, et reeglina järgitakse laste arvus oma perekonda.

people found this article helpful. What about you?