29. Öösel vähkremise vastu

112. lää iläähä illa llaahu l-waahidu l-qahhaaru, rabbu s-samaawaati wa l-ardi wa mää bäinähumää l-’äziizu l-ghaffaar. – Ei ole ühtki kummardamist väärivat jumalust peale Jumala, Ainsa, Võiduka, taevaste ja maa ja kõige vahepealse Isanda, Kõikvõimsa, Kõikandestava.[1]

[1] Al-Hakim pidas seda autentseks ja Ath-Thahabi nõustus 1/540. Vaata ka An-Nasai „Amalul-Yawm wal-Laylah“ ja Ibn As-Sunni. Vaata ka Al-Albani „Sahihul-Jami As-Saghir“ 4/213.