Koraani tõlgendamise reeglid


Koraan on viimane jumalik ilmutus inimkonnale ja seetõttu on Jumal lubanud seda igasuguste muutuste või kadumise eest kaitsta. Ta on Koraanis öelnud: „Tõesti, Meie saatsime alla Meenutuse (Koraani) ja tõesti Me hoiame seda.“ (15:9)

Kuid sellega Jumala kaitse Koraanile veel ei lõpe – Ta hoiab ka Koraani teksti algset tähendust. Kui Koraani teksti tähendust ei hoitaks, oleks see juba ammu muutunud sümbolite, mõistatuste ja koodide džungliks, mida on võimalik lõpmatul hulgal viisidel tõlgendada ja Koraani algupärane tähendus oleks juba ammu kaduma läinud. Jumal kaitses Koraani tähendust kadumise eest läbi selle, et selgitas osad põhimõtted Koraanis endas lahti ja ülejäänu lasi selgitada Prohvet Muhammedil (صلى اﷲ عليه وسلم). Prohveti (صلى اﷲ عليه وسلم) kaaslastele õpetati, et kõigepealt peavad nad Koraani mõistmiseks otsima selgitust Koraanist enesest, seejärel Prohveti (صلى اﷲ عليه وسلم) selgitustest ja käitumisest ja siis Koraani keelekasutusest. Peale Prohveti (صلى اﷲ عليه وسلم) surma otsisidki uued konverdid kõigepealt Koraani selgitust Koraanist endast, seejärel küsisid Prohveti (صلى اﷲ عليه وسلم) kaaslaste käest. Prohveti (صلى اﷲ عليه وسلم) kaaslased rääkisid oma järgijatele olukordadest, milles Koraani värsid olid ilmunud, Prohveti (صلى اﷲ عليه وسلم) selgitustest läbi sõnade ja tegude ja viimaks selgitasid nad sõnu, mis uutele põlvkondadele või mujalt tulnutele selged ei olnud, läbi Prohveti (صلى اﷲ عليه وسلم) ajastu ja hõimu keele.

Prohveti (صلى اﷲ عليه وسلم) kaaslaste põlvkonna kadumisega jäi suur vastutus Koraani tähendust edasi anda järgmise põlvkonna järgijate turjale. Kolmas põlvkond peale Prohvetit (صلى اﷲ عليه وسلم) hakkas tegelema erinevate edastuste kokkukogumise ja ülestähendamisega.

Eelpool kirjeldatu põhjal võime välja tuua, et korrektselt Koraani tähenduse selgitamiseks on vajalik läbida järgmised sammud ja seda alati antud järjekorras.

1. KORAANI TAFSIIR LÄBI KORAANI ENDA

Koraanis on palju selliseid kohti, kus Jumal esitab küsimuse, et kuulajate (lugejate) tähelepanu äratada ja hiljem vastab sellele küsimusele. Teistes kohtades võime leida üldiseid väiteid, mida mõnes muus kohas pikemalt lahti seletatakse, andes vahepeal kuulajale võimaluse ise asja üle järele mõelda. Seda iseselgitavat protsessi nimetatakse islamis Koraani tafsiiriks ehk selgituseks läbi Koraani enda. Näiteks ütleb Jumal Koraanis: „Oo teie, kes te usute … karjatatavad loomad on teile lubatuks tehtud, välja arvatud need, mis teile ette loetakse.“ (5:1) Kaks värssi hiljem toob Jumal välja erandid varem mainitud reeglile: „Loomad, mis on surnud enne tapmist, veri, siga, muule kui Jumalale ohverdatud loomad, poomissurma surnud looma, löögist või kõrgelt kukkudes surnud loomad, puskimisest surnud või osaliselt metsloomade poolt söödud loomad, on teile keelatud.“ (5:3)

2. KORAANI TAFSIIR LÄBI SUNNA

Paljudel juhtudel selgitas Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) Koraani värsse rohkem lahti. Jumal oli talle selle ülesande usaldanud ja seda väljandab Koraan ise: „… Ja Me ilmutasime sulle Meenutuse, et võiksid selgitada inimestele, mis neile on saadetud …“ (16:44) ja „Ja Me oleme sulle Raamatu ilmutanud, et võiksid neile selgitada asju, milles nad ühel nõul ei ole …“ (16:64)

Prohveti (صلى اﷲ عليه وسلم) kaaslased said sellest väga hästi aru ja pöördusid alati selgituste saamiseks Prohveti (صلى اﷲ عليه وسلم) poole, kui neile midagi segaseks jäi. Tegelikkuses pärineb enamus palvet, almust, paastu, palverännakut, pärimisseadust jne puudutavaid detaile just Prohveti (صلى اﷲ عليه وسلم) selgitustest ja praktilisest näitlikkusest (sunnast). Need kõik kokku klassifitseeruvad kategooria Koraani tafsiir läbi sunna alla. Näiteks on Fatiha kohta Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) selgitanud, et al-maghduubi ’aleihim (need, kellel lasub Jumala viha) on juudid ja ad-daalliin (eksinud) on kristlased. (At-Tirmidhi, Ahmad) Sunna põhineb Jumala juhtimisel ja esindab teist osa Jumala lubadusest Koraani selgitada: „Siis tõesti, Meie asi on seda selgitada.“ (75:19) Ibn Abbas (رضي اﷲ عنه) on selle selgituseks öelnud: „“Siis tõesti, Meie asi on seda selgitada“ tähendab „läbi sinu keele (Muhammed)“.“ (Al-Bukhari) Sellest tulenevalt ei ole võimalik ühegi teise inimese selgitust Prohveti (صلى اﷲ عليه وسلم) omast olulisemaks pidada.

3. KORAANI TAFSIIR LÄBI AATHARI

Kui Prohveti (صلى اﷲ عليه وسلم) kaaslased ei suutnud mõnele Koraani värsile selgitust leida ei Koraanist endast ega Prohveti (صلى اﷲ عليه وسلم) õpetusest, kasutasid nad oma teadmistel põhinevat loogikat, teadmisi värsside ilmumise kontekstist ja araabia keelest. Üks tuntumaid Koraani tafsiiri autoreid, Ibn Kathiiron oma tafsiiri sissejuhatuses öelnud: „Kui me Koraanist ega sunnast sobivat selgitust ei leia, uurime edasi Prohveti (صلى اﷲ عليه وسلم) kaaslaste arvamusi, kuna nemad tundsid Koraani paremini kui ükskõik kes meist, sest nad olid kursis sellega, mis olukorras miski ilmutus tuli ja nad olid väga jumalakartlikud.“ Neid Prohveti (صلى اﷲ عليه وسلم) kaaslaste selgitusi Koraani mõistmiseks nimetatakse Koraani tafsiiriks läbi aathari (kaaslaste ütluste).

Samas ei kata Prohveti (صلى اﷲ عليه وسلم) ja tema kaaslaste selgitused kogu Koraani. Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) selgitas vaid seda, mis jäi arusaamatuks tema kaaslastele ja kaaslased omakorda vaid seda, mis jäi segaseks nende järgijatele, samas kui iga järgmise põlvkonna jaoks ilmub aina rohkem mõistmatuid asju, kuna ajad muutuvad ja keel areneb edasi. Seega pidid ka Prohveti (صلى اﷲ عليه وسلم) kaaslaste järgijad omakorda selgitama, peale seda, kui Prohveti (صلى اﷲ عليه وسلم) kaaslaste aeg oli juba läbi saanud. Neid selgitusi peetakse osaks Koraani tafsiirist läbi aathari ja neid tuleks isiklikust arvamusest olulisemaks pidada. Juhul kui erinevatel järgijatel oli erinevaid arvamusi, ei tohiks ühtki neist teistest paremaks pidada, välja arvatud juhul, kui selleks on lingvistilised tõendid.

4. KORAANI TAFSIIR LÄBI KEELE

Aja möödudes muutsid araabiakeelsed sõnad ka oma tähendust ja osaliselt vanad tähendused unustati. Ka võeti kasutusele võõrsõnu, mille tõttu suuri osi nö omasõnadest enam ei kasutatud. Selle täiesti loomuliku lingvistilise arengu tulemusena on osade Koraanis kasutatud sõnade originaaltähenduse selgitamine äärmiselt vajalik. Sellest tulenevalt on kirjutatud mitmeid araabia keele sõnaraamatuid, mille sõnade tähendused on märgitud just Koraani ilmumise aja araabia keele tähenduste kohaselt.

Vahel võib juhtuda ka nii, et ühel sõnal on mitu tähendust. Kui see tekitab Koraani mõnest värsist arusaamisel raskusi, tuleb selgituse saamiseks pöörduda taas kord sunna poole. Näiteks: lams tähendab otseses tähenduses „puudutama“, kuid ülekantud tähenduses „seksuaalvahekorras olema“. Seega „… või kui laamastum naisi ja ei leia vett, siis tehke tajammum,“ (4:43) suhtes olid õpetlased kahel arvamusel – imaamid Shaafi’i ja Malik ütlesid, et tegemist on käega puudutamisega (teatud tingimustel), samas kui Abu Hanifa ütles, et siin on tegemist seksuaalvahekorraga. Prohveti (صلى اﷲ عليه وسلم) naised aga on edastanud, et nad suudlesid oma abikaasat enne tolle palvele minekut, mis tähendab, et siin ei ole mõeldud mitte lihtsalt (seksuaalse alatooniga) puudutust vaid siiski seksuaalvahekorda ennast.

5. KORAANI TAFSIIR LÄBI ARVAMUSE

Koraani interpreteerimisel on lubatud kasutada arvamust, tingimusel, et selle aluseks on nelja esimese punkti hoolikas läbiuurimine ja et see arvamus ei ole nende nelja eelneva punktiga kuidagi vastuolus. Samuti on lubatud Koraani situatsioonidelt eksisteerivatele situatsioonidele paralleele tõmmata ja sellest järeldusi teha, juhul kui olukorrad on tõesti sarnased ja tulemus ei ole vastuolus autentsete selgitustega. Samas aga, igasugune vaba arvamus, mis põhineb filosoofial, teadusel, sektiideedel vmt, on täiesti keelatud. Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) ütles: „Koraani üle vaid arvamusega argumenteerimine on uskmatus.“ Ta kordas seda kolm korda ja lisas: „Mida te sellest teate, selle järgi käituge ja mida te ei tea, seda küsige neilt, kes teavad.“ (Ahmad)
Eelmainitud hadiithist näeme, et Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) hoiatas väga rangelt oma kaaslasi ja järgnevaid moslemipõlvkondi igasuguste Koraani üle spekuleerimiste ja põhjendamatute arvamuste suhtes.

Koraan on islami alus ja seega peab see jääma puhtaks, sellega ei ole lubatud mängida. Kui igaüks võiks oma tahtmist mööda Koraani interpreteerida, hävineks selle väärtus täielikult ja islam nihkuks oma põhjalt kõrvale. Seega on ainus lubatud viis Koraani interpreteerida just järgides eelpool nimetatud ja selgitatud samme: selgitus läbi Koraani, seejärel läbi sunna, siis läbi Prohveti (صلى اﷲ عليه وسلم) kaaslaste selgituste, seejärel läbi lingvistika ja viimaks on võimalik kasutada ka arvamust, kuid vaid tingimusel, et see põhineb eelneval neljal meetodil ja ei ole kuidagi nendega vastuolus.

Allikas: IOU loengusari „Usuul ut-Tafsiir“ (Koraani teadused)

people found this article helpful. What about you?