28. Terrorism
LENNUKITE KAAPERDAMINE JA INIMRÖÖVID
Küsimus: Kas islamis on lennukite kaaperdamine ja inimröövid lubatud?
Vastus: Igaüks, kellel on vähegi mõistust, teab, et lennukite kaaperdamine ja inimrööv on väga suured kuriteod, ükskõik kus maailmas. Selliste tegude halvad tulemused on väga laialdased, kuna nende läbi põhjustatakse valu, kahju ja ebamugavust süütutele, mis ei ole Jumalale mingil juhul vastuvõetav.
Need kuriteod ei ole iseloomulikud ühelegi riigile ega usule. Kuna nende tagajärgede suhtes ei või olla kaksitimõtlemist, on nii valitsuste kui ka õpetlaste kohustuseks sellele küsimusele väga laialdast tähelepanu pöörata ja anda endast parim, et see õudus lõpetada.
Šeik Ibn Baaz
„Kayfa Nu’aalij Waaqi’unaa al-Aleem“, lk 108-109.
ENESETAPUTERRORISTID
Küsimus: Kas enesetapuaktsioonid (pommidega) on islamis lubatud? Kui ei, siis kas on olemas mingid tingimused, mis muudavad sellised käitumise lubatuks?
Vastus: Jumal ütleb Koraanis: „ … Ja ärge tapke endid! Tõesti, Jumal on teile Halastavaim. Ja kes seda teeb läbi vägivalla ja ebaõigluse, selle heidame Me tulle. Ja see on Jumalale lihtne.“ (4:29-30).
Seega ei ole kellelgi lubatud end tappa. Pigem peaks igaüks oma elu hoidma. See muidugi ei tähenda, et moslemitel poleks õigust Jumala teel võidelda, aga iseend tappa on islamis keelatud. Kui mees saab ausas lahingus surma ja langeb märtrina, siis see ei ole sugugi sama, kui keegi enda ja süütud inimesed pommiga õhku laseb. Üks asi on surma saada, teine ise surma otsida ja viimane ei ole lubatud.
Prohveti (صلى اﷲ عليه وسلم) eluajal võitles üks vapper mees Jumala Sõnumitooja (صلى اﷲ عليه وسلم) kõrval ja sai surmavalt haavata. Teised kaaslased ütlesid: „Keegi meist ei ole võidelnud nii vapralt kui tema.“ Sõnumitooja (صلى اﷲ عليه وسلم) aga vastas: „Ta on (Põrgu)tules.“ Ta ütles seda juba enne, kui too vapralt võidelnud mees oma haavadesse surra jõudis. Kaaslastel oli seda väga raske mõista. Üks neist järgnes tollele mehele ja nägi, kuidas too mõõga maase pani, tera ülespoole, ja seejärel sellele viskus, nii et mõõk ta rindu sisenes ja ta suri. Seega tuli tunnistaja tagasi ja ütles: „Sõnumitooja (صلى اﷲ عليه وسلم) rääkis tõtt.“ Ja nad teadsid, et Sõnumitooja (صلى اﷲ عليه وسلم) ei räägi iial oma tahtest ega soovist.
Miks too mees Põrgusse läks? Mitte ometi ju oma vapruse tõttu veid seetõttu, et tal ei jätkunud kannatust. Keegi ei tohi eneselt ise elu võtta!
Šeik Ibn Fowzaan
„al-Amaliyaat al-Istish.haadiyah – suwaruhaa wa ahkaamuhaa“, lk 85.
VAENLASE RÜNDAMINE ENDA JA AUTO ÕHKIMISE LÄBI
Küsimus: Kuidas suhtuda enesetappu, mis on sooritatud läbi autoga vaenlaste hulka sõitmise ja auto õhkimise, tingimusel et autos istuja teab, et ta läbi selle teo kindlasti sureb?
Vastus: Tegemist on enesetapuga ja sellest tulenevalt saab see enesetapja Põrgus karistada. Prohvetilt (صلى اﷲ عليه وسلم) on autentselt edastatud: „Tõesti, igaüks, kes end (teadlikult) tapab, seda kindlasti Põrgutules karistatakse ja ta jääb sinna igaveseks.“ (Bukhari 5778 ja Muslim 109&110).
Samas, kui too enesetapja oli selle seaduse suhtes ignorantne ja tegi seda Jumala meelehead otsides, siis loodame, et Jumal ehk andestab talle, kuigi minu isikliku arvamuse kohaselt on selline tegu andestamatu, kuna on väga laialdaselt teada, et enesetapp – ükskõik millisel kujul – on rangelt keelatud ja enne kui keegi sellise otsuse vastu võtab, peaks ta konsulteerima teadjamatega (st õpetlastega), et mitte eksida.
On äärmiselt üllatav, et moslemid endalt elu võtavad, hoolimata sellest, et Jumal on selle selgelt ära keelanud: „… Ja ärge tapke endid! Tõesti, Jumal on teile Halastavaim.“ (4:29). Paljud soovivad veid vaenlasele kätte maksta, olgu see kättemaksu viis siis halal või haram, seega tegelikult ei otsi nad mitte Jumala meelehead veid tahavad hoopis oma kättemaksujanu kustutada.
Šeik Ibn Uthaymeen
„Kayfa Nu’aalij Waaqi’unaa al-Aleem“, lk 119.